4-16-6786/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-16-6786 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi Andrei Virgus, väärteoasi tolliseaduse § 73 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 14. novembri 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusaluse isiku Andrei Virguse (isikukood: 39404253744; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel) kaitsja Stella Einla;

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 14. novembri 2016 otsus jätta muutmata. 2. Andrei Virguse kaitsja Stella Einla esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30. päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus arutas väärteoprotokolli kohaselt Andrei Virgusele tolliseaduse (TS) § 73 lg 1 järgi etteheidetavat tegu selles, et 02.09.2016 kell 23.40 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti sõiduautode terminali rohelise koridori liiklusriba sõiduk Audi registrimärgiga XXX , mille roolis oli A. Virgus ning kaasreisijana A.T. . Valides rohelise koridori, andis A. Virgus mõista, et tal on kaasas kaup, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud piirnorme. TS § 40 lg-te 1 ja 2 alusel teostati sõiduki läbivaatus, mille käigus avastati 4000 sigaretti Next Rose ja 1360 sigaretti Next Violet mis olid peidetud tagavararatta sisse ning ei olnud A. Virguse poolt piiriületusel mingilgi viisil deklareeritud.

1.1 Viru Maakohus 14.11.2016 otsusega tunnistas A. Virguse temale TS § 73 lg 1 järgi etteheidetavas teos süüdi ja mõistis talle karistuseks 10 päeva aresti. TS § 94 lg 3, KarS § 83 lg 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel määras kohus, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb konfiskeerida ja hävitada

A. Virguselt äravõetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 5360 sigaretti.

1.2

A. Virgusele mõistetud karistust põhjendas maakohus järgmiselt.

1.2.1 Kohus leidis, et arvestades salakauba kogust, on A. Virguse tegu keskmise raskusega. Tulenevalt ATKEAS § 57 lg-st 1 ja KarS § 391 lg-st 1 on TS § 73 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisuga hõlmatud 41 – 100 000 sigareti ebaseaduslik toimetamine liiduvälisest riigist Eesti Vabariiki.

A. Virguse poolt 5320 sigareti ebaseaduslikul viisil üle piiri toomine on TS § 73 lg 1 kontekstis seega pigem miinimumilähedane rikkumine.

1.2.2 Tähelepanuta ei saa aga jätta asjaolu, et A. Virgus pani süüteo toime ajendatuna omakasu motiivist, mis on KarS § 58 p 1 kohaselt karistust raskendav asjaolu. Seetõttu ei ole miinimumilähedase karistuse mõistmine õigustatud vaatamata sellele, et esineb ka karistust kergendav asjaolu, s.o menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamine.

1.2.3 Lisaks tuleb karistuse mõistmisel arvestada sedagi, et A. Virgust on varem mitu korda väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja ametlikult ta ei tööta. Ta on alates 15.07.2013 toime pannud viis TS §-s 73 sätestatud väärtegu. Tema, tuues ebaseaduslikult Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki deklareeritavat kaupa, on pannud mitmeid kordi toime teod, mis on omavahel sarnased. See annab aluse järeldada, et selline ebaseaduslik tegevus on saanud tema elatise hankimise allikas. Seega rahatrahvid A. Virgust edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ei mõjuta ning karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada arestiga. Nähtuvalt MTA 11.11.2016 väljatrükist on menetlusalusel isikul rahatrahve tasumata kogusummas 1500 eurot ja uue trahvi mõistmisega karistuse erija üldpreventiivset eesmärki ei saavutaks. Põhjendatud on karistada

A. Virgust 10 päeva pikkuse arestiga.

2. Kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni A. Virguse kaitsja Stella Einla, kes taotleb lahendi tühistamist osaliselt, s.o kaitsealusele mõistetud karistuse osas ja palub karistada teda rahatrahviga.

2.1 Apellant leiab, et kohus ei arvestanud õigesti karistust kergendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

2.2

A. Virgus tunnistas süüd terve menetluse kestel, kahetseb tehtut ja ei püüa vastutusest kõrvale hoiduda. Detsembris leidis ta töökohta, mida tõendab apellatsioonile lisatud tööandja garantiikiri. Veel tuleks arvestada, et A. Virgusel on töötu ema ja alkoholisõltlasest isa, kelle ainus sissetulek tulebki temalt. Praegu on ta leidnud töö ning ebaseadusliku tegevusega seotud olla ei kavatse. Tema tasumata trahvisumma on väiksem kui märkis kohus, kuna ta on maksnud neid summas 500 eurot, mida tõendavad maksekorraldused (lisa 2). A. Virgusel ei ole kavatsust trahvide tasumisest kõrvale kalduda. Tal on võimalus rahatrahve maksta, kuna ta enda kulutused on väiksed (lisa 3). Samuti tuleks arvesse võtta, et A. Virgus on mõistlik, noor ja andekas mees, kellel olid probleemid töö leidmisega ja seega materiaalsed raskused. Tal on rohkem kui 60 medalit ja 30 karikat, ta on mitmekordne malemeister ja osaleb maleturniiridel nii Eestis kui teistes riikides. Seoses sellega, et A. Virgus on väga noor ja intelligentne mees, võib aresti all viibimine avaldada negatiivset mõju temale kui isikule ning sellega karistuse erija üldpreventiivset eesmärki ei saavuta.

2.3

A. Virgus on apellatsioonile lisanud enda kirjutatud iseloomustuse.

3. Tartu Ringkonnakohus 23.01.2017 määrusega nägi ette A. Virguse apellatsiooni läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetlusosalised said õiguse esitada seisukohti kuni 01.02.2017.

4. Kohtuvälise menetleja Maksuja Tolliameti esindaja juriidilise osakonna jurist T.P. esitas 25.01.2017 ringkonnakohtule kirjaliku seisukoha, milles ta leiab, et kohtuotsus A. Virgusele karistuse mõistmise osas on õige ja seaduslik. Rahatrahvi kohaldamine karistuse eesmärki ei täidaks.

4.1 Kirjalikus seisukohas märgitakse, et A. Virgusele on 2016. aastal määratud kokku 2900 eurot trahvi. Maksuja Tolliameti andmetel on seisuga 24.01.2017 trahvide võlasaldo 2400 eurot. Seda vaatamata sellele, et isik on 12.12.2016 tasunud kaks rahatrahvi (200 ja 300 eurot). A. Virgus on rikkuja, kes leiutab uusi meetodeid tolli petmiseks ning üritab üle piiri toimetada sigarette vähemalt kaubanduslikus koguses ATKEAS–e mõistes, et need siis hiljem sisemaal maha müüa, mis on samuti keelatud tegevus. A. Virgus on Viru Maakohtule esitanud garantiikirja, mille alusel on temaga alates 19.12.2016 sõlmitud tööleping. MTA andmetel ei ole isik suutnud garantiikirjas lubatut realiseerida, kuna viibis 21.12.2016–19.01.2017 eeluurimisalusena arestimajas. Viimati nimetatud asjaolu kinnitamiseks on seisukohtadele lisatud MTA teabeosakonna info A. Virguse kinnipidamise kohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud väärteotoimiku, kaevatava kohtuotsuse, apellatsioonis toodud väidete ja esitatud kirjaliku seisukohaga, ning arutades käesolevat väärteoasja üksnes esitatud kaebuse piires (vt VTMS § 146 lg 2), leiab, et Viru Maakohtu otsuses esitatud motiivid ja järeldused mõistetud karistuse osas on õiged ning asjakohased. Apelleeritud kohtulahend jääb seega muutmata ja edasikaebus rahuldamata.

5.1 Nimelt leiab kolleegium, et A. Virgusele karistusena aresti mõistmise, tingib juba teave sellest, et korduvalt kohaldatud rahatrahvid tema väärtegudele piiri pannud ei ole, st rikkumised on jätkuvad. Käesolev karistus on temale 2016. aastal koguni kuues, sh on teda ka TS § 73 lg 1 järgi karistatud eelnevalt juba neljal korral. Karistusteks määratud trahvid on A. Virgusel tänaseni suures osas maksmata. Veendumust selles, et tööle asumine lõpetaks nii tema ebaseadusliku tegevuse kui tooks kaasa seniste trahvide tasumise, ringkonnakohtul ei teki. Samuti ei saa märkimata jätta sedagi, et kui apellatsioonile lisatud tööandja garantiikirjast selguvalt oldi A. Virgusega valmis töölepingut sõlmima alates 19.12.2016, siis kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt seda juhtunud ei ole, kuna menetlusalune isik oli sel ajal umbes kuu aja jooksul eelvangistuses. Osundatud asjaolu, s.o

A. Virguse viibimist vahi all 21.12.2016-19.01.2017 kinnitab ka Kohtute Infosüsteemist kättesaadav teave (kriminaalasi nr 1-17-670).

5.2 Määruskaebuse väited selles, et A. Virgus oma seadusevastast käitumist kahetseb ning süüd tunnistab, ringkonnakohut tema karistust muutma ei veena. Nimelt ei ole neil argumentidel kaalu olukorras, kus süüdlase käitumine on jäänud muutumatuks ka vaatamata varasematele korduvatele karistamistele. Samuti ei saa siinjuures mingitki määravat tähendust omistada kaitsja kinnitusele

A. Virgusest kui intelligentsest, aktiivsest ja noorest inimesest, mida A. Virgus enda kirjutatud iseloomustusega ka tõendada püüab.

5.3 Kokkuvõtvalt toonitabki ringkonnakohus, et kuivõrd rahatrahvid korduvate karistustena ei ole

A. Virguse käitumise kujundamisele sisulist tähendust omanud, siis on praegusel juhul arestikaristuse ärakandmine tema poolt vältimatu. Trahvi järjekordne kohaldamine karistuse eripreventiivsete kaalutlustega kooskõlas kuidagi ei ole. Kuivõrd apellatsioonis arestipäevade arvu kahtluse alla seatud ei ole ja maakohtu vastavad põhistused on piisavad, siis kolleegium siinkohal midagi täiendavat ei lisa.

5.4 Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus