1-16-6717/65 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-6717

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 5. jaanuari 2017

määrus, millega jäeti läbi vaatamata Tartu Vangla

materjalid Ats Pärnaste (ik 37603294918) karistuse

kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise

otsustamiseks

elektroonilise

järelevalve

kohaldamisega

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Ats Pärnaste kaitsjad Aivar Pilv ja

Marko Pilv, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2017 määrus, millega jäeti läbi

vaatamata Tartu Vangla materjalid Ats Pärnaste karistuse kandmiselt

tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve

kohaldamisega.

2. Saata nimetatud taotlus Tartu Maakohtu uuele kohtukoosseisule sisuliseks

läbivaatamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Mõista Eesti Vabariigilt KrMS § 187 lg 1 alusel Ats Pärnaste kasuks välja

515,25

eurot valitud kaitsjate poolt Tartu Ringkonnakohtus

määruskaebemenetluses osutatud õigusabi katteks.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 30.06.2014 otsusega mõisteti Ats Pärnaste süüdi KarS § 263 lg 1 järgi, mille

eest mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, KarS § 274 lg 1 järgi, mille eest mõisteti

karistuseks 3 kuud vangistust ja KarS § 113 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 11 aastat

vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja

mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 11 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti

eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 25.05.2013.

2. Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 30.06.2014 otsus

osaliselt, s.o A. Pärnaste süüditunnistamises ja karistamises KarS § 113 järgi, samuti talle

KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega A.

Pärnaste mõisteti KarS § 113 järgi õigeks. A. Pärnaste tunnistati süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja §

117 lg 1 järgi ning KarS § 63 alusel mõisteti A. Pärnastele karistuseks 6 aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel loeti A. Pärnastele KarS § 263 p 1 järgi mõistetud karistus 4 kuud

vangistust ja KarS § 274 lg 1 järgi mõistetud karistus 3 kuud vangistust kaetuks raskema

karistusega. A. Pärnastele mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat

vangistust. A. Pärnaste karistuse kandmise aja alguseks loeti 25.05.2013 ja lõpuks 25.05.2019.

3. Harju Maakohtu 20.06.2016 määrusega jäeti A. Pärnaste temale Tartu Ringkonnakohtu

03.12.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise

järelevalve kohaldamisega vabastamata. Nimetatud kohtumäärus jõustus 13.08.2016.

4. Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega on A. Pärnaste süüdi tunnistatud KarS § 255 lg 1 järgi,

mille eest mõisteti karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust ja KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi,

mille eest mõisteti karistuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem

karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg

1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsuse alusel

mõistetud karistusega. A. Pärnastele mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

Karistusaeg algas 25.05.2013 ja lõpeb 23.05.2020.

5. Tartu Vangla esitas 21.12.2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Pärnaste

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamise

otsustamiseks.

Maakohtu seisukoht

6. Tartu Maakohtu 05.01.2017 määrusega jäeti Tartu Vangla poolt edastatud materjalid A.

Pärnaste karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks

elektroonilise järelevalve kohaldamisega läbi vaatamata. Maakohus leidis, et kuna A.

Pärnastel oli Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal

võimalik ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 lg 2 alusel taotleda 25.05.2016, s.o aeg, millal

A. Pärnastel sai kantud pool talle kohtuotsusega mõistetud karistusest ning kuna kohus jättis

20.06.2016 määrusega A. Pärnaste karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise

järelevalve kohaldamisega vabastamata, siis tuleb käesolev taotlus jätta läbi vaatamata.

7. Võttes arvesse A. Pärnaste karistusaja pikkust ja algusaega ning asjaolu, et A. Pärnaste kannab

käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning kohus

on jätnud A. Pärnaste tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega

karistuse kandmiselt vabastamata, on A. Pärnastel võimalik taotleda tingimisi ennetähtaegset

vabastamist (KarS § 76 lg 2 p 2 alusel) 22.01.2018, s.o aeg, millal A. Pärnastel saab kantuks

kaks kolmandikku karistusajast.

8. Kuna A. Pärnaste jäeti Harju Maakohtu 20.06.2016 määrusega tingimisi ennetähtaega

elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata, on vanglateenistusel VangS § 76 lg 2

kohaselt õigus kohtule materjalid uuesti edastada pärast KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud

karistusaja, s.o vähemalt kaks kolmandikku, ärakandmist. Seadus ei näe ette võimalust, et

kohus vaataks materjale läbi varem kui seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

9. Maakohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et käesoleval ajal ei kanna A. Pärnaste karistust

enam varasema kohtuotsuse alusel, s.o Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsuse alusel. A.

Pärnaste kannab käesoleval ajal karistust Harju Maakohtu 07.09.2016 otsuse alusel, millega

on A. Pärnastet karistatud KarS § 255 lg 1 ja § 214 lg 2 p 1, 4 järgi liitkaristusega kokku 7

aastat vangistust. Kuna nimetatud otsusega loeti A. Pärnaste karistusaja alguseks tema

kinnipidamise aeg, s.o 25.05.2013, pikenes A. Pärnaste ärakandmisele kuuluv karistusaeg

reaalselt ühe aasta võrra. Maakohtu hinnangul ei anna kinnipeetava suhtes tehtud uus

süüdimõistev kohtuotsus lisaks KarS §-s 76 ja VangS §-s 76 sätestatud võimalustele

täiendavat õigust vaadata läbi tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjale. Seega tuleb

olukorras, kus karistust kandva kinnipeetava suhtes on kohus läbi vaadanud materjalid tema

tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta ja jätnud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt

karistuse kandmiselt vabastamata ning kinnipeetava suhtes tehakse uus süüdimõistev

kohtuotsus (mille alusel asub ta karistust kandma), edastada kohtule materjalid VangS § 76 lg-

s 2 sätestatud tähtaja möödumisel. Maakohus leidis, et käesolevaks ajaks ei ole saabunud

VangS § 76 lg-s 2 sätestatud tähtaeg, s.o aeg, millal A. Pärnastel oleks võimalik tingimisi

ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda.

Määruskaebus

10. Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse A. Pärnaste kaitsjad vadv Aivar Pilv ja Marko Pilv,

kes taotlevad maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Samuti taotletakse käesoleva

määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulude riigi kanda jätmist.

11. Kaitsjate hinnangul ei ole maakohus määruse põhjendamiskohustust täitnud, sest antud juhul

on maakohus piirdunud üksikute õigusnormide teksti määrusesse ümberkirjutamisega ja

seejärel ühes lauses maakohtu subjektiivse arvamuse esitamisega. Maakohus ei ole esitanud

asjakohaseid põhjendusi ega arusaadavat ja loogiliselt jälgitavat arutluskäiku, mille pinnalt

oleks võimalik mõista, millistest kaalutlustest ja seisukohtadest lähtuvalt on maakohus

pidanud põhjendatuks Tartu Vangla poolt esitatud materjalide läbi vaatamata jätmist, mistõttu

on rikutud määruse põhjendamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 ja § 339 lg 2 mõttes.

12. Harju Maakohtu 7. septembri 2016 otsusega mõisteti A. Pärnastele liitkaristuseks 6 aastat 11

kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus luges karistuse kandmise algusajaks 25. mai 2013 ja

karistuse lõppemise ajaks 23. mai 2020. Kaitsjate hinnangul nähtub eeltoodust üheselt ja

ümberlükkamatult, et antud juhul tuleb ärakantud karistuse kestuse kindlakstegemisel lähtuda

eelviidatud Harju Maakohtu otsuses märgitud karistuse kandmise algusena märgitud

kuupäevast (s.o 25. maist 2013).

13. Tartu Vangla edastas 21. detsembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid A. Pärnaste tingimisi

ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks karistuse kandmiselt. Seega puudub vaidlus selles,

et Tartu Vangla poolt materjalide kohtule edastamise aja seisuga oli A. Pärnaste talle

mõistetud 6 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkusest liitkaristusest ära kandnud vähemalt pool.

14. Seadusandja pole kitsendanud ennetähtaegse vabanemise õiguse kasutamise võimalusi

sõltuvalt sellest, kas isikule on mõistetud liitkaristus või mitte. Seadusandja on KarS § 76 lg 2

p-s 1 seadnud ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamise õiguse sõltuvusse ärakantud

karistusaja pikkusest ja elektroonilise valve kohaldamiseks nõusoleku andmisest. Antud juhul

on mõlemad tingimused A. Pärnaste poolt täidetud.

15. Kui süüdimõistetud isik mõistetakse karistuse kandmise ajal süüdi uue kuriteo

toimepanemises ning talle määratakse uus liitkaristus, siis pikeneb ka süüdimõistetu poolt

ärakandmisele kuuluv karistusaeg. Sellisel juhul tuleb KarS § 76 lg 2 p 1 nõuete täidetuse

hindamise korral lähtuda viimase kohtuotsuse alusel mõistetud liitkaristuse pikkusest. Juhul

kui isik on ära kandnud vähemalt 50 % tema suhtes tehtud viimase jõustunud kohtuotsuse

alusel mõistetud karistusajast ja nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega tuleb

süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist puudutavad materjalid KarS § 76 lg 2 p 1 alusel

sisuliselt läbi vaadata.

16. Maakohus on täiesti ebaõigesti sisustanud VangS § 76 lg 2 regulatsiooni ja seeläbi välistanud

A. Pärnaste poolt oma õiguste teostamise võimalikkuse (kinnipeetaval on õigus taotleda enda

ennetähtaegset vabastamist).

17. Nimetatud regulatsiooni mõte on selles, et juhul kui kohus keeldub isiku vabastamisest poole

karistuse ärakandmisel on isikul uuesti võimalus taotleda enda vabastamist peale seda kui ta

on oma karistusest ära kandnud vähemalt 2/3. Siinkohal on seadusandja silmas pidanud

kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise võimalusi ühe ja sama karistusaja raames, mitte aga

olukorras, kus kinnipeetule on vahepealsel ajal mõistetud uus liitkaristus, mille mõistmisega

on tema poolt ärakantava vangistuse pikkus suurenenud.

18. Maakohtu tõlgendusega nõustudes tuleks möönda, et kui karistust kandavale kinnipeetavale,

kes on talle mõistetud karistusest 50 % ära kandnud ning kelle vabastamisest kohus keeldus,

mõistetakse uus ja pikem liitkaristus, siis on isikul õigus uuesti taotleda ennetähtaegset

vabastamist alles liitkaristusest 2/3 ärakandmise järgselt. Sellise tõlgenduse kohaselt

kitsendataks põhjendamatult pikema karistuse saanud isiku võimalusi taotleda enda

vabastamist olukorras, kus kehtiv seadus sellist kitsendust ette ei näe.

19. Maakohus on sisuliselt enda subjektiivsest hinnangust lähtudes asunud meelevaldselt

kitsendama/piirama süüdimõistetu õigust taotleda ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 lg 2 p

1 alusel, kuigi seadus sellist piirangut ette ei näe. Teisisõnu on maakohus väljunud

õigusemõistmise rollist ja asunud ise kehtivat õigust kitsendama.

Ringkonnakohtu järeldused

20. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud

määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele ning taotlus tuleb saata

uuele kohtukoosseisule sisuliseks läbivaatamiseks.

21. Ringkonnakohus nõustub kaitsjatega, et seadusandja ei ole kitsendanud ennetähtaegse

vabastamise õiguse kasutamise võimalusi sõltuvalt sellest, kas isikule on mõistetud liitkaristus

või mitte. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel on ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamine

sõltuvuses ärakantud karistusaja pikkusega. Tõlgendades KarS § 76 lg 2 p 1 grammatiliselt,

selgub viidatud sättest otseselt, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud

vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

22. Tartu Vangla edastas 21. detsembril 2016 maakohtule materjalid kinnipeetava A. Pärnaste

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks tema suhtes viimase,

jõustunud kohtulahendi alusel, s.o Harju Maakohtu 07.09.2016 otsuse alusel, millega A.

Pärnaste karistusaeg algas 25.05.2013 ja lõpeb 23.05.2020. Teisisõnu ei kanna A. Pärnaste

enam karistust mitte Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsuse alusel, vaid Harju Maakohtu

07.09.2016 otsuse alusel ning ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvutamisel tuleb lähtuda

tema suhtes viimati tehtud kohtuotsusest. Seega ei ole oluline, et 20.06.2016 määrusega jäeti

A. Pärnaste temale Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsusega mõistetud karistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata,

kuna konkreetne ennetähtaegse vabastamise otsustamine toimus ajal, mil Harju Maakohus ei

olnud A. Pärnaste suhtes teinud uut kohtulahendit, mille alusel kinnipeetav hetkel karistust

kannab.

23. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et A. Pärnaste suhtes ennetähtaegse vabastamise

tähtaegade arvutamisel tuleb lähtuda Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusest. Kuna Tartu Vangla

poolt maakohtule ennetähtaegse vabastamise otsustamise materjalide edastamise aja seisuga

oli A. Pärnaste KarS § 76 lg 2 p 1 alusel ära kandnud poole talle Harju Maakohtu 07.09.2016

otsuse alusel mõistetud karistusest, siis puudus maakohtul seaduslik alus jätta Tartu Vangla

poolt edastatud materjalid läbi vaatamata.

24. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab

ringkonnakohus Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2017 määruse ja saadab asja uuele

kohtukoosseisule sisuliseks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse täielikult.

25. A. Pärnaste kaitsjad advokaadid A. Pilv ja M. Pilv taotlevad määruskaebuse koostamise eest

tasu 515,25 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning

rahuldab kaitsjate taotluse. KrMS § 187 lg 1 alusel jääb menetluskulu 515,25 eurot riigi

kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas