Legislator Case Law & Legislation
2-16-17505/11 AI generated

2-16-17505/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-17505/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KS (hageja) esitas 21. novembril 2016 Harju Maakohtule hagi IEG Holding OÜ (kostja) vastu kostja osanike 14. oktoobri 2016 koosoleku otsuse tühistamiseks ja kehtetuks

Legislator headnote

AI generated

2-16-17505/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: KS (hageja) esitas 21. novembril 2016 Harju Maakohtule hagi IEG Holding OÜ (kostja) vastu kostja osanike 14. oktoobri 2016 koosoleku otsuse tühistamiseks ja kehtetuks

Keywords

AI generated
insurance qualification requirement assessment of success prospects driving aptitude test transport sector measures consideration of applications sufficient access
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-17505

Tsiviilasi

KS hagi IEG Holding OÜ vastu IEG Holding OÜ

osanike 14. oktoobri 2016 koosoleku otsuse

tühistamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. jaanuari 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KS määruskaebus

Menetlusosaline

Hageja (määruskaebuse esitaja): KS (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 5. jaanuari 2017 määrus ja saata asi menetlusse

võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KS (hageja) esitas 21. novembril 2016 Harju Maakohtule hagi IEG Holding OÜ (kostja)

vastu kostja osanike 14. oktoobri 2016 koosoleku otsuse tühistamiseks ja kehtetuks

tunnistamiseks.

Maakohus jättis 9. detsembri 2016 määrusega hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja

hagiavalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks.

Seejärel esitas hageja 24. detsembril 2016 täpsustatud hagiavalduse, milles tõi esile järgmised

asjaolud:

 kostja osanike 14. oktoobri 2016 koosolekul hääletas juhatuse uue liikme kandidaadi

VO (edaspidi „kandidaat“) poolt alla 51% osanikest;

 kostja põhikirja p 3.3 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui osanike koosolekul

antakse selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist

häältest 51% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti;

 kõnealusel osanike koosolekul oli esindatud 100% häältest ja kandidaadi poolt anti

1501 häält ehk 50,3%, st vähem kui põhikirjaga ette nähtud minimaalne 51%.

2 (3)

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus keeldus 5. jaanuari 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste

rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik.

Hagiavalduses väljatoodud asjaolude kohaselt hääletas kostja osanike koosolekul kandidaadi

poolt 50,3% esindatud häältest. Seega sai kandidaat vähemalt ühe poolhääle. Vastuhääli

isikuvalimisel ei arvestata. Äriseadustiku (ÄS) § 174 lg 3 kohaselt on kandidaat valituks loetud.

Juhatuse liikme valituks osutumiseks ei pea ta saama vähemalt poolthäälte enamust, vaid piisab,

kui ta saab enam hääli teisest samale kohale kandideerinud isikust. Seega loetakse juhatuse

liikmeks ka isik, kes saab üldkoosolekul nt üksnes 20% esindatud häältest, kui tema

vastaskandidaat saab vähem hääli. Seadus ei erista isikuvalimiste puhul olukorda, kus juhatuse

liikme kohale kandideerib üks isik või mitu isikut. Seega võib valituks osutada ka isik, kes saab

minimaalselt poolthääli, kui temaga koos rohkem isikuid samale kohale ei kandideeri.

Vastuhääli isikuvalimisel ei arvestata. Selliselt kaitseb ÄS § 174 lg 3 vähemusosanike huve ja

tagab neile parema võimaluse saada juhatusse oma esindaja. Vähemusosaniku ainus võimalus

„blokeerida“ sellise kandidaadi juhatuse liikmeks valimist on esitada „vakantsele“ kohale

alternatiivne kandidaat, kes kogub rohkem poolthääli (vt Riigikohtu 16. juuni 2008 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-60-08, p 12, ja 27. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 25).

Hageja ei ole välja toonud, millises põhikirja punktis on kirjas, et valimisel loetakse valituks

kandidaat, kelle poolt on antud 51% osanike häältest. Kui isiku valimise osas ei ole eraldi

põhikirjas regulatsiooni sätestatud, siis kohaldub ÄS § 174 lg 3. Kui põhikirjas on kokku

lepitud, et osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse 51% osanike koosolekul

esindatud häältest, siis on põhikirjas seadusest erinevalt kokku lepitud ÄS § 174 lg-tes 1 ja 2

sätestatud osas, aga mitte ÄS § 174 lg 3 osas.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas 25. jaanuaril 2017 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

ja uue määrusega võtta tema hagi menetlusse.

Maakohus kohaldas vääralt ÄS § 174 lg 3 ega arvestanud Riigikohtu praktikaga nimetatud sätte

kohaldamise küsimuses. Riigikohtu praktikas on leitud, et põhikirjas ettenähtud kvalifitseeritud

häälteenamuse nõue on laiendatav ka isiku valimistele ja ÄS § 174 lg-s 3 sätestatud

üldpõhimõte (isiku valimistel osutub valituks enim hääli saanud kandidaat) ei ole imperatiivne.

Riigikohus on ka asunud seisukohale, et osaühingu põhikirjas tuleb märkida ÄS § 139 lg 1

p-des 1–8 sätestatud kohustuslikud tingimused, kusjuures vastavalt sama paragrahvi teisele

lõikele võib põhikirjas ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Seega ei

ole keelatud sätestada põhikirjas mh isiku valimiste osas kvalifitseeritud häälteenamuse nõue.

Lisaks tõi hageja määruskaebuses esile, et kõnealuse otsusega muudeti ka juhatuse liikmete

arvu, milleks on vajalik osanike otsus ja selleks omakorda 51% poolthääli.

Maakohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmata kergekäeliselt ning kõiki asjaolusid

igakülgselt ja põhjalikult kaalumata. Poolte tegeliku tahte väljaselgitamine ning kostja põhikirja

p 3.3 tõlgendamine on küsimused, mille kohus peaks lahendama asja sisulise arutamise

tulemusena sisulise lõpplahendiga, mitte aga hagi menetlusse võtmise faasis kohtumäärusega.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ega edastanud seda teistele menetlusosalistele.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 25. jaanuari 2017 kirjaga lahenda-

miseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on sisuliselt põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud

määrus tuleb TsMS § 667 lg , § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse

võtmise otsustamiseks maakohtule.

Maakohus viitas küll Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, kuid jättis tähelepanuta

nimetatud määruse p-s 26 väljendatu, et põhikirjaga võib rangemaks muuta ka ÄS § 174 lg 3

tingimuse.

Nii on Riigikohus märkinud, et osaühingu põhikirjas tuleb märkida ÄS § 139 lg 1 p-des 1 - 8

sätestatud kohustuslikud tingimused. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele võib põhikirjas

ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Viidatud sätetest tulenevalt ei ole

isiku valimise häälteenamuse nõue imperatiivne ja põhikirjas võib sätestada suurema häälte-

enamuse nõude. Järelikult kehtib ÄS § 174 lg-s 3 sätestatud häälteenamuse nõue juhul, kui

põhikirjaga ei ole ette nähtud kõrgendatud häälteenamuse nõuet (vt Riigikohtu

18. detsembri 2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 14).

Seega tuleb vaidluse lahendamiseks kostja põhikirja tõlgendada (vt eespool viidatud Riigikohtu

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 31). Põhikirja tõlgendamisel saab lähtuda võlaõigus-

seaduse §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest (vt Riigikohtu 4. veebruari 2010 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-166-09, p 11).

Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus ennatlikult TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse

menetlusse võtmisest, sest vaidluse lahendamiseks tuleb tõlgendada kostja põhikirja, aga seda

ei saa teha hagi menetlusse võtmise otsustamisel (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 14). Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb

eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt

selle kohta Riigikohtu 2. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13, ja 31. jaanuari 2008

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13).

Hageja märkis määruskaebuses uue väite selle kohta, et juhatuse liikme valimise otsusega

ühtlasi suurendati kostja juhatuse liikmete arvu. Eeltoodud kaalutlustel ei pea ringkonnakohus

seda väidet eraldi analüüsima, kuigi TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse

põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Küll aga tuleb hageja uuele väitele pöörata

tähelepanu maakohtus. Kuna hagi ei ole veel menetlusse võetud, siis pole ringkonnakohtul

vajadust kujundada seisukohta määruskaebuse lisade vastuvõtmise osas, vaid ka seda saab teha

maakohus eelmenetluse käigus.

6. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

7. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm