2-16-115023/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2017. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasi nr

2-16-115023

Tsiviilasi

Aktsiaselts Starman hagi Ulla Vello vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

742,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts Starman (registrikood 10069659; asukoht

Akadeemia tee 28, Tallinn 12618); esindaja Triin Reinmaa,

triin@creditreform.ee

Kostja: Ulla Vello (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXXXXX XX-X, XXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts Starman hagi Ulla Vello vastu osaliselt.

2. Välja mõista Ulla Vellolt Aktsiaselts Starman kasuks Aktsiaseltsi Starman ja Ulla Vello

vahel 5.05.2013 ja 11.03.2014 sõlmitud liitumis- ja teenuseosutamise lepingute nr X-XXXX

alusel:

-

võlgnevus 206,76 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivis 44,90 eurot;

-

viivis tasumata põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

9.02.2017 kuni 206,76 euro täieliku tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata leppetrahvi ja osaliselt viivise väljamõistmise nõude osas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud 36% ulatuses Ulla Vello kanda ning 64% ulatuses Aktsiaseltsi Starman

enda kanda.

7. Määrata Aktsiaseltsi Starman menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot.

8. Välja mõista Ulla Vellolt Aktsiaseltsi Starman kasuks välja menetluskuluna 81 eurot ja viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul,

kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi,

peab

ta

esitama

tähtaja

kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Aktsiaselts Starman esitas Tartu Maakohtule hagi Ulla Vello vastu võla väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 97,59 eurot; kahjuhüvitis

119,90 eurot; leppetrahv 383,91 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis võlgnevuselt ja

kahjuhüvitiselt 100,92 eurot; viivis 0,05% 217,49 eurolt (põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt)

päevas alates 18.10.2016 kuni nõude rahuldamiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja 5.05.2013 ja 11.03.2014 sõlminud liitumise- ja

teenuseosutamise lepingud nr X-XXXXXX. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma

õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja arvete

tasumisega viivituses perioodil 31.12.2013-30.04.2014. Kuivõrd kostja ei tasunud ka

meeldetuletustele vaatamata võlgnetavat summat, viivist, kahju hüvitist ja leppetrahvi,

ütles hageja lepingud üles. Lepingud lõppesid 22.04.2014.

3. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 10.122016.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

4. Hageja põhinõue hõlmab KODU ZUUMtv teenustasu, võla tõttu teenuse piiramise tasu,

seadmete renditasu ning tagastamata seadmete väärtust, levigarantii tasu ning SMS-

makseteatise saatmise tasu. Lisaks nõuab hageja leppetrahvi ja viivist. Kuigi arvel nr X-

XXXXXX on kirjas ka võlahaldustasu, siis nähtub, et summa võlahaldustasu real on null,

seega ei sisaldu hageja nõutavas põhisummas võlahaldustasu.

5. Kohus leiab, et hageja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue 12 eurot ei ole õiguslikult

põhjendatud, kuna lepingu sätted, mille alusel on hageja vastava nõude esitatud, on tühised.

Hageja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste punktidest

5.2.1, 7.1.4.1 ja hageja hinnakirjast. Lepingu üldtingimuste punkti 5.2.1. järgi kohustub

klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hinnakirjale ning esitatud arvetele. Lepingu

üldtingimuste punkti 7.1.4.1 kohaselt võib hageja piirata teenuse osutamist, kui klient on

hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Lepingu üldtingimuste punkti 9.9 kohaselt

on Starman Aktsiaseltsil õigus piirata kliendile teenuse osutamist, kui klient pahatahtlikult

või põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüab hoiduda arvete tähtaegsest

tasumisest. Arvelt nr X-XXXXXX nähtuvalt on võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 eurot.

Nimetatud sätted näevad sisuliselt ette teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmise korral

leppetrahvi tasumise kohustuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv

on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on leppetrahvi eesmärgiks lihtsustada

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust

korrektselt täitma.

6. Hageja leppetrahvi nõue lepingutingimuste rikkumise eest tuleneb hageja ja kostja vahel

sõlmitud lepingute punkti „Lisatingimused“ II ja III lõikest ning üldtingimuste punktist

10,3. Nimetatud punktid näevad ette, et kui klient lõpetab teenuste kasutamise, vormistab

teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu

enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi 29,91 eurot

ZUUMtv kasutamisel, ZUUMnet teenuse kasutamisel 24 eurot, ZUUMnet Wi-Fi teenuse

kasutamisel 150 eurot ning ZUMnet ja ZUUMtv levigarantii teenuse kasutamisel 180 eurot.

Kostja kasutas kõiki nimetatud teenuseid. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt

leppetrahvi tulenevalt sellest, et enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu piirati kostjast

tuleneva asjaolu, so kostja poolt arvete tasumata jätmise tõttu, kostjale osutatavaid

teenuseid. Hageja üldtingimuste punkti 7.1.4.1 kohaselt võib hageja piirata teenuse

osutamist, kui klient on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Hageja leppetrahvi

sätted näevad seega sisuliselt ette teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmise korral

leppetrahvi maksmise kohustuse.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on 30.10.2013. a otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-106-13 (p 24) leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud,

peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust.

Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja

on tehingu tühisusele tuginenud või mitte.

8. Hagi kohaselt tuleneb võla tõttu teenuse piiramise tasu ja leppetrahvi maksmise kohustus

ning lepingujärgne viivise määr 0,05% päevas lepingu üldtingimustest, st tegemist on VÕS

§ 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine,

kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi

asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole

kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on

tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine

lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine

tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste

tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (Riigikohtu

14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

9. Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud

kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on

motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise

eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on

tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42

lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest

eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise

nõude summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivise määr oleksid piisavad

motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.

10. Kohtu hinnangul tuleb olukorras, kus tüüptingimustes on ühe ja sama rikkumise eest ette

nähtud erinevad leppetrahvid ja viivised, need VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tüüptingimuste

kehtivuse hindamisel liita. Vastasel juhul oleks tüüptingimuse kasutajal võimalik seaduses

sätestatud keelust mööda hiilida, jagades iseenesest ebamõistlikult suure leppetrahvi

osadeks. Praegusel juhul on hageja tüüptingimustes ette nähtud maksetega viivitamise eest

ette võla tõttu teenuse piiramise tasu, leppetrahv ning viivis tasumata summalt. Hageja ei

ole välja toonud, milles seisneb ja kui suur on temale kosta lepingurikkumise tõttu tekkinud

tegelik kahju. Kohtu hinnangul teenuse eest maksmisega viivitamisel on leppetrahvi ja

viivise summa ebamõistlikult suur, kuivõrd see ületab märkimisväärselt summasid, mida

kostja pidi teenuse eest igakuiselt tasuma. Hageja ettenähtav kahju hõlmab eelkõige

saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks

võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel

kahju tekkimist vältida. Hageja kahju ei saa olla suurem, kui kulu, mida hageja peaks

tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Hageja

oleks ilmselt võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu tunduvalt

odavamalt, võrreldes kostjalt nõutava leppetrahvi ja viivise summaga. Kohtu hinnangul

mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka oluliselt

väiksema sanktsioon kui enam kui kaheksakordselt teenuse eest maksta tulevat tasu ületav

summa. Leppetrahvi ja viivise suurust ette nägevad sätted on seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3

p 5 kohaselt tühised.

11. Hageja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue 12 eurot, leppetrahvi nõue 383,91 eurot ning

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgema viivise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud.

12. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 206,76 eurot (võlgnevus 86,86 eurot ja kahju

hüvitis 119,90 eurot), kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 44,90

eurot ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata summalt päevas alates

9.02.2017 kuni võlgnevuse tasumiseni. Muus osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab kohus

põhjendatuks jätta hageja menetluskulud 36% ulatuses kostja kanda ning 64% ulatuses

hageja enda kanda.

14. Hagi kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 295 eurot,

sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot ja esindajakulu 170 eurot.

15. TsMS § 1741 lg st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb määrata kindalaks hageja

menetluskulud 225 eurot järgmiselt:

-

hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 125 eurot;

-

hageja esindajakulu 100 eurot. Hageja on küll palunud välja mõista esindajakulu

summas 170 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks esindajakulu summas 100 eurot (TsMS § 175 lg 1).

16. Kuivõrd kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot, tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 81 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja

mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik