2-16-114557/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-114557

Tsiviilasi

Bondora Servicer OÜ hagi Ago Visak vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2788,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Bondora Servicer OÜ (registrikood 12831019),

lepinguline

esindaja

Kadri

Timuska

(e-post

jurist@julianus.ee)

kostja: Ago Visak (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora Servicer OÜ hagi Ago Visak vastu osaliselt.

2. Välja mõista Ago Visak´ult Bondora Servicer OÜ kasuks 2461,23 eurot, millest 2200

eurot on põhinõue, 0,35 eurot intress ning 260,88 eurot 28.11.2016. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista Ago Visak´ult Bondora Servicer OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt

2200 eurot alates 29.11.2016. a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta hagi intressi 150,56 euro nõudes rahuldamata.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud hageja kanda 5% ulatuses ja kostja kanda 95% ulatuses.

8. Välja mõista Ago Visak´ult Bondora Servicer OÜ kasuks menetluskulu summas 332,50

eurot.

9. Välja mõista Ago Visak´ult Bondora Servicer OÜ kasuks viivis menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

Bondora Servicer OÜ esitas 8.07.2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 4928,47 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning

nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

28.11.2016. a esitas Bondora Servicer OÜ kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 2200 eurot, intressi summas 150,91 eurot,

28.11.2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise sumas 260,88 eurot ning viivise alates

29.11.2016. a kuni põhinõude summas 2200 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on kostja esitanud portaalis isePankur aadressil www.isepankur.ee

laenutaotluse, mille Bondora AS on kinnitanud. Kostjale sai endale laenusumma 2200 eurot.

Kostja tegi oma kontole väljamakse summas 2100 eurot. Ülejäänud laenusummast tasus

kostja laenulepingu sõlmimise tasu. Tagastada tuli kostjal laenusumma terves ulatuses

summas 2200 eurot.

Bondora AS tegutses laenuvahendajana. Lepingu poolteks olid kostja ja investorid, kes

portaali isepankur.ee vahendusel (kehtiv ärinimi Bondora AS) sõlmisid laenulepingu.

Tegemist on eraisikute vahel sõlmitud laenulepinguga ning seetõttu ei ole rakendatud

lepingule tarbijakrediidilepingutele kohaldatavaid sätteid. Sellest johtuvalt ei ole lepingus

näidatud ka krediidi kulukuse määra.

Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama laenutaotluse punkti 1.7 kohaselt alates

7.04.2015. a igakuiselt 60 kuu jooksul. Kostja ei ole laenusummat summas 2200 eurot ega

intressi summas 150,91 eurot vastavalt kokkulepitule tagastanud. Hageja ütles kostjaga

sõlmitud laenulepingu võlgnevuse tõttu üles 8.06.2015. a.

7.12.2016. a määrusega jättis kohus hagiavaluse käiguta ning palus hagejal märkida

hagiavalduses isikud, kelle vahel on laenuleping sõlmitud, et kohus saaks hinnata, kas

tegemist on tarbijakrediidilepinguga või mitte. Samuti palus kohus hagejal esitada ka

üldtingimuste punktis 2 nimetatud laenuleping(ud).

15.12.2016. a esitas hageja kohtule avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Esitatud avalduses

selgitab hageja, et hageja nõue tugineb kostja ja Bondora Servicer OÜ vahel sõlmitud

laenulepingul, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja täitnud nõuetekohaselt. Samas on

hageja ka märkinud, et laenuleping on sõlmitud Bondora ASi investeerinud isikute ja kostja

vahel. Laenulepingu punkti 14.5 alusel kui sissenõutavaks muutunud tagasimaksete suurus

tõuseb kahe tagasimakse summani ja teise tagasimakse summa sissenõutavaks muutumisest

on möödunud üks kuu, muutub kogu laenusumma sissenõutavaks ja laenuandjail on õigus

nõuda kogu laenusumma ja kogunenud intressi tasumist. Hagiavalduse lisatud laenutaotlus

(pakkumus

laenulepingu

sõlmimiseks)

on

poolte

vahel

sõlmitud

laenulepinguks.

Laenulepingu üldtingimuste punkti 2 kohaselt loetakse üldtingimuste punktis 3.2 nimetatud

tingimuse täitmisel laenuvõtja ja oksjoni võitnud Laenuandja vahel automaatselt sõlmituks

alates vastava oksjoni lõppemisest.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale 4.01.2017. a isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kätte toimetatud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavalduses välja toodud asjaoludel on lepingupooled kohtu hinnangul sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 tähenduses, mille kohaselt tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Hageja on hagiavalduses küll märkinud, et tegemist on eraisikute vahel sõlmitud

laenulepinguga ning seega ei kuulu kohaldamisele tarbijakrediidi sätted, kuid kohus sellega

ei nõustu. Kohus on andud hagejale võimaluse (7.12.2016. a hagi käiguta jätmise määrus)

esitada kohtule laenulepingud ning isikud, kelle vahel konkreetselt laenulepingud sõlmitud

on, kuid hageja seda teinud ei ole. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et tegemist ei ole

tarbijakrediidilepinguga.

Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes, on

seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija

piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat

tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete

tagajärgede eest (antud juhul VÕS §-d 404, 406, 408).

Kohtu

hinnangul

ei

ole

tarbijast

kostjat

enne

lepingu

sõlmimist

teavitatud

tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Kuigi kostjapoolne tahteavaldus, mis on

suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (VÕS

§ 404 lg 1 esimene lause), ei sisaldu tahteavalduses VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt kõiki VÕS §

4031 lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmeid, eeskätt krediidiandja nimi ja aadress

(laenutaotlusest nähtuvalt on laenuandjaks ehk investoriks isePankur AS kasutaja, kes on

oksjoni võitja või üks võitjatest), kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi

kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määr aasta

kohta.

VÕS §-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna kostja on laenu

kätte saanud, siis on vaidlusalune leping kehtiv (VÕS § 408 lg 2). Samas tuleb VÕS § 408 lg

4 järgi lugeda kostja osas krediidi kulukuse määra ning kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma

märkimata jätmise tõttu lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

Eeltoodut arvestades on hagejal õigus saada intressi alates laenusumma kandmisest kostja

kontole 12.02.2015. a (tl 42) kuni lepingu ülesütlemiseni 8.06.2015. a summas 0,35 eurot

(intressi arvestus on tehtud intressikalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades).

Ülejäänud osas, st 150,56 euro (150,91 eurot - 0,35 eurot) ulatuses tuleb hageja intressinõue

jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 5% ulatuses ja kostja kanda 95% ulatuses.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 1245 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ning

õigusabikulu 970 eurot. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude

taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida

kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised.

Arvestades hagiavalduse sisu ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab

kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 75 eurot. Riigilõivu on hageja tasunud

seaduses sätestatud ulatuses. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 350 euro

ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 332,50 eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik