2-13-10906/74 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-13-10906

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

07.veebruar 2017, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

V. K.’i hagi M. N.’i vastu seltsingu lõppemise tõttu

rahalise hüvitise saamiseks

Tsiviilasja hind

65 462,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

V.

K. (isikukood

xxxxxxxxxxx,

elukoht

xxxxxxxxxx xx-xx, xxxxx, e-post: xxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Janek Valdma (AB Valdma &

Partnerid, e-post: janek@lawpartners.ee);

Kostja: M. N. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja advokaat Teet Veer (e-post: teet@jolab.ee)

Kohtuitung

05.10.2016, osalesid V. K., adv Valdma, M. N., adv Veer;

kohtuvaidlus peeti kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata V. K. hagi M. N. vastu seltsingu lõppemise tõttu rahalise hüvitise

saamiseks.

2. Menetluskulud jätta täies ulatuses V. K. kanda.

3. Määrata M. N. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 8400 € (kaheksa tuhat

nelisada eurot, summa sisaldab käibemaksu) ja mõista see summa V. K.lt (K., isikukood

xxxxxxxxxxx) M. N. (N., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja.

4. Väljamõistetud menetluskulu tasumata osalt on V. K. kohustatud tasuma M. N.le viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

Tsiviilasi nr 2-13-10906

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

07.03.2013 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt xx xx xxxx hageja ja kostja abielu

registreeriti ja laulatati, hageja ja kostja on abikaasad. Xx xx xxxx, veel enne abiellumist, hageja

võttis pangast laenu, et soetada kinnistu elamiseks. Laenulepingu p. 3.4. sätestab laenu

kasutamise otstarve: kinnistu ost ja elamu ehitamine. 24.07.2003 soetas hageja laenu eest nn Xxx

kinnistu, 3,23 ha, Xxxxxxx külas, Xxxxx vallas, hinnaga 50'000.-krooni. Peale kinnistu

soetamist ehitas hageja ainuisikuliselt (nii raha kui ka tööpanusega) kinnistule maja.

Xx xx xxxx sõlmiti poolte vahel abieluvara leping. Lepinguga võõrandas hageja kostjale Xxx

kinnistu tasuta, ilma vastusoorituseta. Veel lepiti kokku, et edaspidi soetatav vara ei moodusta

abielulist ühisvara. Sisuliselt hageja kinkis kostjale Xxx kinnistu.

02.02.2006 müüdi Xxx kinnistu, millel asus maja. Kinnistu müüdi hinnaga 1 100 000 krooni.

21.02.2006 osteti Xxx kinnistu müügist saadud rahast Xxxxxxxxxx xx xx kinnistu, hinnaga

361 800 krooni. Xxxxxxxxx xx kinnistule ehitati maja Xxx kinnistu müügist saadud rahaga,

hageja enda rahaga ning hageja emalt saadud rahaga.

Alates xxxx. aasta algusest pooled enam koos ei elanud, pidasid läbirääkimisi varaliste suhete

lahendamiseks. Poolte läbirääkimiste kohta on audiosalvestused, e-kirjavahetus ning lepingulised

kirjalikud tahteavaldused: Asjaoludest nähtub, et pooled tegutsesid ühise eesmärgiga, soetada

elamiseks eluase. See eesmärk ka saavutati: pooltel kestis kooselu kuni xxxxxx xxxx.

Poolte kooselu lõppemist tuleb kvalifitseerida seltsingu lõpetamisena kokkuleppel.

Pooled on kokku leppinud, et panused on võrdsed.

Alates xx xx xxxx poolte abielu registreerimisest kuni xx xx xxxx abieluvara lepingu

sõlmimiseni olid pooled varalistes suhete mõttes ühisvaralises perekondlikus suhtes.

Peale abieluvara lepingu sõlmimist on pooled varalistes suhtes tegutsenud lahusvara põhimõttel

ning seega tuleb poolte varalisi suhteid ja tegevust käsitleda seltsinglastena ühise tegutsemisena.

Vabas perekondlikus kooselus, ühise eesmärgina elukoha soetamist ja loomist on kohtupraktika

kvalifitseerinud seltsinguna. Hageja on seisukohal, et ka ametlikus abielus olevate isikute poolt

ühist tegutsemist eesmärgiga ühise elukoha soetamiseks ja loomiseks lahusvarana, tuleb

käsitleda seltsinguna.

Majanduslikus mõõtmes on suurema osa panustest teinud hageja. Hageja panusena tuleb

käsitleda ka nn Xxx kinnistu tasuta võõrandamist kostjale, mille müügist saadud rahaga soetati ja

hoonestati vaidlusalune Xxxxxxxxx xx xx kinnistu. Konkreetsel juhul on pooled panuste osade

suurustes ning ka rahalises mõõtmes õiguslikult siduvalt kokku leppinud. Poolte tahteavaldused

väljenduvad nii e-kirjades, kui ka konkreetsetes kirjalikes dokumentides:

a) kostja 10.07.2012 kirjalik dokument: Nõustun maja, Xxxxxxxxxx xx xx, Xxxxxxxx külas,

müügist saadava raha jagama pooleks...

b) kostja e-kiri 21. mai 2012, 9:32: müüme maja turuhinnaga s.o 120000-130000 euri

c) kostja 16. mai 2012. a. 16:10 e-kiri : ma arvestasin välja maja maksumuse ja summaks

kujuneb 65 000 eur

d) hageja 06.07.2012 kirjalik dokument: Minu ettepanek 50/50.

Poolte kooselu lõppu tuleb käsitleda seltsingu lõppemisena. Esialgses hagis hageja palus kostjalt

välja mõista kohustuste täitmiseks 79 061 €. Terviku väärtuseks hindavad pooled 130000 eur-i

(2*65 000 €). Võttes tervikust ära kulud, saame jaotavaks osaks 130 000 € - 28 121 € = 101 879

€. Seega tuleb kostjalt välja mõista kulude katteks 28 121 € ja hageja panuse katteks pool

allesjäänud varast, s.o, 101 879 € / 2 = 50 939 €. Kokku seega tuleb kostjalt välja mõista 28 121

€ +50 939 €= 79 061 €.

28.03.2016 menetlusdokumendis hageja täpsustas nõuet ja leidis, et kostjalt väljamõistetav

hüvitise suuruseks on 65 462,77 eurot. Seltsingu varaks on majaehitamisega loodud Xxx kinnistu

Tsiviilasi nr 2-13-10906

väärtuse kasv, mille arvelt soetati ühiseks elamiseks Xxxxxxxxx kinnistu ning ehitati kinnistule

maja. Väärtuse kasvuks on Xxx kinnistu soetamishinna ja muugihinna vahe: 70302,81€

(1100000eek) - 3195,58€ (50000eek) = 67107,23€ (1050000eek).

Juhul kui kohus leiab, et tuleks arvestada ka maa (Xxx kinnistu) turuhinna tõusu 2003a- 2006a)

siis Maa-ameti tehinguandmetel oli Xxxxx vallas hoonestamata maade keskmine hind 2003

aastal 2,40€. 2005- 02.02.2006 aastal 6,42€. Hinnatous seega 267,5%, mis teeks maa hinnaks

voorandamise ajal 267,5%*50000eek= 133 750 EEK (8548,18 €). Väärtuse kasvuks oleks

sellisel juhul 70 302,81€ (1 100 000 EEK) - 8548,18€ (1 337 505 EEK) = 61 754,63 €

(966 250,00 EEK).

Kui kohus leiab, et seltsinguvarast tuleb eristada nn algvarana M.le algselt üleantud Xxx kinnistu

maa ning seltsinguga loodud väärtuse kasv, saab vara eristamisel lahtuda kas a) Xxx kinnistu

soetamishinnast (mis ühtlasi turuhinnas) 3195,58€ (50 000 EEK) või b) selle hinna

suurenemisest Xxx kinnistu võõrandamise hetkeks, arvestades keskmiseks hinnatõusuks

277,81% mis teeks maa hinnaks 8548,18€ (133 750 EEK). Hageja lähtub ning esitab nõude

seisukohalt, et väärtuse kasvuks on Xxx kinnistu soetamishinna ja müügihinna vahe.

Xxxxxxxxx kinnistu turuväärtus käesoleval ajal on 106 000 €. Võttes kinnistu hinnast maha

algse, Xxx kinnistu hoonestamata maa väärtuse 50 000 EEK (3195,58€), saame jagamisele

kuuluvaks seltsinguvaraks 102 804,42€, millest pool on 51 402,21 eurot.

Lisaks on seltsingu jaoks, maja ehitamiseks ühiselt võetud kohustused:

Laen emalt 6391,16 € (100 000 EEK)

Pangalaen 15 338,80 € (240 000 EEK) ja

nn võlg M.ile 6391,16 € (100 000 EEK).

Kokku 28 121,13€, millest poole – 14 060,56 € - peaks kandma M.

Seega nõue on mõista kostjalt välja 65 462,77€

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Asjaoludest nähtub, et hageja ema, pank ja M. on seltsingu võlausaldajad, kelle võlasumma

kokku on 28 121 €. VÕS § 600 sätestab, et seltsingu lõppemisel on seltsinglastel kohustus

seltsingu vara müüa niivõrd, kuivõrd see on vajalik seltsingu kohustuste täitmiseks. Kostja on

otsustanud viidatud kohustust rikkuda ning jätta seltsinguvara endale (on selle kinkinud

lähikondsele). Kuna seltsingu välissuhtes on seltsingu võlausaldajate ees kohustatud pooleks

hageja, siis selleks, et hageja saaks seltsingu kohustusi täita, tuleb kostjalt kui seltsingu vara

kinnisturegistrisse kantud omanikult kohustuste osa välja mõista, selleks, et hageja saaks

seltsingu kohustused täita. Kostja keeldumine seltsingu võlausaldajate nõuete katteks

seltsinguvara müüa on kvalifitseeritav kohustuse rikkumisest tuleneva kahjunõudena. Kahju

(vara vähenemine) seisneb selles, et seltsingu kohustused on jäänud hagejale ning seltsingu vara

on kostja jätnud endale, omamata seltsingu välissuhtest formaalset kohustust seltsingu

võlausaldajate ees.

Hageja leiab, et kuigi asjaoludest võib leida fragmentaarselt momente, mida saaks kvalifitseerida

PKS §-i 27 lg 3 ja 37 või VÕS §-i 1042 järgi parenduste ja kulutuste hüvitamise nõude alusel, ei

ole selline kvalifitseerimine põhjendatud. Suhted kvalifitseeruvad selgelt ühise tegutsemisena

ühise majandusliku eesmärgi nimel ehk seltsinguna, milleks oli elamu rajamine kinnistule

ühiseks kasutamiseks ühise elukohana.

Poolte ühine tegutsemine algas juba Xxx kinnistu võõrandamisega abieluvara lepinguga V.ilt

M.le. Abieluvara lepinguga Xxx kinnistu M.le üleandmisega (selle edasiseks võõrandamiseks)

andis V. M a osaleda. Xxxxxxxxx kinnistu ehitamise protsess on ellu viidud ühiselt nii

materiaalse/rahalise kui ka töise panusega. Pooled on korduvalt kirjavahetuses kui ka

audiodokumendis kinnitanud, et poolte panused kogu elamu ehitamise ühise tegutsemise

protsessis tuleb lugeda võrdseks. Justnimelt poolte avaldused ühise majandusliku eesmärgipärase

tegutsemise kohta ning panuste võrdsuse kohta muudavad põhjendamatuks otsida suhetest

aspekte, mida võiks või peaks kvalifitseerima kui lahusvara või võõra vara parendamine. Kogu

kinnistu soetamise ning sellele järgnenud elamu ehitamise protsess on poolte poolt ühiselt,

majandusliku eesmärgi päraselt ellu viidud.

Tsiviilasi nr 2-13-10906

Käesoleval juhul seltsingu lepingu lõppemise korral tuleb seltsingu varana jagada ühele poolele (

le) jäänud asja (Xxxxxxxxx kinnistu) väärtuse juurdekasv (kasu), milleks on kinnistule ehitatud

maja väärtus, mis tekkis poolte kokkuleppe kohaselt ühise tegutsemise tulemusel. Maja harilikku

väärtust on pooled kokkuleppel hinnanud ning selline hinnang ei ole seni vaidluse esemena

tõusetunud.

Pärast asja sisulist arutamist hageja kohtukõne teesides esitas nõude arvestuse, mille kohaselt

oleks hageja nõutava hüvitise suurus, sõltuvalt sellest, kas lähtuda kinnistu menetluse aegsest

väärtusest või ühise tegutsemise lõppemise aegsest väärtusest, vastavalt 67 060,56 eurot või

59 060,56 eurot.

KOSTJA VASTUS

Kostja ei tunnista hagiavalduses kostja vastu esitatud nõudeid, leiab, et esitatud hagiavaldus on

alusetu ja tõendamata ning vaidleb hagile täielikult vastu. Kostja palub jätta hagiavalduse täies

ulatuses rahuldamata ning mõista välja hagejalt kostja kasuks kostja poolt tehtud kõik

menetluskulud, sh esindaja õigusabile tehtud kulutused, hageja menetluskulud jätta aga tema

enda kanda.

Kostja vastuse kohaselt xx xx xxxx sõlmiti hageja ja kostja abielu. Xx xx xxxx sõlmisid hageja

ja kostja notariaalselt tõestatud abieluvaralepingu, millega. hageja andis kostjale üle hageja

nimele registreeritud Xxx kinnistu asukohaga Xxxxxxx külas Xxxxx vallas Xxxxx maakonnas.

Pooled leppisid kokku, et nimetatud kinnistu jääb kostja lahusvaraks. Samuti leppisid pooled

kokku, et kostja lahusvaraks jääb tema poolt peale abieluvaralepingu sõlmimist oma nimele

omandatav igasugune muu kinnis- ja vallasvara (abieluvaralepingu punkt 3.1).

02.02.2006 müüs kostja tema lahusvaraks oleva Xxx kinnistu. 21.02.2006 ostis kostja enda

lahusvara arvelt enda omandisse kinnistu asukohaga Xxxxxxxxx xx, Xxxxxxxx, Xxxxx vald.

Kinnistu väljavalimise ja soetamisega, samuti maja ehitamisega seotud küsimustega tegeles

kostja ainuisikuliselt. Maja ehitamiseks kasutas kostja osaliselt Xxx kinnistu müügist saadud

vahendeid, lõplikult ehitati maja aga valmis kostja lahusvaraks oleva korteri ja kostja isa korteri

müügist saadud rahadega.

Poolte kooselu lõppes täielikult ja pöördumatult xx xx xxxx, mil kostja oli hageja ähvarduste

tõttu sunnitud oma kodust (Xxxxxxxxx xx, Xxxxxxxx küla) põgenema. Peale nimetatud

sündmust ei julgenud kostja koju naasta ja elas tuttavate juures üle kahe kuu. Hageja lahkus

kostjale kuuluvalt kinnistult viimaks 21.06.2012. Hageja ja kostja abielu lahutati xx xx xxxx.

Hageja käsitlus poolte vahelisest suhtest ning hinnang, et hageja ja kostja vahel oli

seltsinguleping, ei ole asjakohane ning on vastuolus tegelike faktiliste asjaoludega. Kostja

hinnangul on hagiavalduses esitatud seisukohad ja õiguslikud põhjendused ebaselged ja

arusaamatud. Hageja väited on paljasõnalised. Hageja ei ole väidetava seltsingu olemasolu ja

hageja poolt sellesse väidetavalt tehtud panuseid ja nende suurust tõendanud.

Kostja kinnitab, et kostja ja hageja vahel ei ole eksisteerinud mingit (ühis)tegevust, mis annaks

faktilise ja õigusliku aluse väitele seltsingu olemasolu kohta. Hagiavalduses esitatud väide

hageja ja kostja ühisele eesmärgile soetada eluase ei ole tõene ega ka usutav. Kui poolte

eesmärgiks oleks olnud kinnistu soetamine ja sellele elamu ehitamiseks ühise tegutsemise

lepingu sõlmimine, tulnuks kinnistu ka kaasomandisse soetada ja sellele vastavat tahet

väljendada notariaalselt tõestatud vormis. Xxxxxxxxs Xxxxxxxxx xx asuv kinnistu osteti kostja

lahusvara arvel kostja lahusvara hulka. Selles ei ole vaidlust, see on väljendatud ka

hagiavalduses: „xx xx xxxx osteti, Xxx kinnistu müügist saadud rahast Xxxxxxxxxx xx xx

kinnistu“. Hageja poolt viidatud Xxx kinnistu kuulus kostjale, tegemist oli kostja lahusvaraga.

Xxx kinnistu, mille müügist saadud raha eest ostis kostja Xxxxxxxxs Xxxxxxxxx xx asuva

kinnistu, omandas kostja xx xx xxxx abieluvaralepinguga. Abieluvaralepinguga andis hageja

Xxx kinnistu omandi üle kostjale, seejuures on lepingus selgelt väljendatud, et tegemist on kostja

lahusvaraga. Samuti lepiti abieluvaralepingus kokku, et kostja lahusvaraks jääb kostja poolt

peale abieluvaralepingu sõlmimist oma nimele omandatav igasugune muu kinnis- ja vallasvara.

Kui hageja ja kostja oleksid soovinud tegutseda hagiavalduses nimetatud „ühise eesmärgi

Tsiviilasi nr 2-13-10906

nimel“, oleks olnud võimalik teha selleks konkreetsed valikud nagu: Xxx kinnistu oleks

vormistatud hageja ja kostja ühis- või kaasomandisse; Xxxxxxxxx xx, Xxxxxxxxs asuv kinnistu

oleks ostetud hageja ja kostja ühis- või kaasomandisse.

Hageja ja kostja faktiline käitumine näitab üheselt, et mõlemal poolel puudus vähimgi tahe ja

kavatsus tegutseda ühiselt, ei seltsingulepingu ega ka mingi muu lepingu alusel, vaid ainult

lähtuvalt abieluvaralepingust. Poolte käitumises nähtub selgelt mõlema soov reguleerida

omavahelised varalised suhted selliselt, et oleks välistatud igasugune ühine varaline tegevus.

Hageja ja kostja oma varalised suhted teadlikult reguleerinud, pooled on käitumisaktidega selgelt

väljendanud tahet eraldada ja hoida lahus teineteise varalised suhted. Tahteavalduste tegemine

notariaalselt tõestatud vormis tõendab, et pooled on tahteavaldused teinud pärast piisavat

järelemõtlemisaega ning pärast igakülgsete selgituste saamist õiguslike võimaluste ja tagajärgede

kohta. Seega on varaliste suhete reguleerimine just valitud kujul olnud hageja ja kostja teadlik

valik. Hageja püüdu konstrueeritult suruda poolte valitud õigussuhet seltsingulepingu vormi ei

saa pidada enamaks, kui hageja järjekordseks katseks kostjat ruineerida.

Hageja ei ole arusaadavalt nimetanud, milles konkreetsel juhul seisnesid kummagi poole

panused väidetavas seltsingus. Hagiavalduses ei ole vähimalgi määral põhistatud, milles seisnes

seltsingu tegevus, kes ja millisel moel seda juhtis ning milline oli hageja väidetav osa selle

juhtimises. Vaatamata hagiavalduse ebaselgusele võib oletada, et hageja peab väidetava seltsingu

varaks kinnistut asukohaga Xxxxxxxxx xx, Xxxxxxxx, Xxxxx vald.

Hagiavalduses on õigesti osundatud asjaolule, et Xxx kinnistu kuulus kostja lahusvara hulka ning

pärast selle müüki soetas kostja müügist saadud raha eest Xxxxxxxxx xx, Xxxxxxxxs asuva

kinnistu. Kostja nõustub väitega, et Xxx kinnistu müügist saadud raha kasutas kostja ka

Xxxxxxxxx xx, Xxxxxxxxs asuvale kinnistule maja ehitamisel. Hagiavalduse punktis 1.7

esitatud väide, et Xxxxxxxxx xx kinnistule ehitati maja lisaks Xxx kinnistu müügist saadud

rahale ka hageja enda rahaga ning hageja emalt saadud rahaga, ei ole tõene. Hageja ei ole oma

vastavaid väiteid millegagi tõendanud ega põhistanud.

Xxxxxxxxx xx, Xxxxxxxxs asuva kinnistu ostis kostja enda lahusvara arvelt ning kinnistule

ehitas kostja maja, kasutades selleks osaliselt Xxx kinnistu müügist saadud vahendeid, lõplikult

ehitati maja aga valmis kostja lahusvaraks oleva korteri ja kostja isa korteri müügist saadud

rahadega.

Hagiavalduse punktis 2.5 on kirjas: „Hageja panusena tuleb käsitleda ka nn Xxx kinnistu tasuta

võõrandamist kostjale, mille müügist saadud rahaga soetati ja hoonestati vaidlusalune

Xxxxxxxxxx xx xx kinnistu“. Seega nimetab hageja enda panusena Xxx kinnistu omandiõiguse

võõrandamist kostjale. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks pidanuks hageja

väidetavasse seltsingusse panuse tegemiseks andma kostjale üle kinnisasja omandiõiguse. Kui

poolte vahel olnuks seltsinguleping, oleks hageja saanud omapoolse panusena sellesse

seltsingusse anda endale kuuluva kinnisasja seltsingu kasutusse. Selleks puudus igasugune

vajadus abieluvaralepingu sõlmimiseks kujul, nagu pooled seda tegid. Hageja ja kostja olid oma

varalised suhted teadlikult selgelt reguleerinud ning puudus igasugune vajadus täiendavate

väidetavate õiguslike suhete konstrueerimise järele.

Hagiavalduse punktis 1.7 väidab hageja, et Xxxxxxxxx xx, Xxxxxxxxs asuv kinnistu osteti Xxx

kinnistu müügist saadud rahast ning kinnistule ehitati maja Xxx kinnistu müügist saadud rahaga,

hageja enda rahaga ja hageja emalt saadud rahaga. Hagiavalduse punktis 2.9 nimetab hageja ilma

ühegi selgituse või põhistuseta - väiteid kinnitavate tõendite esitamisest rääkimata - kostjalt välja

mõistmisele kuuluvate summadena krediidijääki summas 15 339 eurot, laenu emalt ning

kellelegi M.ile (eeldatavasti võlgnetavat) 6391 eurot. Lisaks ei nähtu hagiavaldusest, et

hagiavalduses nimetatud laen emalt, krediidi jääk ja „M.“ oleksid käsitatavad väidetava seltsingu

kohustusena. Samuti on õiguslikult mõistetamatu hageja taotlus väidetavate kohustuste

väljamõistmiseks hageja kasuks – pole esitatud ühtki põhjendust ega selgitust, miks tuleks

nimetatud summad välja mõista hageja kasuks, samas kui hageja väitel on tegemist seltsingu

kohustustega.

Hagiavalduses ei ole toodud ainsatki põhjendust hageja poolt väidetavasse seltsingusse

Tsiviilasi nr 2-13-10906

väidetavalt tehtud panuste kohta (välja arvatud eespool nimetatud mittetõesed väited), hageja

väidetav panus on tõendamata.

Hagiavalduses väidetakse, et poolte kokkuleppe kohaselt on panused võrdsed. Selliseks väiteks

puudub igasugune alus. Kuivõrd poolte vahel ei olnud seltsingulepingut, ei saanud olla ka mitte

mingisugust kokkulepet väidetavate panuste ega nende võrdsuse kohta. Hagiavalduses viidatud

e-kirjades ja kirjalikes dokumentides, kus hageja hinnangul on pooled, sh kostja väljendanud

tahteavaldusi osade suuruste ja rahalise väärtuse kohta, ei väljendu mingil moel seltsingulepingu

olemasolu aktsepteerimine kostja poolt ega kostja nõustumus väidetavate panuste võrdsusega.

Väited kokkuleppe olemasolu kohta kinnistu müümiseks ja raha jagamiseks on asjakohatud.

Kostja kinnitab, et tema mistahes avaldused (sh xxxx.a kevadel toimunud e-kirjavahetus)

seonduvalt Xxxxxxxx külas Xxxxxxxxx xx asuva kinnistu võimaliku müügi ja sellest saadava

raha jagamisega ei väljenda tema tegelikku ja vaba tahet ning on tühised. Poolte abielusuhe

lõppes hageja süstemaatilise ja aastatepikkuse vägivaldse (nii vaimse kui füüsilise) käitumise

tõttu. Xx xx xxxx oli kostja sunnitud oma kodust (Xxxxxxxxx xx, Xxxxxxxx küla) hilisõhtul

põgenema, kuna hageja xxxxxxxx xxxxxxx xxx xxxx xxxxxx, mille kohta alustati ka

kriminaalasi nr xxxxxxxxxxx. Peale nimetatud sündmust ei julgenud kostja koju naasta ja elas

tuttavate juures üle kahe kuu. Kuna hageja agressiivne ja terroriseeriv käitumine kostja suhtes

jätkus ka pärast kriminaalmenetluse alustamist, esitas kostja Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu

osakonnale taotluse kohaldada kriminaalasja menetluse ajaks hageja suhtes lähenemiskeeld.

Pärnu Maakohtu xx xx xxxx kohtumäärusega selline lähenemiskeeld ka kohaldati. Hageja suhtes

alustati lisaks eeltoodud sündmusele ka teisi süüteomenetlusi. Kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx

(kohtus x-xx-xxxx) lõpetati kriminaalasja menetlus küll leppimismenetluse tulemusel, kuid

leppimismenetlust soovis kostja vaid põhjusel, et vaimselt ei oleks ta üldmenetlust kohtus ilmselt

üle elanud. Sisulist leppimist ei leppimisemenetluses ega hiljem ei ole toimunud, seda kinnitab

ka kohtumäärus, millega kriminaalasi lõpetati, kuid millega kostja tungival nõudmisel kehtestati

hagejale maksimaalse võimaliku kestusega lähenemiskeeld. Hageja lahkus kostja kodust

lõplikult alles xx xx xxxx, seda tänu poolte esindajate abil saavutatud kokkuleppele, mille kohta

koostati ka vastav akt.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, arutanud asja pooltega kohtuistungitel ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt kõiki

asjas esitatud tõendeid, sh kuulanud ära menetlusosalised vande all, kuulanud üle tunnistajad

ning uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

2. Viimasel kohtuistungil kohus määras pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ning

kokkuleppele mittejõudmise puhuks tähtaja kirjaliku kohtuvaidluse korras lõplike seisukohtade

ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Istungil kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks

määratud ajal 17.11.2016 kohus kohtuniku haigestumise tõttu kohtuotsust teatvaks ei teinud.

Seejärel korduvalt pikendas otsuse tegemise aega.

3. Kohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust asjas tähtsust omavate järgmiste faktiliste

asjaolude üle:

- 09.07.2003 laenulepinguga nr 600 011 809 03 10 (I kd, lk 32) hageja V. K. enne poolte abielu

registreerimist võttis pangast laenu 240 000 krooni (15 338,80 eurot). Laenulepingu kohaselt oli

laenu kasutamise otstarve kinnistu ost ja elamu ehitamine.

- xx xx xxxx notariaalselt tõestatud müügilepingu ja asjaõiguslepingu (I kd, lk 33- 38) alusel

hageja omandas M. M.ilt Xxxxx vallas Xxxxxxx külas asuva, maatulundusmaa sihtotstarbega

Xxx kinnistu (registriosa nr xxxxxx) hinnaga 50 000 krooni (3195,58 eurot). Elektroonilise

kinnistusraamatu andmetel V. K. kanti omanikuna kinnistusraamatusse xx xx xxxx.a, seega

pärast poolte abiellumist.

- xx xx xxxx sõlmiti hageja ja kostja abielu;

- xx xx xxxx hageja ja kostja sõlmisid notariaalselt tõestatud abieluvaralepingu (I kd, lk 9 – 12),

milles leppisid kokku, et Xxx kinnistu jääb kostja M. N. lahusvaraks ning samuti jääb kummagi

Tsiviilasi nr 2-13-10906

poole lahusvaraks pärast abieluvaralepingu sõlmimist poole poolt omandatav igasugune muu

kinnis- ja vallasvara, sealhulgas nimelised aktsiad ja muud väärtpaberid, avatavad hoiuarved,

sõidukid, samuti selle poole nimel võetud ja võetavad varalised õigused ja kohustused. Pooled

leppisid kokku, et omavahelistes suhetes loevad nad lepingu kehtivaks notariaalse tõestamise

hetkest alates, sõltumata abieluvararegistrisse kande tegemisest. M. N. omandiõiguse kohta tehti

kinnsitusraamatusse Xxx kinnistu registriossa kanne xx xx xxxx.

- xx xx xxxx notariaalselt tõestatud müügilepinguga (I kd, lk 39 – 49) M. N. müüs Xxx kinnistu

hinnaga 1 130 000 krooni (72 220,16 eurot) osaühingule xxxxxxxx; lepingu kohaselt asus

maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul pooleliolev ehitis;

- xx xx xxxx notariaalselt tõestatud müügilepinguga (I kd, lk 13 – 20) M. N. ostis Xxxxx vallas,

Xxxxxxxx külas aadressil Xxxxxxxxx xx asuva hoonestamata kinnistu (registriosa number

xxxxxxx)

hinnaga

361 800

krooni

(23 123,23

eurot).

Kinnistu

omanikuna

kanti

kinnistusraamatusse M. N..

- xx xx xxxx notariaalselt tõestatud kinkelepinguga (I kd, lk 57 – 63) M. N. kinkis Xxxxxxxxx

kinnistu oma xxxxxxx V. T.-le (T.-le, I kd, lk 57 – 63). Kinkelepingu kohaselt oli kinnistul

ühepereelamu, millele ei olnud lepingu sõlmimise ajal taotletud kasutusluba.

- Pärnu Maakohtu xx xx xxxx kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx poolte abielu lahutati.

Kohtuotsus jõustus xx xx xxxx.

4. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte varalised suhted on lõplikult kindlaks määratud

abieluvaralepinguga või oli poolte vahel lisaks abieluvaralepingule seltsinguna kvalifitseeritav

kokkulepe ühiselt tegutsemiseks (eesmärgiga ehitada ühine eluruum).

Hageja leiab, et pooled on õiguslikult siduvalt kokku leppinud ühiselt tegutsemises ja selles, et

poolte panused seltsingus on võrdsed. Hageja väidetel on tema panuseks seltsingusse Xxx

kinnistu tasuta üleandmine (sisuliselt kinkimine) kostjale ning rahaline ja töine panus xxx ja

Xxxxxxxxx kinnistutele ehitamisel; seltsinguvara sai alguse Xxx kinnistu väärtuse juurdekasvust

ning jagatavaks väärtuseks on Xxxxxxxxx kinnistu väärtuse juurdekasv kinnistule ehitatud

elumaja väärtuse võrra.

Kostja eitab hagejaga ühise vara loomise eesmärgil kokkulepete sõlmimist ja sellise eesmärgi

saavutamiseks ühist tegutsemist, pooled lahendasid oma varalised suhted pärast abielu sõlmimist

ammendavalt abieluvaralepinguga, mis välistas ka edaspidi ühise vara tekkimise; kostja ostis

Xxxxxxxxx kinnistu abieluvaralepinguga kostja lahusvaraks saanud Xxx kinnistu müügist

saadud vahenditega, ehitustegevust mõlemal kinnistul korraldas ja rahastas kostja.

5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 ja § 438 lg 1 esimesest

lausest kohus ei ole seotud hageja väidetud nõude õigusliku alusega (õigusliku

kvalifikatsiooniga), vaid kontrollib nõuet kõigil õiguslikel alustel, mille alusel selle saab hageja

esitatud asjaoludel rahuldada.

Riigikohus xx xx xxxx määruses (Riigikohtu tsiviilasi nr x-x-x-xxx-xx), lahendades praeguses

tsiviilasjas V. K. määruskaebust maakohtu poolt seltsingulepingul põhineva nõude

perspektiivituse tõttu hagi menetlusse võtmisest keeldumise peale, on muu hulgas märkinud:

„Kolleegiumi hinnangul võib abikaasal olla teise abikaasa vastu ka VÕS §-s 1042 sätestatud

kulutuste hüvitamise nõue, kui abikaasa on oma lahusvara arvel teinud teise abikaasa

lahusvaraks olevale esemele kulutusi. Samuti võib abikaasal olla PKS §-de 37 ja 27 lg 3 järgi

õigus nõuda teise abikaasa lahusvarale tehtud kulutuste väärtuse ühisvara hulka arvamist ja

nende jagamist, kui ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluvalt esemelt kasu saamiseks on abikaasad

varaühisuse kestel tööga või rahaga panustanud, s.o teinud ühisvara arvel lahusvara hulka

kuuluvale esemele kulutusi. Kolleegiumi arvates on abikaasal selline nõue sõltumata sellest, kas

kulutusi tehti enne 1. juulit 2010 või pärast seda.“

Riigikohus xx xx xxxx määrusega tühistas tsiviilasjas 2-13-10906 maa- ja ringkonnakohtu

määrused, millega jäeti V. K. hagi algul menetlusse võtmata, ja saatis asja menetlusse võtmise

otsustamiseks uuesti maakohtule. Riigikohus andis maakohtule juhise selgitada välja hageja

seisukoht alternatiivsete alusnormide kohta, kui materiaalõiguse järgi on võimalik sama nõuet

Tsiviilasi nr 2-13-10906

esitada sama elulise juhtumi korral erinevatel õiguslikel alustel, kui üks nõude alus ei välistaks

teist ning kui hageja ei ole selgelt väljendanud oma seisukohta, missugusele nõude alusele ta

tahab tugineda.

Maakohus võimaldas hagejal nõuet Riigikohtu määruse põhjenduste kohaselt täpsustada ja

kaaluda alternatiivsete nõude aluste esitamist. Hageja soovis hagi menetlemist üksnes

seltsingulepingust tuleneva nõudena ning välistas nõude alusena kulude hüvitamise ja/või alusetu

rikastumise. 07.09.2016 kohtuistungil (V kd, lk 95) hageja veel kord kinnitas, et nõue tugineb

ainult seltsingule, mingit muud nõude alust hageja esitanud ei ole ja ei soovi esitada. Seetõttu

kohus kohtuotsuses analüüsib hageja nõuet mõista kostjalt välja hageja kasuks rahaline hüvitis

ainult seltsingulepingu lõppemisel seltsinguvara jagamise ja panuste hüvitamise nõudena.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 580 lg-s 1 sätestatud

seltsingulepingu mõiste järgi seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased)

tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellega kaasa lepinguga määratud viisil,

eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi

edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või

seltsingule teenuse osutamine (VÕS § 581 lg 1). Tulenevalt VÕS § 582 lg-test 1 ja 2 on igal

seltsinglasel õigus ja kohustus osaleda seltsingu juhtimises, seltsinglased juhivad seltsingut

ühiselt ning iga tehingu tegemiseks on vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek. Seltsingu igapäevase

tegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks on vajalik seltsinglaste otsus. Eeldatakse, et

otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek (VÕS § 587 lg 1).

7. Seltsingukokkulepe on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg–te 1 ja 2 järgi

mitmepoolne tehing, st toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisalduvad kahe

või enama isiku tahteavaldused, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele.

TsÜS § 68 lg 1 kohaselt tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud

teisiti. TsÜS § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus

tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks tahte väljendamisega.

Tahtevaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud (TsÜS §

69 lg 2).

Riigikohtu praktika kohaselt hinnangu andmiseks sellele, kas pooled võisid olla sõlminud

seltsingulepingu VÕS § 580 lg 1 mõttes, on hädavajalik eesmärgi tuvastamine. Riigikohus on

mitmetes lahendites (nt RKTKo nr 3-2-1-109-14, p 19; nr 3-2-1-129-16, p 22) märkinud, et

seltsingu likvideerimise sätteid saab analoogia korras kohaldada ühise majapidamisega

abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi)

jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest), kui:

• mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad

majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes);

• pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise

väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks.

Kohus leiab, et põhimõtteliselt ei ole seltsinguline koostegutsemine välistatud ka abikaasade

puhul, kuid eelkõige reguleerib abikaasade vahelisi varasuhteid perekonnaseadus. Abikaasade

poolt valitud või perekonnaseaduse järgi nende varasuhetele automaatselt kohalduva

varareziimiga paralleelselt seltsingu tekkimine eeldab abikaasade vastavasisulisi selgeid

tahteavaldusi ning abikaasade varasuhetele analoogia korras seltsingulepingu sätete kohaldamine

saab olla väga erandlik.

8. Kohus leiab, et selles tsiviilasjas esitatud tõenditega seltsingu olemasolu V. K. ja M. N. vahel

tõendamist leidnud ei ole. Seltsinguna kvalifitseeritava kokkuleppe olemasolu eeldab, et pooled

on vastastikku avaldanud selget tahet saavutada kindlal viisil ühiselt tegutsemisega ühine

majanduslik eesmärk. Seltsingulepingu olemasolu ei saa automaatselt järeldada hageja väidetest,

et poolte eesmärk oli ehitada ühine kodu, sellel eesmärgil hageja omandas Xxx kinnistu ning

Tsiviilasi nr 2-13-10906

osales isikliku tööga ja rahaga algul Xxx kinnistule ja seejärel Xxxxxxxxx kinnistule elamu

ehitamisel. Ühise kodu loomine ei tähenda ilmtingimata poolte kokkulepet luua ühist vara.

Hageja ei ole kogu menetluse kestel suutnud selgelt välja tuua, millal ja mil viisil pooled

vastastikku avaldasid tahet hakata ühiselt tegutsema eesmärgiga luua ühine vara kummagi

abikaasa lahusvara arvelt. Hageja käsitlus, et seltsingukokkuleppe olemasolu tõendavad abielu

purunemise ajal poolte vahel peetud kirjavahetus ja salvestatud vestlused Xxxxxxxxx kinnistu

müümise ja raha jagamise teemal, ning et tegemist oli seltsinguosaliste omavahelise

aruandlusega, on tegelikele asjaoludele tagantjärele antud hageja ühepoolne tõlgendus, mis ei

tõenda poolte varasemaid tegelikke tahteavaldusi ega kokkuleppeid ühiseks tegutsemiseks ühise

vara loomise eesmärgil. Kostja on abielu purunemise ajal nõustunud hagejaga Xxxxxxxxx

kinnistut jagama hagejaga peetud kompromissläbirääkimiste käigus, mitte ei ole kinnitanud

varasema ühise eesmärgi ja selle nimel tegutsemise kokkuleppe (seltsingu) olemasolu.

9. Kohus leiab, et kuivõrd VÕS § 580 lg 1 järgi on seltsinglane kohustatud lepinguga määratud

viisil kaasa aitama ühise eesmärgi saavutamiseks ning VÕS § 589 lg 1 kohaselt seltsinglaste

tehtavad panused ja seltsingu jaoks omandatav vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse

(seltsinguvara), siis peavad pooled ühisest eesmärgist ja selle saavutamiseks panuste tegemise

kohustusest olema teadlikud enne tegutsema asumist või leppima ühisel eesmärgil tegutsemise

osas kokku hiljemalt ühise tegutsemise ja vara tekkimise/omandamise ajal. Kostja eitab pooltel

selliste kokkulepete ja ühise eesmärgi olemasolu. TsMS § 230 lg 1 alusel peab seltsingu

kokkuleppe olemasolu tõendama hageja, kes sellele tugineb.

10. Pooltevahelise varalise suhte on õiguslikult seltsingusuhtena konstrueerinud hageja

lepinguline esindaja, andes asjaoludele ning poolte erinevatele tahteavaldustele ja käitumisele

seltingulepingu tingimustele sobiva tähenduse. Hageja V. K. ise leiab, et on oma vara (Xxx

kinnistu) tasuta kostjale kinkinud ning teinud abielulise kooselu ajal kulutusi kostjale kuuluvatele

kinnistutele ehitamiseks ning kuna abielu on lõppenud, soovib hageja oma vara eest kostjalt

hüvitist saada. Nende asjaolude pinnalt on õiguslikult võimalikud hageja rahalised nõuded kostja

vastu, kuid nendest asjaoludest ei järeldu ilmtingimata seltsingulepingu olemasolu poolte vahel.

Hageja ei ole aga selles tsiviilasjas soovinud, et tema rahalist nõuet kostja vastu menetletaks muu

kui seltsinguvara jagamise ja seltsinguvarasse tehtud panuste hüvitamise nõudena. Kostja lisaks

leiab, et hageja võimalikud rahalised nõuded kinnistutele ehitamise kuludega seoses on aegunud.

11. Kohus

jätab

tähelepanuta

hageja

väited

Xxx

kinnistu

kostjale

kinkimisest.

Abieluvaralepingus on pooled kinnitanud, et Xxx kinnistu oli nende ühisvara. Ühisvara kuulub

ühisomanikele ühiselt ning õiguslikult ei saanud hageja kinnistut kostjale kinkida.

Abieluvaraleping on nõuetekohaselt vormistatud notariaalselt tõestatud vormis. See tähendab, et

notar on enne abieluvaralepingu allkirjastamist pooltele selgitanud tehingu õiguslikku tähendust

ja tagajärgi. Pooled on lepingu allkirjastanud ja sellega avaldanud otsest tahet ennast siduda

abieluvaralepingule seaduses ettenähtud õiguslike tagajärgedega.

12. Hageja ei ole üheselt selgelt välja toonud väidetava seltsingu tekkimise aega. 02.03.2016

eelistungil (IV kd, lk 45) hageja esindaja selgitas, et poolte seltsingukokkulepe seisnes

vastastikuseks kooseluks elamu ehitamises; 2003 – 2009 toimus pidev kulutuste tegemine

ehitustegevusse; seltsingu kokkulepe sõlmiti alates sellest hetkest aastal 2003, kui algas hoone

ehitamine Xxx kinnistule.

25.05.2016 istungil (V kd, lk 60 pöördel) hageja esindaja märgib, et seltsingu kokkulepe tekkis

hetkel, kui V. ostis Xxx kinnistu; samas esindaja täpsustas, et seltsingukokkulepe pidi olema

alates sellest hetkest, kui V. otsustas xx xx xxxx võtta kinnistu ehitamiseks laenu. Hageja väide

Xxx kinnistu abieluvaralepinguga kostjale kinkimise kohta lubab aga järeldada, et enne

abiellumist (ehk Xxx kinnistu soetamise ja väidetavalt selleks laenuvõtmise ajal) pooltel

tegelikult ei olnud ühise tegutsemise kokkulepet ega soovi ühise kodu rajamisega tekitada

jagatavat ühisvara. Kui pooltel oleks juba enne abiellumist olnud ühise tegutsemise ja ühise vara

loomise kokkulepe, ei oleks abikaasad mõned kuud pärast abielu regitsteerimist sõlminud

abieluvaralepingut varade lahususe kohta.

Tsiviilasi nr 2-13-10906

13. Kohtule esitatud tõendid kogumis ei kinnita samuti hageja poolt xxxx.a juulis laenu võtmise

või Xxx kinnistu ostmise ajal seltsingu algust tähistavate kokkulepete olemasolu. Seltsingule

kohustuste võtmine eeldab seltsinglaste vastavat ühist otsust. Kostja eitab ning hageja ei ole

tegelikkuses ka väitnud, et kinnistu ostmiseks ja ehitamiseks laenu(de) võtmine toimus poolte

kokkuleppel. Hageja väited poolte ühise tegutsemise kokkulepete osas on menetluses läbivalt

olnud vastuolulised. Näiteks 25.05.2016 eelistungil väitis hageja esindaja, et alates xxxx.aastast

on poolte vahel toimunud sisutihe tegevus ja koostöö kinnisvara arendamiseks ühise eesmärgiga

kinnisvara ühiselt kasutada, kuid samas rõhutati, et Xxx kinnistu kuulus algselt hagejale (V kd,

lk 60 ja selle pöördel), hiljem abieluvaralepinguga jäi Xxx kinnistu kostjale ja kostja panustas

selle Xxxxxxxxx kinnistusse.

Hageja vande all ise kinnitas, et tema ostis Xxx kinnistu ning mingitel asjaoludel hiljem kinkis

selle abieluvaralepinguga kostjale. Kostja vande all antud ütlused tõendavad, et hageja üksinda

otsustas laenu võtmise ja Xxx kinnistu ostmise, kavatsedes hakata kinnistul elama hoopis koos

oma sõbraga. Nii kinnitab kostja vande all antud ütlustes (V kd, lk 97 – 102), et nad olid

hagejaga enne abiellumist koos ainult 3 kuud ning kostja ei teadnud hageja tegemistest väga

täpselt. Kui kostja sai teada, et hageja on sõlminud laenulepingu, oli ta üllatunud, et hageja

sellises vanuses otsustas veel selliseid kohustusi võtta. Kostja ütluste kohaselt varsti pärast

laenulepingu sõlmimist tuli K. tema juurde ja tahtis kostjale midagi näidata, sel hetkel neil ei

olenud veel ühiseid plaane. K. viis kostja Xxx kinnistule ja ütles, et tema ja tema sõber B. V., kes

lahutab abielu, plaanivad seal koos elama hakata. Tagasiteel Pärnusse kostja teatas hagejale, et

tal ei ole plaanis ennast kellelgagi siduda ja palus K.l temaga seoses mingeid plaane mitte teha.

Hageja ei ole kostja vande all antud ütlustele selles osas vastu vaielnud ega neid ümber lükanud.

14. VÕS § 580 lg 1 kohaselt seltsinglased kohustuvad aitama ühise eesmärgi saavutamisele

kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Hageja enda poolt hagi alusena

väljatoodud asjaolud ja istungitel esitatud väited välistavad seltsingukokkuleppe olemasolu enne

abieluvaralepingu sõlmimist. Hageja väidetel oli kostja seltsingupanuseks abieluvaralepinguga

hagejalt lahusvaraks saadud Xxx kinnistu. Kostja ei saanud hagejaga kokku leppida ega avaldada

tahet, et ta panustab ühise eesmärgi saavutamiseks vara, mida tal ei ole. Hilisem abieluvaraleping

ei kajasta kostja tahet ega poolt ühist tahet, et kostja panustab Xxx kinnistu seltsingusse.

15. Hageja põhjenduste kohaselt sai seltsinguvara alguse Xxx kinnistu väärtuse juurdekasvust –

hageja ostis Xxx kinnistu hinnaga 50 000 krooni, kuid kinnistu müüdi 2006.a algul hinnaga

1 130 000 krooni, hindade vahe on väärtuse kasv, mille eest osteti Xxxxxxxxx kinnistu ning

ehitati kinnistule maja. Hageja leiab, et tema panuseks tuleb lugeda ka Xxx kinnistu, mille ta

omandas ja andis abieluvaralepinguga kostjale, et kostjal oleks võimalik seltsingusse panustada.

Hageja lõpliku seisukoha järgi tuleb poolte panused seltsingusse võrdseks lugeda ning ühise

tegutsemise lõppedes oli jaotamisele kuuluvaks varaks Xxxxxxxxx kinnistu väärtus.

16. Kohus nõustub kostjaga, et kui poolte ühine eesmärk oleks olnud ühise kodu rajamise

eesmärgil Xxx kinnistule või hiljem Xxxxxxxxx kinnistule ehitamisega ühise vara loomine,

nähtuks see ka kinnistutega tehtud tehingutest. Kui pooltel oleks alates xxxx aasta juulist olnud

ühine soov ja eesmärk omandada laenu abil ühiselt kinnisasi ja seda arendada, oleks poolte tahet

luua ühise tegutsemisega ühist vara kajastanud ka hiljem vormistatud abieluvaraleping. Puudub

mõistlik selgitus, miks pidanuks pooled kinnistu omandiõigust omavahel notariaalset tõestamist

vajava tasulise tehinguga üle andma, kui juba kinnistu ostmise ajal oleks olnud kokkulepe, et

kinnistu ostetakse ühisel eesmärgil ja sellest saab ühine seltsinguvara.

17. Väidetavalt Xxx kinnistu soetamiseks ja sellele maja ehitamiseks võttis hageja laenu xx xx

xxxx ning müügi- ja asjaõiguslepingud sõlmis hageja xx xx xxxx, seega enne poolte abiellumist.

Hageja omandiõiguse kohta on kinnistusraamatusse Xxx kinnistu registriossa kanne tehtud

pärast poolte abielu registreerimist ning pooled on xx xx xxxx abieluvaralepingus kinnitanud, et

Xxx kinnistu on abikaasade ühisvara.

01.07.2010 jõustunud uue perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb uus

seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui

Tsiviilasi nr 2-13-10906

järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. PKS § 210 lg 2 näeb ette, et asjaolule või toimingule,

mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise

või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Abielu sõlmimise aegse perekonnaseaduse (01.01.1995 jõustunud ja kuni 30.06.2010 kehtinud,

edaspidi nimetatud PKS1995) §-st 7 ja § 14 lg-st 1 tulenevalt kohaldus abielu sõlmimisel xx xx

xxxx poolte varalistele suhetele ühisvararežiim, mis nägi ette, et abielu kestel omandatud vara on

abikaasade ühisvara, kui abieluvaralepinguga ei ole pooled määranud teisiti. PKS1995 § 7 sätestas,

et abikaasade varalised õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on

sõlmitud. PKS1995 § 8 lg 1 järgi abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata

vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt käesoleva peatüki 3.jaos sätstatust, kui

seadusest ei tulene teisiti. Pooled sõlmisidki abieluvaralepingu xx xx xxxx, milles leppisid

kokku, et alates lepingu allkirjastamisest kohaldatakse abikaasade omavahelistele varalistele

suhetele varade lahususe režiimi.

Kehtiva PKS § 211 lg 1 järgi juhul, kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud

abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud

abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest

käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Tsiteeritud sätetest tulenevalt tuleb hageja

väidetud seltsingu olemasolu hindamisel ka pärast 01.07.2010 arvestada pooltevahelist

abieluvaralepinguga.

18. Kohus leiab, et 28.04.2004 notariaalselt tõestatud abieluvaralepinguga on pooled üheselt

arusaadavalt kokku leppinud, et hageja poolt (väidetavalt pangalaenu abil) enne poolte abielu

registreerimist sõlmitud müügilepingu alusel omandatud Xxx kinnistu jääb kostja lahusvaraks.

Tegemist on TsÜS § 68 lg 2 kohaste otseste tahteavaldustega reguleerida seniseid ja tulevikus

tekkivaid varalisi õigusi ja kohustusi: pooled otsustasid lõpetada varem seaduse järgi tekkinud

abikaasade varaühisuse ning välistada ka edaspidi mistahes viisil ühise vara (sealhulgas

kohustuste) tekkimise. Seega isegi juhul, kui enne abielu sõlmimist või pärast seda kuni

abieluvaralepingu sõlmimiseni oligi pooltel ühise vara loomise eesmärk ja/või seltsinguna

kvalifitseeritavaid kokkuleppeid, on pooled neid kokkuleppeid igal juhul xx xx xxxx

abieluvaralepingu sõlmimisega lõplikult muutnud ja ühisvara loomisest loobunud. Asjas ei ole

tõendeid, et pooled oleksid pärast abieluvaralepingut sõlminud täiendavaid kokkuleppeid,

millega oleks samaaegselt abieluvaralepingust tuleneva varade lahususega otsustatud luua

seltsinguna tegutsedes ühist vara ja milleks pooled oleksid kohustunud panustama oma

lahusvara.

19. Abieluvaralepingu kohaselt jäid kummagi poole lahusvaraks ka nende poolt enne

abieluvaralepingu sõlmimist võetud ja tulevikus võetavad kohustused. Seega väidetavalt Xxx

kinnistu ostmiseks ja sellele maja ehitamiseks hageja poolt xx xx xxxx enne abielu

registreerimist võetud pangalaenust tulenevad kohustused olid hageja kui laenusaaja lahusvaraks

ja jäid tema lahusvaraks ka abieluvaralepingus kokkulepitu kohaselt. Samuti on pooled kokku

leppinud, et poole poolt edaspidi võetavad kohustused jäävad selle poole lahusvaraks. Isegi

juhul, kui xx xx xxxx laenulepinguga hageja võttis laenu 240 000 krooni eesmärgiga luua perele

kodu ja arendada Xxx kinnistut kostjaga ühiselt, ei ole tegemist seltsingul lasuva kohustusega,

sest pärast laenulepingut sõlmitud abieluvaralepinguga jäi laenukohustus hageja lahusvara hulka.

Lisaks on suure summa laenu võtmine ja kinnistu ostmine otsused, mis väljuvad seltsingu

igapäevase tegevuse raamest ja selliste tehingute tegemiseks on VÕS § 587 lg 1 kohaselt vajalik

seltsinglaste vastav otsus.

20. Kostja on menetluses läbivalt vastu vaielnud hageja väitele, et xxx ja Xxxxxxxxx kinnistule

ehitamiseks on saadud laenusid hageja emalt või õelt ja M.ilt. Hageja esitatud tõendid ei tõenda

laenukohustuste olmeasolu ega seda, et tegemist oleks hageja ja kostja ühiste kohustustega.

Hageja vande all andis ütlusi (V kd, lk 96 – 97), et võttis maja ehitamiseks emalt laenu 100 000

krooni, laenu kandis üle õde ning sellest 54 000 krooni kandis hageja üle kostjale, kes kasutas

seda endale xxx xx korteri ostmiseks. Hageja pangakonto väljavõte tõendab, et 13.04.2005 ja

Tsiviilasi nr 2-13-10906

14.04.2005 on N. G. teinud hagejale kaks 50 000 krooni suurust ülekannet selgitusega ”Laenu

tagastamine”. Kostja vastuväidete kohaselt ostis ta xxx xx korteri enda teise korteri müügist

saadud rahaga. Hageja on xx xx xxxx kandnud küll 10 000 krooni Kinnisvarabüroole LVM,

makse selgitusega ”xxxxx, xxx xx-xxx korteri ostu osamaks (II kd, lk134) ning 16.06.2005

kostja pangakontole 36 000 krooni selgitusega ”Laen” (II kd, lk 135), kuid xxx xx korteri

ostmine ei seondu kuidagi väidetavalt hageja emalt saadud laenu arvelt Xxx kinnistule või

Xxxxxxxxx kinnistule ühise kodu ehitamisega ehk hageja enda ütlused ja tõendid lükkavad

ümber väite, et tegemist on seltsingul lasuva kohustusega.

21. Tunnistajana üle kuulatnud hageja õde N. G. ütlustest (V kd, lk 102) nähtuvalt oli hagejale

laenuna üle kantud 100 000 krooni hoopis N. G. enda raha, mille viimane oli saanud enda

kinnisvara müümisest. Tunnistaja G. ütluste kohaselt hageja käis tunnistaja juures erinevates

väiksemates summades raha küsimas kogu aeg, küsides 5000 ja 15 000 krooni; tunnistaja palus

endale öelda ühe summa ja selle maksaks hageja pärast tagasi; tunnistaja andis vennale raha

laenuna ning soovis seda kindlasti tagasi saada; maksete selgituseks märgitud ”laenu

tagastamine” oli ekslik. Hageja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt N. G. on teinud hagejale

varem makseid ka selgitusega ”Laen” ning ei ole usutav, et tegelikult laenuna mõeldud summade

ülekandmisel tunnistaja kahel päeval järjest eksis ja märkis laenu asemel makse selgituseks laenu

tagastamise.

22. N. G. ja V. K. arvelduskontode vahel on tehtud järgmisi ülekandeid:

N. G.lt on hageja pangakontole kantud:

12.05.2004

10 000 krooni makse selgitusega ”Laen” (III kd, lk 64);

27.05.2004

20 000 krooni makse selgitusega ”Laen” (III kd, lk 62);

13.04.2005

50 000 krooni, makse selgitusega ”Laenu tagastamine” (II kd, lk 145)

14.04.2005

50 000 krooni, makse selgitusega ”Laenu tagastamine” (II kd, lk 145).

21.12.2007

10 000 krooni, makse selgitusega ”Laen” (III kd, lk 101).

Hageja on N. G.le teinud järgmisi ülekandeid:

21.10.2003

5000 krooni, makse selgitus ”Laen” (II kd, lk 162);

30.12.2003

10 000 krooni, makse selgitus ”Ülekanne” (II kd, lk 156);

18.01.2008

43 500 krooni, makse selgitus ”ülekanne” (III kd, lk 99)

27.10.2009

1300 krooni, makse selgitus ”võlg” (III kd, lk 5).

V. K. pangakonto väljavõtetest nähtuvad ülekanded tõendavad õe ja venna vahel rahaliste

tehingute ja vastastikuste laenusuhete olemasolu, kuid ei tõenda ülekannete seost väidetava

seltsinguga või xxx või Xxxxxxxxx kinnistule ehitamisega.

23. N. G. ütlustesse kohus suhtub kriitiliselt ega pea neid tõendina usaldusväärseks, sest hageja

lähedase sugulasena on N. G. huvitatud kohtuvaidluse lahenemisest hageja kasuks. G. ütlused on

üldsõnalised ja vähe detailiseeritud, mis kahandab ütluste tõepärasust. Seejuures on tunnistaja G.

ütlused vastuolus hageja enda väidetega. Tunnistaja G. andis üldsõnalisi ütlusi, et raha

ülekandmise osas rääkis ta nii hageja kui kostjaga, tunnistaja ütlustest ei selgu, kus ja millal

konkreetselt need kõnelused toimusid. Tunnistaja järeldus, et kui inimesed elavad koos, siis nad

otsustavad rahaasju kahekesi, ei tõenda, et hageja ja kostja koos otsustasid konkreetse laenu

võtmise tunnistajalt (või hageja emalt). Tunnistaja G. väitis, et V. K. käis pidevalt tema juures

raha küsimas, samas veidi hiljem tunnistaja väitis kohtu täiendavale küsimusele vastuseks, et V.

K. helistas talle ja ütles, et ehitamise jaoks on vaja raha; laenu 100 000 krooni kandis tunnistaja

üle hageja pangakontole kahel järjestikusel päeval kahe maksega. Tunnistaja ütlustest ei selgu,

millal ja mil viisil tunnistaja suhtles laenu andmise ja raha ülekandmise teemal kostjaga, kui

V. K. käis raha küsimas tunnistaja juures või helistas.

24. Hageja soovis N. G. tunnistajana ülekuulamisega tõendada emalt 100 000 krooni laenu

saamist. Tunnistaja seda ei kinnitanud, vaid väitis, et hageja küsis laenu just temalt ja tunnistaja

andis hagejale laenu oma vahenditest. Pärast N. G. ülekuulamist toimunud järgmisel

kohtuistungil 05.10.2016 hageja täiendas oma vande all antud ütlusi (V kd, lk 110) selgitusega,

Tsiviilasi nr 2-13-10906

et ema finantsasjadega tegeles õde N. G., ema rahad olid õe arvelduskontol ning hageja jaoks ei

ole vahet, kas ollakse võlgu emale või õele. Kohus leiab, et hageja selline selgitus ei ole

tõepärane, vaid on ilmselgelt otsitud ning hageja püüab oma väiteid ja hagi alusena esitatud

asjaolusid kohandada tõenditele (tunnistaja ütlustele) vastavaks. Hageja on menetluse algusest

peale väitnud, et sai ehitamiseks 100 000 krooni laenu emalt. Hageja ei ole välja toonud, et käis

laenu küsimas õe käest või et küsis laenu ema rahade arvelt.

Hageja vande all esitatud väited, et ema raha oli N. G. arvelduskontol, on vastuolus ka hageja

enda esitatud dokumentaalsete tõenditega: hageja pangakonto tõendab, et hageja emal R. K.al oli

oma pangaarve: 21.06.2005 ehk 2 kuud pärast N. G. ülekannet hagejale, on R. K.a hageja

pangakontole kandnud laenuna 20 000 krooni (II kd, lk 135); 26.10.2009 on hageja omakorda

kandnud R. K.ale 3000 krooni makse selgitusega ”võlg” (III kd, lk 5).

25. Kostja vande all täiendavaid ütlusi andes (V kd, lk 110) selgitas, et tema ei ole hageja õelt

laenu küsinud ega saanud, õe ja venna vahelisest laenust ei tea ta midagi; kostja teab ühte juhust,

kui N. G. soovis saada laenu hagejalt, see oli mitte väga kaua pärast seda, kui hageja oli pangast

laenu võtnud, küsitud laenusummat kostja ei mäleta. Kostja ütlused on kooskõlas hageja

pangkontolt nähtuvate 21.10.2003 ja 30.12.2003 ülekannetega N. G.le, mistõttu ei ole kohtul

selles osas alust kahelda kostja vande all antud ütluste tõelevastavuses.

26. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt ei vajanud hageja 2005.a aprillis ehitamiseks laenu

100 000 krooni. Samuti hageja pangakonto väljavõte ei kinnita, et N. G.lt 13.04.2005 ja

14.04.2005 kokku laekunud 100 000 krooni oleks kasutatud ehitustegevuses ehk väidetava

seltsingu huvides.

12.04.2005 on hageja pangakontole laekunud xxxx xx x-x korteri müügirahad kokku 263 500

krooni (II kd, lk 145). N. G.lt 100 000 krooni (väidetavalt laenuna ehitamiseks) laekumise järel

hageja tegi mitmeid tehinguid xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx osakutega ning kandis summasid

enda hoiukontodele: näiteks 15.04.2005 hageja ostis 285 000 krooni eest xxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxx osakuid, 21.04.2005 müüs 230 000 krooni eest xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx

osakuid, seejärel 21.04.2005 taas ostis xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx osakuid 50 000 krooni eest

ja samal päeval kandis 35 000 krooni, 20 000 krooni ja 100 000 krooni oma erinevatele

tähtajalistele hoiustele; 25.04.2005 hageja kandis 15 000 krooni Investeerimishoiusele xx-

xxxxxxx pangad. Tunnistaja poolt laenu andmisest 13. aprillil 2005 kuni 21. juunini 2005, mil

laekus uus laen 20 000 krooni R. K.alt, on hageja pangakontol ehitusega seotud makseid tehtud

kokku summas 11 488,75 krooni ulatuses, samal ajal on lisaks xxxx x-x korteri müügirahale ja

N. G. laenule hageja pangakontole laekunud töötasu ja puhkuserahana 12 375,3 krooni, hageja

on 112 000 krooni eest müünud xxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx osakuid ja ostnud

osakuid 80 000 krooni eest (osakute tehingute saldo +32 000 krooni) (hageja pangakonto

väljavõte, II kd, lk 135 – 143). Seega oli hagejal endal piisavalt rahalisi vahendeid ehituskulude

tasumiseks ning võetud laen ei ole seostatav vaidlusaluse väidetava seltsingusuhtega ega tõenda

hageja tehtud kulude suurust Xxx kinnistule ehitamisel.

27. Hageja selgituste kohaselt M., kellele hageja väidetel samuti seltsingu vara arvelt ühiselt

võlgu ollakse, on Xxx kinnistu endine omanik; kui hageja vormistas Xxx kinnistu kostjale, siis

oli seal võlg, mida hageja tasus, ning sellest on 6391,16 eurot (100 000 krooni) veel tasumata (IV

kd, lk 47). Hageja esindaja väitis 25.05.2016 eelistungil, kus osales ka V. K. ise, et võlg M.i ees

on Xxx kinnistu müügihinna tasumata osa (V kd, lk 60).

Xxx kinnistu ostu-müügilepingus on Xxx kinnistu müüjaks M. M., kes lepingus on kinnitanud

kokkulepitud ostuhinna 50 000 krooni kättesaamist. Hageja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt

on hageja vahetult enne müügitehingut võtnud enda pangakontolt välja 50 000 krooni suuruse

ostuhinna tasumiseks piisavalt sularaha (vähemalt 84 000 krooni). Seega ei saa hagejal (ega

seltsingul) olla M. M.i ees Xxx kinnistu ostuhinna võlgnevust 100 000 krooni. Hageja ei ole hagi

aluse asjaoluna väitnud, et M. M.i ja hageja vahel oleks olnud peale ostu-müügilepingu laenu-

või muud võlasuhet. Asjas ei ole dokumentaalseid tõendeid ka M.i võla suuruse kohta.

Tsiviilasi nr 2-13-10906

28. Lisaks müügilepingus sisalduvale 50 000 krooni suurusele ostuhinnale, mille kättesaamist

M. M. lepingu allkirjastamisega kinnitas, on V. K. 15.04.2005 tasunud M. M.ile ülekandega

48 000 krooni makse selgitusega ”xxx xx osamaks”; 30.05.2006, 07.06.2006 ja 08.06.2006 on

hageja M. M.ile veel üle kandnud kokku 50 000 krooni (vastavalt 20 000 krooni, 20 000 krooni

ja 10 000 krooni), maksete selgitusega ”xxx xx osaline makse” (III kd, lk 34-35).

Seejuures 30.05.2006 ja 07.06.2006 on kostja kandnud hageja arvelduskontole vastavalt 10 000

krooni ja 30 000 krooni selgitusega ”Xxxxxxx laenu tagastamiseks”. Asjas ei ole vaidlust, et

Xxx kinnistu asub Xxxxxxx külas ning kinnistut on menetluses ja poolte omavahelises suhtluses

nimetatud mõlema nimega.

Eeldusel, et maksekorraldustel MÜ tähistab maaüksust, järeldub, et M. M.ile on Xxx kinnistuga

seoses tasutud lisaks lepingus kinnitatud 50 000 kroonile kokku veel 98 000 krooni ja sellest

vähemalt 40 000 krooni kostja rahaliste vahendite arvelt. M. M.ile tehtud maksed ei tõenda aga,

et hageja ja M. M.i vahel oleks olnud muid võlasuhteid, peale ostu-müügilepingu. Xxx kinnistule

viitavad täiendavad maksed M. M.ile koos hageja väitega, et M.ile võlgnetakse osa kinnistu

müügihinnast, lubavad järeldada, et ostu-müügilepingus näidatud ostuhind 50 000 krooni ei

olnud tegelikult kokkulepitud ja tasutud müügihind. Sellisel juhul on aga ka Xxx kinnistu

ostuhinna ja müügihinna vahe (väärtuse juurdekasv), millest hageja seltsinguvara ja panuste

suurust arvutades lähtub, oluliselt väiksem ning hagejal ei saa olla kostja vastu panuse

hüvitamise nõuet hagiavalduses esitatud summas.

Samuti järeldub Xxxxxxx laenu tagastamiseks kostja poolt hagejale tehtud ülekannetest, et ka

kostja oli kohustusest M.i ees teadlik, kuid see iseenesest ei tõenda hageja ja kostja ühist

tegutsemist Xxx kinnistul. Samuti kostja maksetest Xxxxxxx laenu tagastamiseks nähtub, et

kostja on osalenud abieluvaralepinguga tema lahusvaraks saanud Xxx kinnistu soetamise kulude

tasumisel ning seega ei ole õige hageja väide, et tema üksi soetas Xxx kinnistu ja andis selle

abieluvaralepinguga kostjale vastusooritust saamata.

Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et hageja väited M. M.i ees veel tasumata 100 000

krooni (6391,16 euro) suuruse kohustuse olemasolu kohta ning selle kohustuse seose kohta

väidetava pooltevahelise seltsinguga on paljasõnalised ja tõendamata.

29. Lisaks kuuluksid ka seltsingu olemasolu tõendatuse korral hageja väidetavad laenud emalt ja

M.ilt abieluvaralepingu järgi kostja lahusvara hulka ning neid ei saaks lugeda seltsingul

lasuvateks kohustusteks. Asjas ei ole tõendatud, et pooled seltsinglastena oleksid VÕS § 587

kohaselt ühiselt otsustanud nende kohustuste võtmise. Hageja tunnistab ka ise, et

seltsinguvälistes suhetes vastutab nende kohustuste tasumise eest tema. Abieluvaralepingu järgi

kõik lepingu sõlmimise ajaks poole poolt võetud ja tema poolt tulevikus võetavad kohustused

jäävad selle poole lahusvaraks. Pooled ei ole abieluvaralepingut lõpetanud ega seda muutnud,

seega lõppes abieluvaraleping abielu lahutamisega xx xx xxxx (PKS § 62 p 1). Hageja

lahusvaraks olevaid (laenu)kohustusi ei saa lugeda seltsingu kohustusteks.

Kohus möönab, et seltsingu olemasolu tõendatuse korral võiks hageja panuseks seltsingusse olla

ka laenuraha arvelt seltsinguvara loomiseks tehtud kulutused, kuid see ei vabasta hagejat

konkreetsete kulude tõendamisest. Hageja panusena käsitatavate kulude suurust ei saa

automaatselt tuletada laenukohustuse suurusest.

Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas tõendatud 09.07.2003 laenu 240 000 krooni täies ulatuses

kasutamine Xxx kinnistu ostmiseks või sellele ehitamiseks, samuti emalt/õelt saadud 100 000

krooni ja M.ile väidetavalt võlgnetava 100 000 krooni kasutamine kinnistu(te) arendamiseks.

30. Hageja ei ole tõendanud, et 2003.a juulis võetud 240 000 krooni suurust laenu kasutati lisaks

Xxx kinnistu ostuhinna tasumisele ka kinnistule ehitamiseks. Üksnes xx xx xxxx eluasemelaenu

lepingus nr 600 011 809 03 10 näidatud laenu kasutamise sihtotstarve – kinnistu ost ja elamu

ehitamine – ei tõenda, et laenu üldse kasutati Xxx kinnistu ostmiseks ja sellele ehitamiseks.

Samuti jääb arusaamatuks, kuidas sai M.i ees tekkida Xxx kinnistu müügihinna võlgnevus, kui

kinnistu ostmise eesmärgil võetud laenu summa ületas lepingus märgitud ostuhinda ligi 5 korda.

Tsiviilasi nr 2-13-10906

Hageja pangakonto väljavõttest 2003.a kohta (II kd, lk 156 – 183) nähtub, et 09.07.2003 on

V. K. arvelduskontole SEB Pangas laekunud laenusumma 240 000 krooni. Sellest summast on

V. K. 23.07.2003 enda hoiusele (EE071010030204972017) üle kandnud 150 000 krooni (II kd,

lk 170). Samuti on tasutud erinevate teenuste ja ostude eest (korteriga seotud maksed, ostud

toidukauplustes, söögikohtades, apteekides ja tanklates), erinevate summadena on välja võetud

sularaha pangaautomaatidest. Ehitamisega on 2003.a maksed seostatavad ainult summas 2153,15

krooni (perioodil alates kinnistu ostmisest 24.07.2003 kuni 31.12.2003). Arvestades, et

ehituskauplustes tasutud summad (ühe erandiga), olid vahemikus 60 krooni – 329,40 krooni, on

kaheldav, kas tegemist sai olla kapitaalehituse kuludega, mida Xxx kinnistule maja ehitamine

kahtlemata nõudis.

Sularaha on V. K. pärast laenuraha laekumist suuremate summadena välja võtnud 12.07.2003

(ilmselt pangakontoris, sest makse selgituseks on ID-kaardi number) 70 000 krooni, 24.07.2003

ja 08.08.2003 (samal päeval on tehtud kasutushoiuselt väljamakse summas 30 000 krooni)

pangaautomaadist mõlemal päeval korraga 10 000 krooni. Eelduslikult hageja tasus väljavõetud

sularahaga 24.07.2003 toimunud Xxx kinnistu ostutehingu eest, kuid müügihinnaks oli vaid

50 000 krooni. Ülejäänud sularaha ehituseks kasutamine ei ole tõendatud.

31. Sularahana välja võetud laenuraha või V. K. enda vahendeid ei olnud 2003.a võimalik

kasutada Xxx kinnistu ehitustööde eest tasumiseks, sest hageja ise kinnitab, et Xxx kinnistule

hakati ehitama 2004.aastal. Samuti ei saa mõistlikult eeldada, et hageja võttis pangakontolt

ehituse tarbeks sularaha välja mitmeid kuid enne ehitustegevuse algust.

Vande all ütlusi andes rääkis hageja ainult 2005.a enne müüki tehtud ehitustöödest. Kostja M. N.

vande all antud ütlustes samuti kinnitas, et ehitustegevus Xxx kinnistul algas 2004.a kevadel,

pärast abieluvaralepingu sõlmimist.

2003.aastal laekus V. K. arvelduskontole lisaks pangalaenule töötasu kokku summas 89 068,50

krooni, 25.11.2003 Xxxx44 – 417 korteri müügiraha 83 000 krooni ning 23.12.2003 Xxxxx

vallas Kilksama külas kinnistu müügiraha 110 000 krooni, sularahas tegi V. K. enda kontole

sissemakseid summas 81 100 krooni. Hageja vande all kinnitas, et osa Xxxx xx korteri müügist

saadud rahast läks tema eksabikaasale ühiselamu toa soetamiseks (V kd, lk 96). Hageja konto

jäägiks 31.12.2003 seisuga oli küll 94 796,79 krooni (II kd, lk 156; III kd, lk 47), kuid paar

nädalat hiljem, 19. jaanuaril 2004.a, kandis hageja 60 000 krooni enda hoiusele. Peale selle on

arvelduskontolt tasutud tavapäraseid olmelisi makseid ja hageja teiste kinnisasjadega seotud

makseid, mida ei saa seostada Xxx kinnistule ehitamisega. Sellest järeldub, et Xxx kinnistul

tegeliku ehitustegevuse alguseks oli suurem osa 240 000 kroonisest laenust ära kasutatud muul

otstarbel.

32. Hageja esitatud tõendid ei tõenda väidet, et hageja rahalisi vahendeid kulus ehituseks

summas 500 000 krooni. Hageja on nimetatud summa tuletanud arvestuslikult, liites erinevate

laenude summad. Laenude seos kinnistutele ehitamisega ja tegelik kasutamine ehitustegevuseks

ei ole tõendatud.

Ka hageja pangakonto 2004, 2005 ja 2006.a väljavõtetelt ei nähtu sellises ulatuses kulusid

ehitustegevusele, millest saaks järeldada hageja olulist panust xxx ja hiljem Xxxxxxxxx

kinnistule ehitamisse ja mis õigustaks analoogia korras seltsingulepingu sätetet kohaldamist

pooltevahelistele varalistele suhetele.

Hageja toob ehitusega seotud kuludena välja oma pangakonto väljavõtettest nähtuvaid tehinguid

alates 2004.a jaanuarist (II kd, lk 95 - 96), kulude summat ei nimeta. Seejuures hageja loeb enda

kantud kuludeks ka näiteks 09.09.2004 kostja tütrelt V. T.-leelt saadud 7000 krooni selgitusega

”laen ehitusmaterjali ostuks” (III kd, lk 53). Hageja ei ole välja toonud ning esitatud tõenditest ei

nähtu, et hageja on selle laenu V. T.-le tagastanud. 23.08.2004 on hageja tasunud

ehituskaupluses 1310,70 krooni (III kd, lk 54), kuid samal päeval on ta teinud oma kontole ka

sularaha sissemakse 1500 krooni (III kd, lk 55). Kostja vande all antud ütluste kohaselt kostja

andis vahel hagejale raha ehitusmaterjali ostuks. Seega ei ole välistatud, et 23.08.2004

ehitusmaterjalide ostuks sai hageja raha kostjalt.

Tsiviilasi nr 2-13-10906

Hageja poolt kostja arvelduskontole üle kantud summad, mille selgituses viidatakse ehitusega

seotud maksetele, ei tõenda, et need kulud on hageja poolt kostjaga ühise tegutsemise raames

seltsingupanusena kantud kulud, mitte laen või muul alusel tehtud makse. Näiteks 08.06.2004

ülekanne 6000 krooni selgitusega ”Ehitusmaterjalide osaline makse” (III kd, lk 60) läheb

vastuollu hageja enda vande all antud ütlustega selle kohta, et hageja ehitas Xxx kinnistule maja,

kaevu, tegeles territooriumi hooldusega; M. aitas hagejat seal vähesel määral, tõi töömeestele

süüa; tegeles akende ja uste tellimisega. Tunnistaja B. ütlustest (V kd, lk 104) nähtuvalt V. K.

käis tunnistajaga ehitusmaterjali ostmas ja maksis nende eest, hageja ise maksis ka bensiini eest

ja autojuhile, maksis tunnistajale töötasu. Jääb selgusetuks, miks pidanuks hageja maksma kostja

pangakontole ehitusmaterjalide raha, kui väidetavalt tasus kõige eest hageja ise.

33. Hageja vande all ütlusi andes kinnitas, et Xxx kinnistul maja akende ja uste tellimisega

tegeles kostja (V kd, lk 96). 28.05.2004 on hageja teinud M. N. pangakontole ülekande summas

14 000 krooni selgitusega ”Maja aknad+uksed viimane osamakse” (III kd, lk 62). Asjaolu, et

hageja kandis ehitusmaterjalide ja uste-akende eest raha kostja pangakontole, mitte ei tasunud

otse tootjale, võib iseenesest tähendada, et pooltel võisid vähemalt teatud tööde ühise

rahastamise osas mingid kokkulepped olla. Samas haakub hageja poolt ehituskulu kandmine

kostja pangakontole kostja vande all antud ütlustega selle kohta, et kostja võttis hagejalt

ehitamiseks laenu, kuid võetud laenud maksis kostja aastatel 2006 – 2009 hagejale tagasi.

Pooltevahelisi pidevaid laenusuhteid juba Xxx kinnistu arendamise ajast tõendavad ka nende

pangakontode väljavõtted. Kohus on varem viidanud hageja 16.06.2005 ülekandele summas

36 000 krooni ja 06.07.2005 ülekandele summas 10 000 krooni selgitustega ”Laen”. 26.09.2005

on M. N. maksnud hagejale 1500 krooni selgitusega ”laenu tagastamine”. 30.11.2005 on hageja

kandnud kostja arvelduskontole laenuna 3000 krooni (II kd, lk 121). 15.01.2008 on kostja

tasunud hageja pangakontole 35 000 krooni makse selgitusega ”2005.a laenu tagastamine”;

09.01.2008, 17.01.2008 ja 28.01.2008 on kostja teinud hagejale vastavalt 18 000 krooni, 15 000

krooni ja 3000 krooni suurused maksed selgitusega ”laen” (III kd, lk 98 - 99). Kostjal ei oleks

olnud vajadust ehitamiseks hagejalt laenu võtta, kui pooltel olnuks kokkulepe ühiselt panustades

kostja lahusvaraks olevat kinnisvara arendada ning hageja oleks ehitusse panustanud raha ja tööd

enda väidetud ulatuses (hageja on seisukohal, et tema panus on olnud kostja panusest oluliselt

suurem, kuid pooled olevat kokku leppinud, et panused loetakse võrdseks).

34. Kõige eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja väide seltsingulepingu sõlmimise kohta enne

abiellumist ja abieluvaralepingut ei ole tõendatud. Hageja ei ole hagi alusena väitnud ega

tõendanud, et pooled oleksid pärast abieluvaralepingu sõlmimist seltsinguna tegutsemises kokku

leppinud. Seltsingule sarnanevaid faktilisi suhteid ei saa järeldada ka poolte käitumisest Xxx

kinnistule ehitamise ning selle võõrandamise järel Xxxxxxxxx kinnistu omandamise ja sinna

ehitamise ajal. Kogutud tõendite kohaselt V. K. töine panus ei ületa üldisele arusaamale vastavat

ja seadusest tulenevat abikaasa kohustust osaleda oma tööga ja varaga perekonna majandamises

ja ülalpidamises. Hageja olulist tööpanust, millest saaks järeldada majanduslikul eesmärgil

seltsingulist ühistegevust, ei tõenda ka asjas üle kuulatud tunnistajad.

35. Hageja osalemise kohta Xxx kinnistu ehitamisel ei ole asjas esitatud muid tõendeid, peale

poolte vande all antud ütluste ja tunnistaja B. ütluste, seejuures tunnistaja B. isiklikult hageja

töötamist ei näinud.

Hageja andis vande all ütlusi, et kui ta loovutas Xxx kinnistu M.sele, siis oli kokkulepe, et tema

surma korral pool varast läheb hageja lastele; varaks oli Xxx kinnistu, Xxxxxxxxx; selline

kokkulepe kehtis terve nende kooselu jooksul. Hageja sõnul ta ehitas Xxx kinnistule maja, seal

oli juba enne mingi hoonestus; osa säilis, osa ehitati uus. Hageja ehitas maja, kaevu, tegeles

territooriumi hooldusega. M. aitas teda seal vähesel määral, tõi töömeestele süüa; tegeles akende

ja uste tellimisega. Xxx kinnistu ehitusprojekti tegid pooled koos, arutasid, mida kuhu ehitada,

maja välisilmet. Hageja ütluste kohaselt viimased tööd enne Xxx kinnistu müüki olid teise

korruse ehitus, peale 2005. aasta tormi katuse panek. Uste ja akende panek kahele korrusele,

välisvooder teisele korrusele. Lisaks pangalaenule müüs hageja ära suvila, garaaži, korteri; osa

korteri müügist läks eksabikaasa ühiselamu koha saamiseks; alates xxxx. aastast oli hageja

Tsiviilasi nr 2-13-10906

eksabikaasast lahus, aga tundis kohustust teda aidata. Hageja ütlustest nähtub, et hageja toetas

oma varaga ka endist abikaasat kinnisvara omandamisel. Kostja kinnistule kulude tegemisel

hageja ei pidanud silmas, et tegemist on tema eluajal jagatava varaga, kuid soovis, et hageja

surma korral saaksid hageja tehtud kuludest osa tema lapsed.

36. Kostja vande all andis ütlusi, et Xxx kinnistul töötasid V. B., B. V. ja J. M.. Kostja töö ei

võimaldanud seal pidevalt kohal viibida, kuid need korrad kui ta seal käis, viis neile lõunasööki,

siis kostja ei näinud kunagi, et K. oleks seal ise ehitanud; hageja presenteeris seal ennast kui

ülemust; aknad ja uksed olid kostja disainitud ja tellitud, need paigaldas firma, kes need tootis.

Kostja ütluste kohaselt Xxx kinnistu ehitamise ajal mingil hetkel oli K. võõrandanud osa oma

kinnisvarast, tal olid vahendid ja kostja andis talle nii sularahas kui ka pangaülekannete teel

töötajatele maksmiseks ja materjali ostmiseks raha. Oli ka juhuseid, kus kostja oli konkreetse

materjali jaoks raha andnud, kuid seda materjali ei olnudki ostetud. Alates 2006. aasta algusest

on kostja K.le tagasi maksnud raha, mida hageja Xxx kinnistusse pani. Kostja võttis hagejalt

laenu ja kandis tagasi pangakonto kaudu, kus oli selgituseks „laenu tagastamine“. Enamuse Xxx

kinnistu ehitamise ajast töötas kostja xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx, investeeringute kaudu

suurendas enda sissetulekuid, tal oli xxxxxxx kahasse ka oma firma. K. töötas sel ajal Xxxxxxx,

mitmel korral tõi ta sealt firmast materjale ehitamiseks, ütles, et on tasuta saanud. Kostja

tunnistab, et osaliselt K. on sinna ehitusse paigutanud oma raha, kuid selle kostja tagastas talle

alates 2006. aastast kuni 2009. aastani. Kokkulepe anda hageja surma korral pool kinnistust

hageja lastele on kostja ütluste kohaselt antud hageja nõudmisel 2006.a sügisel kostja jaoks väga

pingelisel ajal. Kostja pidi päev pärast oma ema matuseid ära sõitma, hageja, põhjendusel, et

kostja sõidab kohta, kus toimub sõjategevus, ei lasknud kostjat öösel enne ärasõitu magama, vaid

sundis kostjat kirjutama pärandikorralduse, millega kostja jätab hageja surma korral osa varast

hageja lastele. Kostja ütluste tõepärasust kinnitab asjaolu, et samamoodi on kostja testamentliku

korralduse

kirjutamist

selgitanud

poolte

omavahelises

vestluses

(audiofail

06.01.2016_14_00_08_39484_DW_B0022.wav; tõlge IV kd, lk 16).

37. Hageja tunnistaja V. B. andis ütlusi (V kd, lk 103-104), et tunneb pooli 2006.aastast, mil

töötas pooltega koos xxxxx. Asjas ei ole aga vaidlust, et 02.02.2006.a Xxx kinnistu müüdi ning

seega ei saanud tunnistaja ehitustöid teha 2006.aastal. Kuna kostja kinnitas vande all antud

ütlustes tunnistaja B. osalemist ehitusel, siis tunnistaja ilmselt eksis pooltega tutvumise aja

nimetamisel.

Tunnistaja B. kinnitas, et käis 2-3 korda nädalas hageja palvel Xxx kinnistul ehitustöödel abiks.

Üks mees oli veel, kellega koos hageja ja tunnistaja xxxxx olid. Tunnistaja B. ütluste kohaselt

tegid nad Xxx kinnistul betoonivalu ja puusepa töid. Tunnistaja oli seda maja xxxxxt näinud 15

aastat. Esimene korrus oli osaliselt olemas. Mõnes kohas oli esimesel korrusel sein alles,

osaliselt lammutasid, tasandasid. Tunnistaja tegi maja lõpuni; teise korruse katus on tunnistaja

poolt projekteeritud. Lõpuks tuli sinna appi kostja sugulane. Tunnistaja sõnul hageja V. K.

loomulikult ise osales tööde tegemisel, kuid V. olevat töötanud siis, kui tunnistajat objektil ei

olnud. Tunnistaja järeldab hageja töötamist sellest, et kui tunnistaja pärast eemalolekut ehitusele

tuli, siis nägi, et on tehtud betoonitöid. Tunnistaja sõnul maksis talle tasu V., ostis bensiini,

söögi. V. käis materjali ostmisel kaasas, tunnistaja valis materjali, materjali eest ja autojuhile

maksis V.. Tunnistaja B. ei vastanud makstud tasu suuruse kohta esitatud küsimusele

konkreetselt, sõpruse poolest olevat ta teinud sõbramehe hinnaga, tegi poole hinnaga võrreldes

sellega, mis muidu ehitajatele maksti. Tunnistaja põiklemine konkreetselt vastamise eest tekitab

kahtlusi tema ütluste usaldusväärsuses. Lisaks tunnistaja väited, et kõige eest maksis V., ei

tõenda, et hageja maksis oma rahaliste vahendite arvelt.

38. Nendest tõenditest ei selgu üheselt, et hageja panustas rahaliselt ja oma tööga Xxx kinnistule

ehitamisse seltsingu eesmärgil. Asjas ei ole ka otseseid usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitaksid

hageja poolt isiklikult Xxx kinnistul konkreetsete tööde tegemist. Dokumentaalsed tõendid

kinnitavad pigem kostja väiteid, et V. K. andis kostjale ehitamiseks laenu ja kostja on laenud

tagasi maksnud. Hageja ei ole soovinud esitada kostja vastu rahalist nõuet laenu tagastamise,

kostja kinnisasjale tehtud kulude hüvitamise, alusetu rikastumise vms nõudena. Lisaks oleksid

Tsiviilasi nr 2-13-10906

Xxx kinnistule tehtud kuludega seoses võimalikud kulude hüvitamise, käsundita asjaajamisest

või alusetust rikastumisest tulenevad nõuded aegunud kulude tegemisest kolme aasta

möödumisel ehk hiljemalt 2009.a veebruaris (Xxx kinnistule ehitamisega seotud nõuded pidid

olema tekkinud ja sissenõutavaks muutunud kõige hiljem Xxx kinnistu müümise ajaks 2006.a

veebruari algul).

39. Kuigi hageja väidab, et seltsingu kokkulepe pidi olema pooltel enne abiellumist Xxx kinnistu

soetamise ajal, Xxx kinnistu väärtuse juurdekasvust sai alguse seltsinguvara, taotleb hageja

seltsinguvarana jagada siiski Xxxxxxxxx kinnistut. Kohus tuvastas, et ühise tegutsemise

kokkuleppe ega seltsingu olemasolu seoses Xxx kinnistu omandamisega ja sellele ehitamisega ei

ole tõendamist leidnud. Asjaolu, et abieluvaralepingust tulenevalt Xxx kinnistu oli kostja

lahusvaraks, Xxx kinnistu müümise järel kostja omandas Xxxxxxxxx kinnistu enda nimele,

kinnitab, et ka Xxxxxxxxx kinnistu omandamise ajal ei olnud poolte vahel seltsingu kokkulepet.

Õiguslikult ei ole välistatud seltsingu tekkimine pärast kostja poolt Xxxxxxxxx kinnistu

omandamist kinnistule elamu ehitamise käigus, kuid kohtu hinnangul ei ole tõendatud ka poolte

kokkulepe ühiselt panustada Xxxxxxxxx kinnistu arendamisse eesmärgiga, et tekiks ühine vara,

mis seltsingu lõppemisel tuleks jagada. Seltsingu ega muul alusel jagatava ühise vara tekkimist

ei saa järeldada ainult sellest, et hageja osales mingil määral ehitustöödes ning et kinnistule

ehitatud elamus hakati ühiselt koos elama.

40. Hageja poolt tema pangakonto 2006 – 2009.a väljavõtete põhjal menetlusdokumentides (II

kd, lk 95; V kd, lk 127 -128) esitatud tehingute loetelu ei tõenda hageja olulist panust ehitamisse

Pärnumaal Xxxxx vallas Xxxxxxxx külas Xxxxxxxxx kinnistul. Hageja 04.10.2006 ja

05.10.2006 kaardimaksed kaupluses Xxxxxx xxxxxxx (III kd, lk 27) ei ole üldse seostatavad

Pärnumaal toimuva ehitustegevusega. Ei ole usutav, et hageja sõitis kahel järjestikusel päeval

ehitusmaterjale ostma rohkem kui 200 km kaugusele teise maakonda. Perioodil 27.09.2006 –

12.10.2006 on hageja pea igapäevaselt tasunud pangakaardiga ostude eest xxxxxx, xxxxxxx ja

xxxxxx (toidukauplustes, tanklates, kohvikutes jms) ning on tõenäoline, et hageja viibis pikemat

aega Lõuna-Eestis, mitte ei sõitnud iga päev Pärnu vahet. 11.09.2006 hagejale töötukassast

makstud kollektiivse koondamise hüvitisest ja AS-ist Xxxxxx makstud kompensatsioonist

järelduvalt oli selleks ajaks hageja töösuhe AS-iga Xxxxxx lõppenud. Seega tõenäoliselt on

hageja pikemaaegse viibimise ajal Xxxxx, Xxxxxx ja Xxxxx kandis hageja teinud ostud Xxxxxx

ehituspoest muul eesmärgil, kui Xxxxxxxxx kinnistu ehitus.

41. Hageja taotlusel tunnistajana üle kuulatud V. I. (V kd, lk 102 – 103) väitis oma ütlustes, et

käis 2006.a lõpus või 2007.a algul M.se ja V.i juures külas Xxxxxxxxx xx, esimest korda oli

ehitus pooleli, majas olid sisetööd tegemata, küte oli tegemata, oli vaja saun, san.sõlm valmis

teha; 2008.a talvel ilmselt käis tunnistaja teist korda, mäletab, et oli lumine aeg, siis oli majas

kõik valmis. Ka hageja on menetluses väitnud, et kostja ei saanud Xxxxxxxxx ehitust

finantseerida 2008.a sügisel isa korteri müügist saadud rahaga, sest 2008.a alguseks olid

kinnistul kõik ehitustööd lõppenud.

Kui 2008.a alguseks oli Xxxxxxxxx kinnistul maja valmis, siis ei saa ka hageja 2008 – 2009.a

pangakontolt nähtuvad ostud ehituskauplustest olla seotud Xxxxxxxxx kinnistule ehitamisega.

Sellised vastuolud hageja esitatud tõendite, sh hageja vande all antud ütluste, ja hagi alusena

esitatud asjaolude vahel annavad tunnistust sellest, et hageja väited seltsingukokkulepete kohta

on otsitud ning ei vasta tegelikkusele.

Kohus leiab, et tunnistaja I.i ütlusi ei saa ehitise valmimise ajalisel määramisel usaldusväärseks

pidada. Tunnistaja väidetel töötas ta Pärnus 2006 – 2011.a ning selle aja jooksul käis Xxxxxxxxx

kinnistul kahel korral, viimasel korral väidetavalt 2008.a algul. Ei ole välistatud, et 8 aastat

hiljem tunnistaja eksis teise külastuse aja määramisel.

42. Hageja ise on andnud vande all ütlusi (V kd, lk 96-97), et tema osales Xxxxxxxxx kinnistul

maja ehitusel, ehitas Xxxxx xxxxxx. Hageja ütluste kohaselt tema tegi kogu territooriumi korda,

viis sinna pinnatäite, pani muru peale, ehitas kuuri, tegi siseviimistluse, pahteldas, lihvis, värvis,

tegi laed, paigaldas santehnika, täielikult ehitas sauna, tegi elektritööd; koos E. S.iga tegi

Tsiviilasi nr 2-13-10906

küttesüsteemi; koos J. M.ga hageja tegi selliseid töid, mida üksinda ei saanud teha – sisetööd ja

kuuri katuse. Hageja kinnitas, et J. M. töötas tasu eest, kuid hageja ei mäleta, kes J. M.le töö eest

tasus. E. S.ile tasus arvatavasti M., aga ka seda hageja täpselt ei mäleta.

43. Tunnistaja E. S., kes on kostja vend, andis ütlusi (V kd, lk 104 – 105), et tema paigaldas

Xxxxxxxxx xx keskkütet ja tegi muid töid 3 kuu vältel, jaanuarist märtsini 2008.a. Tunnistaja

sõnul M. müüs 2008.a oma korteri ära ja siis hakkasid tööd, enne ei olnud raha. Selle aja sees,

kui maja ehitati, müüs M. ära ka isa korteri, tunnistaja loobus isa pärandist M.se kasuks;

tunnistaja teada osteti selle raha eest köögimööbel. Tunnistaja S.i sõnul tegi küttesüsteemi tema

üksi, boileri paigaldamiseks vajas tunnistaja abi, sest V. K. ütles, et tal on käsi haige ja ta ei saa

aidata. Küttesüsteem majas on tahkeküttel keskküte, on katel ja automaatika, igassse tuppa tuleb

paigaldada radiaatorid või põrandaküte; keskkütte paigaldamine toimub korraga kogu majas.

Tunnistaja S.i ütlustest nähtuvalt siis, kui tema Xxxxxxxxx kinnistule tööle läks, oli majakarp

püsti, sisetööd olid tegemata. Majakarp ehitati 2006.a. Tunnistaja S. käis M.se kutsel maja

ehitust vaatamas, seal oli firma peal. Tunnistaja kutsus V. K.t ka ehitusele kaasa, kuid K.

keeldus. See firma, kes ehitas maja, võttis alltöövõtu korras santehnikud, kes paigaldasid ka

põrandakütte torud. Tunnistaja oli sellest huvitatud, tahtis teada, kas töö on kvaliteetselt tehtud.

Siis oli juba teada, et tunnistaja S. hakkab keskkütet paigaldama, aga tema põrandakütte torusid

ise ei paigalda. Kui tunnistaja maja peal töötas, siis hagejat seal ei olnud; tunnistajale tundus

kummaline, et firma ehitab maja, siis abikaasa ei tunne huvi. Keskkütte paigaldamise ajaks olid

sisestöötd tegemata: põrandad olid panemata, laed olid tegemata. Siseviimistlustöid tegi

tunnistaja S.i sõnul J., kellega tunnistaja töötas paralleelselt, vajadusel üksteist aidati. Tunnistajal

oli vaja boilerit paigaldada, radiaatoreid tõsta; J.el oli vaja kipsi paigaldada, K. ei aidanud, käsi

oli haige. Tunnistaja S.i sõnul nägi ta Xxxxxxxxx xx kinnistul töötamise kolme kuu jooksul seal

töötamas veel ehitusfirmat, plaatijaid ja J.t; tunnistaja oli kogu sisetööde tegemise juures. Hageja

oli ka seal iga päev tunnikese, aga see aeg piirdus tee joomisega, tunnistaja S. ei näinud, et V. K.

ehitustöödest osa võttis, J.el siseviimistlustöid V. teha ei aidanud. V. K. oli tunnistajale rääkinud,

et ehitas sauna lava, kuid tunnistaja seda ise ei näinud. Tunnistaja palus hagejal paigaldada

põrandakütte andurid, kuid hageja jättis selle tegemata; tunnistaja hinnangul puudus hagejal

selleks motivatsioon ja vist ka oskused; keskküttesüsteemist ei taibanud V. K. midagi. Kui

korstnapitsi juurest hakkas sisse sadama, teavitas tunnistaja sellest K.t, kuid K. väitis, et see ei

ole tema probleem, et see on M.se maja. Teinekord V. aitas materjale tuua. Töö tellis ja töö eest

maksis M., M. käis kohal algusest peale, käis kinnistul praktiliselt iga päev, kui tunnistaja seal

tööd tegi.

44. Tunnistaja S.i ütlused langevad osaliselt kokku hageja vande all antud ütlustega, kostja vande

all antud ütlustega kokkulangevused on detailsemad. Nii kinnitava kõik nimetatud isikud, et

Xxxxxxxxx kinnistul ehitas majakarbi firma (Xxxxx xxxxxx), pärast seda tegi viimistlustööd J.

M. ja küttesüsteemi ehitas E. S., kuigi hageja väidab end olevat kõigis nendes töödes osalenud.

Kostja vande all antud ütlustes tunnistab, et kui Xxxxx xxxxxx lõpetas hoone ehitamise, siis

nemad viisid ära ka ehitusprahi, koristasid territooriumi, tõid täitepinnase. K. pidi jälgima

pinnase täitmist, hagejal ja kostjal oli selline kokkulepe. Kui kostja kohale tuli, siis tehtud töö ei

kannatanud kriitikat, töö tuli ringi teha. Kostja tellils ise pinnasetäidet ja jälgis ise töid, koos

J. M.ga istutas kostja puid. Kostja ei saa öelda, et hageja üldse ei oleks pinnase täitmisel kätt

külge pannud, kuid kui kostja tahtis midagi rohkem teha ja palus hagejat appi, siis hagjea vastus

oli, et kui kostja ei jõua teha, siis ärgu tehku seda. Kostja sõnul hageja korduvalt ütles, et teda ei

huvita Xxxxxxxxx kinnistu, et tema oleks elanud Xxx kinnistul. Kostja vande all antud ütluste

kohaselt K. ei olnud abis, kui Xxxxx xxxxxx ehitas. Kui tekkis probleem korstnaga ja kostja ei

saanud ise kogu aeg kohal olla, siis hageja palus, et K. läheks ja juhiks puudusele tähelepanu; see

viga jäi parandamata. Kostja sõnul Xxxxxxxxx kinnistule elektrijuhtmestiku vedamine toimus

Xxxxx xxxxxxe kaudu alltöövõtuna, samuti kanalisatsioon ja torustik; K. põhjendus (töödes

mitte osaleda) oli see, et tal on käsi haige. K. tehtud töödest kostja mäletab, et majja sisse elama

asumise järel K. värvis ära ühe toa seinad, kus siseviimistlus oli lõpetamata.

Tsiviilasi nr 2-13-10906

45. Tunnistaja I.i ütlustest nähtuvalt sai tunnistaja 2006.a lõpus või 2007.a algul esimest korda

Xxxxxxxxx kinnistul käies aru, et V. plaanib kedagi appi kutsuda töid tegema, sest hagejal endal

oli käsi haige. Samas tunnistaja ise seal ehitustöid ei teinud ning ta ei tea, kes reaalselt

Xxxxxxxxx kinnistul ehitustöid tegi. Tunnistaja I. teab üksnes V.i enda ütluste järgi, et V. tegi

sauna ja elektritööd.

Hageja enda ütluste kohaselt ta 2006.aastal toimunud koondamise järel enam ei töötanud; oli

arvel töötukassas, 2008.a sügisel oli tal operatsioon ja määrati töövõimetuspension, pensionil on

hageja 2008.aastast. Tunnistaja I.i ja tunnistaja S.i ütlused kattuvad selles osas, et V. K. haige

käe tõttu ise Xxxxxxxxx kinnistul ehitustöid, peale saunalava, ei teinud, kuid tunnistaja I.i

ütlustest nähtuvalt oli see ilmne juba 2007.a algul, tunnistaja S. veendus enda töötamise ajal

2008.a algul selles, et hageja ei saa haige käe tõttu ehitustöid teha. Sellest kohus järeldab, et V.

K. haige käsi takistas tal ehitustöödes osaleda juba ammu enne 2008.a sügisel toimunud

operatsiooni ja töövõimetuse tuvastamist. See nähtub ka kostja vande all antud ütlustest.

Hageja andis vande all vastuolulisi ütlusi enda osalemise kohta Xxxxxxxxx ehitamisel: hageja

sõnul ta töötas Xxxxxxs graafiku alusel kuni 2006.aastani, töörežiim oli vaba, sai ehitusele

materjali viia, kui oli vaja, sai lõunast ära minna ehitama ja olid ka vabad päevad. Samas hageja

tõi välja, et ehitusel töötasid inimesed, keda ta täiesti usaldas ja nad said ka ilma temata

hakkama. Tõendid kogumis tõendavad, et Xxxxxxxxx kinnistule majakarbi ehitas Xxxxx

xxxxxx, majakarp valmis 2006.a suve lõpul-sügise algul. Seega Xxxxxxs töötamise ajal ei

saanud hageja ehitusel töötada, aga tunnistaja I.i ütluste kohaselt 2006.a lõpus - 2007.a alguses

takistas hageja töötamist juba haige käsi.

46. Hageja tööpanust ei tõenda Xxxxx xxxxxx OÜ ehitusjuhi R. H.i nimel hageja lepingulisele

esindajale 30.04.2015 saadetud allkirjastamata e-kiri, milles väidetakse, et Xxxxx xxxxxx OÜ

ehitustöödel ei osalenud, kuid konsulteeris M. N.t ja V. K.t ehitusküsimustes. Kohus on välja

toonud, et hageja ise vande all kinnitas Xxxxx xxxxxxe osalemist majakarbi ehitamisel. Samuti

ostja esitatud kirjalikud tõendid (IV kd lk 152 – 220) tõendavad, et 2006.a mitme kuu vältel on

Xxxxx xxxxxx OÜ ostnud ehitusmaterjale, töövahendeid ja tellinud teenuseid viitega

Xxxxxxxxx kinnistule või M. N.le. Seejuures on Xxxxx xxxxxxele adresseeritud ostuarvetele iga

rea juurde käsitsi kirjutatud mitme erineva tellija või objekti andmed, arve lõpus eraldi välja

arvestatud M. N. jaoks ostetu summa. Lisaks on perioodiliselt koostatud arvutikirjas

koonddokument materjalide ja töö maksumuse kohta (milles küll Xxxxx xxxxxxele ei viidata,

kuid on välja toodud Xxxxx xxxxxxe nimele väljastatud arvete numbrid), millele on käsitsi peale

märgitud raha maksmise kuupäevad, summad ja maksja/vastuvõtja allkirjad. Kui Xxxxx xxxxxx

OÜ oleks ainult võimaldanud M. N.l osta Xxxxx xxxxxxe kaudu soodsamalt ehitusmaterjale, siis

ei oleks koostatud eraldi koondarvestusi materjalide maksumuse kohta koos töö maksumusega

erinevate töölõikude kaupa (nt lV kd lk 152, 168, 199). Asjas ei ole vaidlust, et raha on vastu

võtnud Xxxxx xxxxxx OÜ ehitusjuht R. H.. See, kas ja mil viisil Xxxxx xxxxxx OÜ poolt

Xxxxxxxxx xx maja ehitamist ettevõtte raamatupidamises kajastati või jäeti kajastamata,

mõjutab Xxxxx xxxxxx OÜ vastust ettevõtte osalemise kohta Xxxxxxxxx xx kinnistule

ehitamisel, kuid ei mõjuta ega tõenda hageja tööpanust Xxxxxxxxx xx maja ehituses. OÜ Xxxxx

xxxxxx vastuses hageja esindajale väidab, et seoses Xxxxxxxxx kinnistu ehitustegevusega

konsulteeriti nii hagejat kui kostjat. See iseeenesest ei ole piisav tõendamaks poolte ühist ja

kokkuleppelist ehitustegevust. Kostja on vande alla antud ütlustes selgitanud, et 2006.aastast

hageja tööl ei käinud, kostja töötas ja xxxxxxx kahe peale tegeles ka ettevõtlusega, mistõttu

kostja ei saanud kogu aeg ehituse juures olla ning hageja tegeles ehitusega kostja palvel. Hagejal

võis sellega seoses tekkida kostja vastu käsunduslepingust tulenevaid nõudeid, mida hageja ei

ole soovinud selles menetluses esitada.

47. Kohus möönab, et hageja pangakonto väljavõtetest nähtub tasumisi ehitusmaterjalidega

kauplevates kauplustes ja firmades. See ei tõenda aga, et hageja on need kulud kandnud oma

vara arvelt ja panusena seltsingusse. Hageja seltsingulepingule rajatud positsiooni usutavust

kahandab oluliselt asjaolu, et hageja esitab seltsingusse panustatud enda kuludena ka kostjalt

saadud raha ning ehitustegevusega mitteseonduvaid kulusid. Nii loetleb hageja 04.05.2015

Tsiviilasi nr 2-13-10906

menetlusdokumendis (II kd lk 96) ja 31.10.2016 menetlusdokumendis (V kd, lk 130 – 131) enda

kuludena näiteks kostja poolt hageja kontole selgitusega ”maja ehitus” või ”ehitus” tehtud

ülekandeid: 20.01.2008 summas 5000 krooni (III kd, lk 99), 14.02.2008 summas 4000 krooni (III

kd, lk 95), 19.02.2008 summas 7000 krooni (III kd, lk 95); 02.03.2008 summas 3000 krooni (III

kd, lk 94); 17.03.2008 summas 3000 krooni ja 24.03.2008 summas 3000 krooni (III kd, lk 93);

15.04.2008 ja 25.04.2008 on M. N. hageja pangakontole kandnud vastavalt 3000 krooni ja 4000

krooni maksete selgitusega ”Xxxxxxxxxx + ehitus” (III kd, lk 91). Hageja püüd anda kirjalikest

tõenditest nähtuvatele faktilistele asjaoludele tegelikkusele vastupidine tähendus üksnes kinnitab

kohtu veendumust, et hageja nõue on kunstlik, tegelikult poolte vahel mingit ühise tegutsemise ja

ühise vara loomise eesmärki ei olnud, vaid majandati ühise perena, kuid abieluvaralepinguga

kokkulepitud viisil ehk hagejal võib olla tekkinud õiguslik alus nõuda kostjalt kostja lahusvara

parendamiseks tehtud kulude hüvitamist käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete

alusel, kuid sellised nõuded oleksid TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg-te 1 ja 2 ning § 151 lg 1 alusel

aegunud kulude tegemisest kolme aasta möödumisel. Hageja väidetel on kulude tegemine

toimunud aastatel 2003 – 2009, seega hakkas nõuete aegumistähtaeg kulgema kõige hiljem

01.01.2010 kell 00.00 ning nõuded aegusid hiljemalt 31.12.2012 kell 24.00. Seega 07.03.2013

hagi esitamise ajaks olid võimalikud käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest

tulenevad nõuded aegunud.

48. Poolte pangakontode väljavõtted (II kd, lk 118-153, 156 – 183; III kd lk 1-121; V kd lk 8 –

35) tõendavad, et abikaasad hoidsid rahad teadlikult lahus ning nende vahel olid laenusuhted,

mitte ei panustatud oma rahalisi vahendeid ühise majandusliku eesmärgi saavutamisse. Kohus

tuvastas, et pooltel ei saanud olla seltsingukokkulepet 2003.aastast. Hageja ei ole tuginenud

sellele, et pooled oleksid seltsingukokkuleppe sõlminud pärast 2004.a abieluvaralepingut.

Kokkuleppe hilisemale sõlmimisele viitavaid asjaolusid ei nähtu ka kohtu ette toodud tõendite

kogumist.

02.02.2006 kostja müüs tema lahusvaraks oleva Xxx kinnistu ja ostis Xxxxxxxxx kinnistu. Kui

pooltel oleks olnud pärast abieluvaralepingut eraldi kokkulepe, et ühiselt panustades loovad

Xxxxxxxxx kinnistule ühise kodu, siis oleks Xxxxxxxxx kinnistu soetatud abikaasade ühis- või

kaasomandisse, abieluvaraleping oleks lõpetatud või seda oleks muudetud. Kostja vande all

antud ütluste kohaselt hagejal ei olnud huvi Xxxxxxxxx kinnistu vastu, alles 2010.aastal, kui

poolte suhted olid väga halvaks muutunud, hakkas hageja igal pool rääkima, et Xxxxxxxxx

kinnistul maja on tema ehitatud ja tema oma. Ka poolte salvestatud vestluse audiofailist

06.01.2016_14_00_08_39484_DW_B0022.wav (tõlge IV kd, lk 16) nähtub, et ühist maja

ehitamise plaani ei olnud ning ehitamine oli kostja initsiatiiv – kostja väite peale, et kui kostja ei

oleks asjadega tegelenud, siis neil ei oleks maja ja nad istuksid siiani xxxxxxxxx tänaval, vastab

hageja: ”No ja istuksimegi. Mis vahet sellel on ? ”.

49. Kostja kinnitab, et võttis hagejalt ehitamiseks laenu, kuid on kõik laenud aastatel 2006 –

2009 hagejale tagastanud. Pooltevahelisi laenusuhteid kajastavad ka nende pangakontode

väljavõtted. Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt näiteks 16.06.2005 andis hageja kostjale

laenu 36 000 krooni (II kd, lk 135) ja 28.05.2005 1000 krooni (II kd, lk 138), 06.07.2005 laekus

hagejalt kostjale laenuna 10 000 krooni (II kd, lk 133). 09.01.2008 on M. N. teinud V. K.le

ülekande 18 000 krooni selgitusega ”laen”; 15.01.2008 on M. N. maksnud V. K.le ülekandega

35 000 krooni makse selgitusega ”2005.a laenu tagastamine”, 17.01.2008 ülekandega 15 000

krooni selgitusega ”laen”, 28.01.200 ülekandega 3000 krooni selgitusega ”laen”. 2007.a on M.

N. teinud V. K.le mitmeid makseid selgitusega ”ülekanne” – 25.01.2007 summas 2000 krooni,

25.02.2007 summas 2500 krooni,02.04.2007 selgitusega ”sularaha” 5000 krooni. Selliseid

vastastikuseid laenuandmisi on poolte pangakonto väljavõtetel mitmeid. Lisaks on M. N. teinud

V. K.le korduvalt makseid, mille selgituses on viide ehitusele ja mis on kooskõlas kostja vande

all antud ütlustega, et ehitustegevust juhtis ja rahastas kostja, kuid kostja tööl oleku ajal suhtles

ehitajaga ja ostis ehitusmaterjali hageja kostjalt saadud raha eest.

50. Ühise tegutsemisena ei ole käsitatav hageja poolt kostja eskiisi põhjal elamu projekti

joonestamine. Tegemist on vajalikke erioskusi omava abikaasa ühekordse abina teisele

Tsiviilasi nr 2-13-10906

abikaasale. Hageja ei ole teinud midagi tavapärasest rohkemat, et abieluvaralepinguga

reguleeritud varasuhte kõrval saaks poolte suhteid mingis osas ka seltsinguna kvalifitseerida.

51. Kohus ei arvesta hageja töist panust tõendva tõendina kiitvat ja laitvat kirja (II kd lk 154-

155), sest neis puuduvad nimed, kuupäevad ja viited objetile, mis võimaldaksid tõsikindlalt

tuvastada, kes, kellele, millal ja millistel asjaoludel need kirjad kirjutas. Kirjade tekst ei välista

võimalust, et kirjade sisu on mõeldud sarkasmina. Seega ei ole võimalik tuvastada, kas need

tõendid üldse asjasse puutuvad ja kas need tõendavad hageja soovitud asjaolusid.

52. Poolte seltsingut ja seltsinguvara tekkimist ei tõenda poolte e-kirjavahetus (I kd lk 51 – 54),

kolmanda isiku (I kd, lk 56) juuresolekul kostja poolt antud kirjalik nõusolek kinnistu ja

laenujäägi jagamiseks ega hageja dikteerimisel kirja pandud kuluarvestus (II kd, lk 195), samuti

mitte 2011.a ja 2012.a pooltevaheliste vestluste salvestused, mille kohta on kohtule esitatud

audiofailid.

Kostja ja hageja mõlemad on kinnitanud, et kostja poolt käsikirjaline Xxx kinnistu kulude

arvestus (II kd, lk 195) on kirjutatud hageja dikteerimisel ega kajasta kostja enda seisukohti

ehituskuludest ja rahastamisallikatest.

Asjas esitatud tõendid (kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (II kd, lk 82 – 85), 02.07.2012

määrus lähenemiskeelu kohaldamise kohta (II kd, lk 79 – 81), kliinilise psühholoogi-

psühhoterapeudi H. K.i vastused kostja esindaja küsimustele (IV kd, lk 119 -120)) tõendavad

kostja väiteid, et hagejapoolse vaimse ja füüsilise vägivalla tõttu kostja oli vara jagamise

nõusolekute andmise ajal psüühiliselt äärmiselt kurnatud ega suutnud enam adekvaatselt tajuda

tegelikku olukorda ja enda õigusi.

Kostja kirjalik nõusolek (I kd, lk 56) ja pooltevaheline e-kirjavahetus (I kd, lk 51 – 54, tõlked III

kd, lk16 – 142) on antud olukorras, kus poolte vahel olid juba tekkinud konfliktid, kostja

vägivaldsuse ja ähvarduste tõttu oli kostja 11.04.2012 olnud sunnitud kodust lahkuma ega olnud

saanud mitme kuu jooksul koju tagasi pöörduda, oli alustatud kriminaalasi. Seejuures 10.07.2012

kostja väidetel on tema nõusolek kirjutatud preester A.K. mõjutusel. Kostja nõusolek kattub

sisult hageja poolt 06.07.2012 allkirjastatud Isa T. kirjaliku ettepanekuga, millele samuti on

tunnistajatena alla kirjutanud vaimulikud. Abieluliste isiklike ja varaliste suhete lahendamisele

vaimulike kaasamisest võib aru saada, sest hageja on menetluses selgitanud, et on aktiivne kiriku

liige ning kuulub koguduse juhatusse, kirikuga seotud oli ka kostja. Kostja vande all antud

ütluste kohaselt ei käinud aga pooled koos vaimulike juures lepitust otsimas, vaid ülempreester

A.K. kutsus kostja enda juurde välja ning ütles, et vaidluse lahendamiseks tuleb pool Xxxxxxxxx

kinnistust kirjutada hageja nimele; kostja juuresolekul preester helistas hagejale ning kostja sai

aru, et preester on hageja poolel; kostja tundis ennast survestatuna ja hakkas nutma, ei suutnud

sel hetkel enda eest seista ja kirjutas nõutud paberi.

53. Hageja väited, et kostja on 2012.a kevadel ja suvel ohvriabisse ja psühholoogi poole

pöördumisega hakanud kunstlikult hageja vastaseid asjaolusid looma ning et kriminaalmenetlse

lõpetamise määrus ei tõenda hageja vägivaldsust ega ähvardusi kostja suhtes, on küünilised.

Kriminaalmenetlus on lõpetatud kannatanuga leppimise, mitte süüteo tõendamatuse tõttu. Pärnu

Maakohtu 24.01.2013 määruse kohaselt V. K.le esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 120

ja § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 154 lg-test 1 ja 2 ning § 226 lg-st 1 tulenevalt esitatakse süüdistus juhul, kui

prokuratuur on pärast kriminaaltoimiku tutvustamist veendunud, et kriminaalasjas on kogutud

vajalikud tõendid. Hagejale kriminaalmenetluses esitatud süüdistusi ei lükka ümber hageja poolt

kohtule esitatud tõendid hageja tegevuse kohta kirikukoguduses. Osalemine koguduse töös ega

käitumine väljaspool kodu ei tõenda, et hageja kodus oma abikaasa suhtes füüsilist ega vaimset

vägivalda kasutanud ei ole.

54. Hageja ei ole ümber lükanud kostja vande all antud ütlusi, et esimest korda oli kostja hageja

vägivaldsuse tõttu sunnitud kodust lahkuma juba 2010.aastal. Teist korda oli kostja sunnitud

hageja tõttu kodust lahkuma 11.04.2012, kriminaalmenetluses on tõendatud, et selle järel hageja

jätkas telefonisõnumitega hageja tapmisega ähvardamist. Kostja on välja toonud, et Xxxxxxxxx

Tsiviilasi nr 2-13-10906

kinnistu ehituse rahastamiseks kostja oli võõrandanud kogu oma muu kinnisvara ning tal ei

olnud muud võimalikku elukohta, kostja elas varjupaigas. Samal ajal hagejal oli alles korter

Xxxxxxxxxx tn. See kinnitab kostja väiteid, et ta oli valmis hagejale lubama vara jagamist, et

hageja lahkuks kinnistult ja kostja pääseks koju tagasi. 13. - 21.mail 2012 on pooled pidanud e-

kirjavahetust, milles kostja on teinud hagejale ettepanekuid kinnistu ja kohustuste jagamise

kohta. Seejuures on hageja esitanud kohtule ainult kostja e-kirjad, kuigi on näha, et ka hageja on

kostjale saatnud e-kirju (16.0.012 kell 9:40 ja 13.05.2012 kell 1:39) ning kirjavahetus ongi aluse

saanud hageja 13.05.2012 e-kirjast. See näitab jällegi, et hageja püüab asjaolusid ja tõendeid

kohandada, esitades tõenditest üksnes hageja positsioonile sobivat osa. Varem on hageja

püüdnud tõendina esitada pooltevaheliste salvestatud vestluste transkriptsiooni väljavõtete tõlget

ning menetluses selgus, et vestluse käigus öeldud kostja sõnu on ilmselgelt teadlikult tõlgitud

valesti selliselt, et vestluse sisu kinnitaks hageja positsiooni ja väiteid.

55. Nagu märgitud, poolte e-kirjavahetus peeti 2012.a mais. Hageja on Xxxxxxxxx kinnistult

lahkunud 21.06.2012, mille kohta on tunnistajate juuresolekul koostatud akt (IV kd, lk 116-117)

ning sündmust on ka helisalvestatud. Aktis hageja omakäeliselt kirjutab, et edasisesd

kokkulepped advokaadi kaudu. Akti kohaselt hageja annab üle 3 esiukse võtit ja jätab enda kätte

veel katlamaja võtmed, mis omakorda tõendab, et kostjal ei olnud majja sissepääsu.

Asjaolu, et sellises olukorras toimunud läbirääkimiste käigus õigusrahu kiirema saavutamise

eesmärgil kostja kompromissina nõustus andma hagejale poolt Xxxxxxxxx kinnistust, milleks

kostjal tegelikult mingit õigust ei olnud, ei tähenda, et kostja tunnistas ühise tegutsemise

kokkulepet, hageja panust ja õigust nõuda hagejalt selle eest hüvitist. Kompromissi pakkumist

saab hinnata ainult konkreetses kontekstis.

56. Kohtuistungil kuulatud audiofailidest (venekeelne literatsioon III kd, lk 175 – 199; tõlge

helilindilt IV kd, lk 2-27) selgub samuti, et pooled on arutanud omavahel xxx ja Xxxxxxxxx

kinnistuga seotud asju, kuid vestlust ei ole võimalik tõlgendada seltsinglaste omavahelise

aruandlusena ega seltsingu täitmise ja lõpetamise asjaolude üle peetavate läbirääkimistena.

Hageja leiab, et seltsing lõppes 2012.a aprillis, kui poolte kooselu lõppes. Samas on mõlemad

pooled kinnitanud, vestlus vara jagamise teemal toimus 2011. aasta jaanuaris.

Vestlusest ei nähtu kostja omaksvõttu ühistegevuse kokkuleppe ja hageja panuse kohta. Hageja

toob hoopis korduvalt välja, et hageja oli ehituse suhtes ükskõikne, hagejal ei olnud raha,

pangalaenust kulutas hageja ehituse jaoks ainult osa, kostja müüs ehitamise jaoks kogu oma vara,

kostja kandis pere elamiskulud, maksis laenud ja hageja küsis veel temalt bensiiniraha juurde.

Näiteks helifaili 06.01.2016_14_00_08_39484_DW_B0022.wav esimeses lõigus (tõlge IV kd, lk

2) kostja keeldub vestlust jätkamast enne, kui hageja kinnitab, et maja ehitati kahe peale.

Väidetest, et sel ajal elati ikkagi koos ja mitte ainult hageja raha eest, kostja maksis kuni eelmise

aastani laenumakseid ja siis lõpetas, ei saa järeldada, et kostja võtab omaks, et pool majast

kuulub hagejale. Kui kostja oleks omaks võtnud, et temale kuuluvale kinnistule pooled ehitasid

maja ühiselt ning sellepärast kuulub pool maja hagejale, ei oleks kostja vajanud hagejalt maja

kahe peale ehitamise kinnitust. Asjaolu, et kostja siiski soovis, et just hageja kinnitaks, et maja

ehitati kahe peale ning et koos elamise kulusid ja pangalaenu tasus ka kostja, tõendab kostja

väiteid selle kohta, et hageja pidas maja enda omaks, alates 2010.aastast hageja rääkis igal pool,

et tema üksi on maja ehitanud ning et seetõttu kostja soovis hagejaga kokku leppida, et vähemalt

pool vaidlusalusest varast temale jääks. Kostjal ega hagejal ei ole õigusalast eriharidust, mistõttu

on eluliselt usutavad kostja väited, et keerulises perekondlikus olukorras kostja oli elamu

omandiõiguse ja enda õiguste osas eksimuses.

57. Kõige eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et hagi kostjalt hageja kasuks rahasumma

väljamõistmiseks seltsingupanuse hüvitamisena tuleb jätta rahuldamata nõude tõendamatuse

tõttu.

58. Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab

Tsiviilasi nr 2-13-10906

menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad

menetluskulud, sh kostja lepingulise esindaja kulud, hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

59. Kostja M. N. menetluskulude nimekirjas taotleb määrata tsiviilasjaga nr 2-13-10906 seoses

seisuga 31.10.2016 kantud menetluskulude rahaliseks suurususeks 8400 eurot, mõista see summa

hagejalt kostja kasuks välja ning märkida lahendis, et hageja on kohustatud menetluskuludelt

tasuma kostjale viivist.

Taotluse põhjenduste kohaselt reaalselt on AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ poolt M. N.le selle

tsiviilmenetluse raames osutatud õigusteenust mahus kokku 107 tundi, samas on arveid esitatud

kokku 70 tunni eest. Tunnitasumäär on 120 eurot koos käibemaksuga. Kostja hinnangul on

hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel oluline arvestada, et

käesolev tsiviilasi on õiguslikult väga keerukas. Samuti tuleb arvestada, et hageja on asjas

esitanud korduvaid hagiavalduse täpsustusi ja täiendusi ning hulgaliselt lisadokumente, mis on

tinginud kostja vajaduse neid õiguslikult analüüsida ja esitada omapoolsed seisukohad.

M. N. kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga.

60. Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele ega põhjendatusele vastuväiteid esitanud, kuid

taotleb piirata hagejalt väljamõistetavate õigusabikulude suurust TsMS § 162 lg 4 alusel 5000

euroga. Hageja on pensionär ning temalt suures sumas menetluskulude väljamõistmine võib viia

raske tagajärjeni – elukoht on ainus vara ning selle säilimine satub ohtu.

61. Arvestades menetluse kestust, õigusliku vaidluse keerukust, asjaolu, et hageja on menetluse

jooksul korduvalt oma seisukohti täiendanud ja täpsustanud ning kostja esindaja koostatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kohus seisukohal, et näidatud ajakulu 70 tundi, mille

hüvitamist kostja taotleb, on selles asjas vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja on kirjeldanud

õigusteenuse osutamisel tehtud toiminguid ja nendele kulunud aeg iga toimingu lõikes on

mõistlik ja vajalik. Kostja esindaja tegelik ajakulu on olnud oluliselt suurem kui taotletud 70

tundi. Samuti tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga loetakse kohtupraktikas mõistlikuks.

Kostja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb õigusabikulud hüvitada kostjale

koos käibemaksuga. Kohus mõistab taotletud summa 8400 € hagejalt kostja kasuks

menetluskulude katteks välja. Kohus leiab, et hageja taotlus TsMS § 162 lg 4 alusel piirata

väljamõistetatvate kulude suurust 5000 euroga ei ole põhjendatud. Kostja suured menetluskulud

on otseselt tingitud hageja poolt põhjendamatu ja ebaselge nõudega hagi esitamisest, hageja

korduvate täpsustuste ja selgitustega on pidanud kostja tutvuma ning esitama oma seisukoha.

Hageja nõue ei ole olnud selge ka hagejale endale, mida näitab nõutava hüvitise suuruse

muutmine pärast asja arutamise lõppemist kirjalikus menetluses esitatud kohtukõne teesides.

Kostjale on samuti menetluse kestel määratud 50% töövõimekaotus kuni vanaduspensioni eani

ning kulude osaliselt kostja enda kanda jätmine ei ole kostja suhtes õiglane.

Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel on hageja kohustatud väljamõistetud

menetluskuludelt tasuma kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik

Tsiviilasi nr 2-13-10906

Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2017 kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 07.02.2017 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi.

2. V. K. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.

4. Mõista välja V. K.lt M. N. kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks

1 440 eurot.

5. Mõista välja V. K.lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv summas 1 075

eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 90 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt

otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb

tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta rahuldamata M. N. taotlus 07.09.2017 istungi protokolli parandamiseks.

7. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise

kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise

taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.