2-16-118693/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-118693

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Georgy Mkhitaryan

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1004,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja:

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood

10746479), lepinguline esindaja Darja Permina (e-post

jurist@julianus.ee)

kostja:

Georgy

Mkhitaryan

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi Georgy Mkhitaryan´i vastu osaliselt.

2. Välja mõista Georgy Mkhitaryan´ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks võlgnevus 388,81

eurot, 23.11.2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 78,57 eurot ning

sissenõudmiskulu 30 eurot, kokku 497,38 eurot.

3. Välja mõista Georgy Mkhitaryan´ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis protsendina

põhinõudelt

388,81

eurot

alates

24.11.2016.

a

kuni

põhinõude

täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta hagi käsitlustasu 70 euro, sissenõudmiskulu 20 euro ning viivise 380,19 euro osas

rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda 50% ulatuses ja kostja kanda 50% ulatuses.

6. Välja mõista Georgy Mkhitaryan´ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulu

summas 150 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Osaühing Aktiva Finants esitas 22.08.2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 917,57 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning

nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

23.11.2016. a esitas Osaühing Aktiva Finants kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 458,81 eurot (mis sisaldab muu hulgas käsitlustasu summas 70

eurot), hageja esindaja võla sissenõudmiskulud kohtueelses menetluses 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 458,76 eurot ning viivise alates 24.11.2016. a kuni

põhinõude summas 458,81 euro täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 18.02.2014. a, 12.03.2014. a ja 28.02.2014. a

sõlmitud liitumislepingud nr XXXX, XXXX, XXXXX ja liitumislepingu lisa nr XXXX.

Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015. a nõude kostja vastu põhisummas 458,81 eurot hagejale

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.12.2016. a. TsMS § 317 lg 1 p

1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu summas 70 eurot,

mille tasumise kohustus tulenes järelmaksuga vara müügilepingu (liitumislepingu lisa)

tingimustest, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse

rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste

katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist.

Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15% päevas, mis tulenes Elisa Eesti AS-i teenuse

kasutamise üldtingimuste p-st 7.8.

Kohus leiab, et kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingu

tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, ning Elisa

Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p 7.8 on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled

ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimused on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja §

42 lg 1 järgi tühised.

Järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda

käsitlustasu tasumist, tõi kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel käsitlustasu

kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju

suurust. Käsitlustasu 70 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et

eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Hageja on arvestanud viivist alates 19.04.2014. a kuni 23.11.2016. a. Nimetatud perioodil on

seadusjärgne viivis jäänud vahemikku 8-8,5% aastas. Seega ületab Elisa Eesti AS teenuse

kasutamise üldtingimuste järgne viivisemäär 0,15% päevas seadusjärgset viivisemäära enam

kui kolm korda.

Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades et hageja käsitlustasu nõue ei

ole õiguslikult põhjendatud, ei ole hagejal õigus nõuda ka viivist käsitlustasu maksmisega

viivitamise eest. Käsitlustasu kajastus arvel nr 2009638986. Hageja on arvestanud viivist

alates iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise

kuupäevani 23.11.2016. a. Arve nr 2009195277 summas 130,49 eurot tasumisega viivitamise

eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 19.04.2014. a kuni 23.11.2016. a summas 27,41

eurot; arve nr 2009408167 summas 78,74 tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda

viivist alates 22.05.2014. a kuni 23.11.2016. a summas 15,95 eurot; arve nr 2009638986

summas 174,58 eurot (arve summalt 244,58 eurot on arvestatud maha käsitlustasu 70 eurot)

tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 19.06.2014. a kuni

23.11.2016. a summas 34,26 eurot ning arve nr 2009847379 summas 5 eurot tasumisega

viivitamise eest alates 19.07.2014. a kuni 23.11.2016. a summas 0,95 eurot (viivisearvestus

on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Seega on hageja

viivisenõue põhjendatud kokku 78,57 euro ulatuses.

Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude 50 euro tasumist, mille aluseks on Julianus

Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast

lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Arvestades et hageja põhi-ja viivisenõue on põhjendatud vähem kui 500 euro ulatuses,

kuulub sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamisele 30 euro ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 388,81 eurot (458,81

eurot - 70 eurot), 23.11.2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 78,57 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot ning viivis põhinõudelt 388,81 eurot alates 24.11.2016. a kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käsitlustasu 70 euro,

sissenõudmiskulu 20 euro (50 eurot – 30 eurot) ning viivise 380,19 euro (458,76 eurot -

78,57 eurot) osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 50% ulatuses ja kostja kanda 50% ulatuses.

Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 1125 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ning

õigusabikulu 925 eurot.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht

ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt

väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt

samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagiavalduse sisu ja

asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikuluks 100 eurot.

Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud

põhjendatud kokku 300 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 150 eurot (300 eurot x 50%).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik