Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-17-370/3 AI generated

2-17-370/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-17-370/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

veebruar 2017, Tallinn Kohtujurist Maris Allmann Tsiviilasja number 2-17-370 Tsiviilasi XXXX ja XXXX hagi XXXX vastu elatise nõudes Menetlustoiming hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad XXXX (isikukood XXXX) ja XXXX (isikukood XXXX) Hageja seaduslik esindaja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX Kostja XXXX (isikukood XXXX)

Legislator headnote

AI generated

2-17-370/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Keywords

AI generated
untimely notification of defects insufficiently substantiated grievance failure to prove deterioration implausible testimony default of appearance undisclosed pre-existing condition
AI generated
2-17-14412/5
XxxxOÜ on esitanud Harju Maakohtule hagi XxxxOÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2017/4155.
2-15-4135/4
17.03.2015.a esitas E. S. (seadusliku esindaja kaudu) Pärnu Maakohtule hagiavalduse E. R. vastu elatise nõudes ja esitatud on avaldus isaduse tuvastamiseks. Kohus jättis 08.04.2015.a määrusega esitatud hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks määruse kättetoimetamisest alates. Määruse kohaselt oli hagiavalduses järgmised puudused: Hagiavalduses esitatud andmete põhjal ei ole võimalik kostjat tuvastada, kuna kostja isikukood on vale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 p 2 kohaselt tuleb füüsilise isiku kohta märkida hagiavalduses ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Eeltoodu alusel tuleb hagiavalduses märkida kostja õige isikukood või sünniaeg. Hagiavaldusse peab olema märgitud nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad avalduse aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (TsMS § 363 lg 1 p 2-3). Tegemist on kahe hagiga s.o. elatisehagiga ning isaduse tuvastamise hagiga. PerS § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Sama seaduse § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Sama seaduse § 95 kohaselt isaduse tuvastamise otsustab kohus ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Seega hagis isaduse tuvastamiseks tuleb määratleda pooled ning esitada tuleb asjaolud, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest ning tõendid, mis kinnitavad avalduse aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Avalduses peab olema toodud sellele lisatud tõendite nimekiri ja lisatud tõendid peavad vastama sellele nimekirjale (TsMS § 338 lg 1 p 7 ja § 339 lg 2). Selleks, et hagiavaldus oleks selge ja ülevaatlik, tuleb hagiavaldus esitada uuesti terviktekstina arvestades käesolevas määruses märgitut. Hagiavaldus tuleb esitada masinavõi arvutikirjas (TsMS § 334 lg 1).
2-10-7904/4
Viru Maakohtu 18. veebruari 2010.a kohtumäärusega andis kohus hagejale 15-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, st. kostja elukoha täpsustamiseks, hagiavalduse ja lisade vene keelsete tõlgete esitamiseks. Hageja on kohtumääruse kätte saanud 23.02.2010 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Hagejat hoiatati, et TsMS § 3401 lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud.
2-23-7980/4
Võtta vastu K. M. ja K. M. avaldus hagiavalduse tagasivõtmiseks ja jätta hagiavaldus läbi vaatamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
2-23-16878/9
S. Õ. (hageja) esitas 29. novembril 2023 Tartu Maakohtu hagi P. P. (kostja) vastu Kohus jättis 1. detsembri 2023 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2017, Tallinn Kohtujurist Maris Allmann Tsiviilasja number 2-17-370 Tsiviilasi XXXX ja XXXX hagi XXXX vastu elatise nõudes Menetlustoiming hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad XXXX (isikukood XXXX) ja XXXX (isikukood XXXX) Hageja seaduslik esindaja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX Kostja XXXX (isikukood XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta XXXX ja XXXX hagi XXXX vastu elatise nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda.

3. Toimetada käesolev kohtumäärus hagejatele kätte.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-17-370

MENETLUSE KÄIK

XXXX ja XXXX esitasid 9. jaanuaril 2017 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavaldusele oli lisatud hagejate sünnitunnistused, millest ei nähtu, kes on hagejate isa ehk isik, kes on kohustatud hagejaid ülal pidama. Samuti ei nähtunud hagiavaldusest, et hagejad taotlevad ka isaduse tuvastamist eraldi nõudena. Kohus jättis hagiavalduse 16. jaanuar 2017 käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinenud puudused 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Kohus on hagejate esindajat hoiatanud, et hagiavalduse puuduse kõrvaldamata jätmisel võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest.

Hagejate seaduslik esindaja on kohtumääruse kätte saanud 18. jaanuaril 2017 st. puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 14 päeva pärast s.o 1. veebruar 2017. Hageja nimetatud kuupäevaks puudusi ei kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagejatel tuleb esitada hagi selliselt, et kohtul on võimalik aru saada, milliste nõuetega on hagejad kohtu poole pöördunud, st eraldi tuleb märkida, et soovitakse isaduse tuvastamist ja elatise saamist ülalpidamiseks.

TsMS § 363 lg 1 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Perekonnaseaduse § 94 lg 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Hagejad ei ole toonud välja faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad eeldada, et hagejad põlvnevad kostjast.

Kohus selgitab, et TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 p-st 2 tulenevalt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kuna hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid menetlust algatada, jätab kohus hagi läbi vaatamata.

Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-st 2 tulenevalt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuivõrd kostjale ei ole

2-17-370 hagimaterjale kätte toimetatud, ei saa tal menetluskulusid olla. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja enda kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik