3-17-64/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

07.02.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-64

Haldusasi

A.N.i kaebus Justiitsministeeriumi 29.12.2016 vaide nr 11-

7/2342-17 tagastamisele

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Kaebuse tagastamine

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlused läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja

selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.N. esitas 06.12.2016 Justiitsministeeriumile taotluse (reg-nr 11-7/2342-18, tl 11), milles nõudis

Justiitsministeeriumi ning Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud hankelepingu nr 1/13-92 kehtetuks

tunnistamist, kuna kinnipeetavatel puudub teenus „kõne vastaja arvel“. Samal kuupäeval esitas A.N.

Justiitsministeeriumile ka vaide blanketile kirjutatud taotluse (reg-nr 11-7/2342-17, tl 3)

hankelepingu nr 1/13-92 kehtetuks tunnistamist.

2. Justiitsministeerium käsitas vaide blanketile kirjutatud pöördumist vaidena ning tuginedes

haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p-le 1 tagastas selle 29.12.2016 kirjaga nr 11-7/2342-21 (tl 2).

Justiitsministeeriumi põhjenduste kohaselt on hankelepingu ja selle lisakokkuleppe näol tegemist

eraõigusliku lepinguga, mille peale puudub vaide esitamise õigus.

3. 04.01.2017 kirjaga nr 11-7/2342-23 (tl 13) jättis Justiitsministeerium ka kaebaja taotlusena

registreeritud pöördumise (tl 11) rahuldamata. Taotlejale selgitati, et hankelepingu ja selle

lisakokkuleppe näol on tegemist eraõigusliku lepinguga ning kolmandatel isikutel puudub õigus selle

tühistamist nõuda. Sellest tulenevalt käsitati A.N.i pöördumist taotlusena Justiitsministeeriumi

kohustamiseks (võimaldada kõnede teostamist vastaja arvel) ning jäeti riigivastutuse seaduse § 6 lg-

le 1 tuginedes rahuldamata.

4. A.N. esitas 09.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi vaide tagastamisele

ning märkis, et soovib jätkuvalt hankelepingu tühistamist ja õigusvastase tegevuse tuvastamist.

Ühtlasi on kaebaja soovinud menetlusabi (sh riigi õigusabi) ning viidanud Euroopa Kohtult eelotsuse

küsimisele.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Lähtudes HKMS

§ 2 lg-st 4 tõlgendab kohus kaebust kaebaja tahet silmas pidades ja leiab, et kaebaja soovib esitatud

kaebusega saavutada olukorda, kus tal oleks võimalik kasutada vastaja arvel helistamise teenust.

2(2)

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu

sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see

puudutab isiku õigusi. Halduskohtusse saab pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks

(HKMS § 44 lg 1). Subjektiivse õiguskaitse põhimõttest tulenevalt on halduskohtusse pöördumine

õigustatud isiku õiguste rikkumise korral. Seega on tühistamiskaebus lubatav üksnes juhul, kui

haldusakt rikub kaebaja õigusi ning kohustamiskaebus üksnes juhul, kui haldusorganil on seadusest

või muust õigusaktist tulenev kohustus nõutavat toimingut sooritada või haldusakti anda ning

kohustuse täitmata jätmine rikub kaebuse esitanud isiku õigusi.

6. Kohus leiab, et A.N.i kaebus tuleb tagastada. Arvestades kaebuse asjaolusid, on kohtu hinnangul

ilmne, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki

(Justiitsministeeriumi ning Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud hankelepingu tühistamist ja

Justiitsministeeriumi kohustamist sõlmida hankeleping, mis tagaks kaebajale ka vastaja arvel

helistamise teenuse).

Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja

arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni

kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine

toimub kinnipeetava kulul (VangS § 28 lg 2). Kohus leiab, et kuigi tehniliste tingimuste olemasolul

on kinnipeetaval õigus telefoni kasutamisele, puudub tal subjektiivne õigus valida vanglas

telefoniteenuse operaatorit. Seega on kaebaja etteheide Elisa Eesti AS-i monopoolse seisundi kohta

alusetu. Kuivõrd ühestki õigusaktist ei tulene Justiitsministeeriumile kohustust tagada sõlmitavate

hankelepingutega kinnipeetavatele võimalus kasutada vanglates vastaja arvel helistamise teenust, ei

saa ka nimetatud säte kaebaja õigusi rikkuda. Seega on sellega seotud tühistamis- ning

kohustamiskaebused alusetud.

Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajale on seaduses nõutud ulatuses telefoniteenus tagatud. Isegi juhul,

kui kaebajal endal puudub raha, on tal võimalik paluda väljaspool vanglat viibivatel isikutel enda

kõnekaardile raha kanda (vrd Tallinna Vangla selgitust kaebajaga seotud haldusasjas nr 3-16-1834).

Ühtegi muud asjaolu, millest võiks järeldada võimalikku kaebaja õiguste rikkumist kaebusest ega

sellega seotud dokumentidest ei nähtu.

Kuigi kaebaja on soovinud ka Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, ei ole see

praegusel juhul lubatav (HKMS § 45 lg 2). Seega tuleb kaebus ka tuvastamisnõude osas tagastada.

Eeltoodust tulenevalt ning HKMS § 121 lg 2 p-le 1 ja p-le 2 tuginedes tagastab kohus A.N.i kaebuse.

7. Täiendavalt selgitab kohus järgmist. Vaatamata asjaolule, et A.N. on esitatud pöördumise

kirjutanud vaide blanketile (tl 9), on kohtu hinnangul tegemist taotlusega, mistõttu pidanuks ka

Justiitsministeerium seda taotlusena käsitlema. Siiski ei oleks ka pöördumise taotlusena käsitlemine

kaebaja jaoks midagi muutunud, kuna on ilmne, et kaebajal puudub õigus nõuda Justiitsministeeriumi

ning Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud hankelepingu (osalist) tühistamist. Sellise taotluse esitamisel

tulnuks taotlus läbi vaatamata jätta.

8. Kaebaja on taotlenud menetlusabi (riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ning riigi õigusabi)

ning soovinud põhiseaduslikkuse kontrolli algatamist ning Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist.

Tulenevalt sellest, et kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus taotlused HKMS § 55 lg 2 alusel läbi

vaatamata.

9. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda

uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Maimann