3-16-332/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-332

Haldusasi

Garri Graubergi kaebus Viru Vangla 27. novembri 2015. a

käskkirja nr 6-3/1542 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. mai 2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Garri Graubergi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja – Garri Grauberg

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Garri Graubergi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. mai

2016. a otsus muutmata täiendades otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 9. märts 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 27. novembri 2015. a käskkirjaga nr 6-3/1542 karistati kinnipeetav

Garri Graubergi Viru Vangla kodukorra p 1.11.2 ja p 1.12.8 rikkumise eest kartserisse

paigutamine viieteistkümneks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt 4. novembril 2015 kella

19.00 ajal V7 osakonnas viskas G. Grauberg valvurit veega.

2. Viru Vangla 13. jaanuari 2016. a vaideotsusega 6-12/360-2 jäeti rahuldamata G.

Graubergi vaie karistuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.

3. G. Grauberg esitas 11. veebruaril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

27. novembri 2015. a käskkirja nr 6-3/1542 tühistamiseks. Kaebaja hinnangul ei ole

käskkirja andmisel arvestatud, et veega viskamise ajal viibis kaebaja tugevatoimeliste

psühhotroopsete ravimite mõju all, mis tekitasid kaebajal tugeva segasuse tunde. Kaebaja

sellekohast väidet ei ole uuritud. Käskkirja andmisel on rikutud ausa ja õiglase menetluse

reegleid, kuna menetleja oli ka karistuse määrajaks. Määratud karistus on

ebaproportsionaalne.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. 31. mai 2016 otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

5. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et 4. novembril 2015

viskas kaebaja valvurit veega.

G. Graubergi distsiplinaarmenetluses antud selgituste kohaselt on valvur R. Linde käitunud

kaebajaga pikemat aega ülbelt, ebaviisakalt ja üleolevalt. 4. novembril 2015 oli kaebajal tugev

peavalu ja rohtude kõrvalmõjust tingitud uimasus, pearinglus ja tugev segasus. Valvur käitus sel

päeval üleolevalt ja ülbelt eriti kella 19.00 paiku, kui see ajas kaebaja endast välja. Hiljem sai

kaebaja aru, et viskas valvurit plastist joogitopsiga, milles oli vesi. Vastustaja on hinnanud kaebaja

väiteid tuginedes arsti 21. oktoobri 2015 tõendile, mille kohaselt ravimite väsitavat mõju ei ole

ajavahemikul 10:00-13:00 ja 16:00-20:00. Kuna nendel ajavahemikel oli kinnipeetav võimeline

töötama, siis oli kinnipeetav võimeline sellel kellaajal ka oma käitumisest aru saama.

Meditsiiniosakonna 6. novembri 2015 tõendist nähtub, et G. Graubergile on määratud ravi, mille

kohaselt kaebaja peab võtma tablette hommikul, lõunal ja õhtul ning ravim võib omakorda

põhjustada kõrvaltoimeid, mh unisust, värisemist, pearinglust, peavalu ja ähmast nägemist,

südamekloppimist, kiiret südametegevust, suukuivust, kõhukinnisust, iiveldust, higistamist ja

kehakaalu suurenemist.

6. Viru Vangla kodukorra punkti 1.11.2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema

vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning teiste kinnipeetavatega viisakas ja

korrektne, mitte kasutama žargooni ega slängi, tervitama vanglateenistujaid ja teisi vanglas

käivaid ametiisikuid püsti seistes. Kodukorra punkti 1.12.8. kohaselt on kinnipeetaval

keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid,

ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni.

G. Grauberg on käitunud ebaviisakalt, visates valvurit veega ning sellist käitumist ei saa pidada

korrektseks. Ebaviisakus teise isiku suhtes, antud juhul ametniku suhtes, ei ole aktsepteeritav.

Reeglite jälgimine vangistuses on olulise tähtsusega, mis aitab täita vangistuse eesmärki,

kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamist. Ebaviisakas käitumine annab negatiivset eeskuju ka

teistele kinnipeetavatele ning näitab negatiivset suhtumist ametnikesse, misläbi mõjutab see ka

vangla üldist julgeolekut. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt, karistus on

määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus, 15 ööpäevaks

kartserisse paigutamine, on proportsionaalne toime pandud rikkumistega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. Garri Grauberg esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb

Tartu Halduskohtu 31. mai 2016 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus

rahuldada.

Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohus on jätnud tähelepanuta, et vaidlusaluse

rikkumise ajal ei saanud kaebaja oma teost aru ning vastustaja ei ole distsiplinaarmenetluses

kaebaja sellekohast väidet kontrollinud ega uurinud arstilt, kas rohtude võtmise tõttu võis kaebajal

selline seisund esineda. Kaebaja töötamise võimelisuse kohta antud arstitõendile tuginemine ei

olnud lubatud ja vastustaja ega halduskohus ei saanud ise kaebaja tervislikku seisundit hinnata.

Seega ei ole välja selgitatud kaebaja tegelikku tervislikku seisundit rikkumise ajal.

Käskkiri on õigusvastane ka seetõttu, et karistuse on määranud sama ametnik, kes viis läbi

distsiplinaarmenetluse ning karistus on ebaproportsionaalne. Selles osas ei ole halduskohus

kaebaja väidetele üldse vastanud. Käskkirjas on lubamatult arvestatud raskendava asjaoluna

sellega, et kaebaja suhtes oli alustatud väärteomenetlust sarnase teo toimepanemises.

8. Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonimenetluses on pooltel jätkuvalt vaidlus selles, kas talle etteheidetava

teo toimepanemise ajal oli kaebaja ravimite mõju tõttu seisundis, milles ta oma teo

tähendust ja tagajärgi ei mõistnud. Samuti lahknevad poolte seisukohad selles, kas

distsiplinaarmenetlus ja karistuse määramine on toimunud menetlusreeglite kohaselt ning

kas karistuse raskus vastab kaebaja teole.

10. Kaebaja hinnangul oli ta vaidlusaluse intsidendi ajal ravimite mõju tõttu ümbritseva

suhtes desorienteeritud ega saanud aru, et viskas valvurit veega. Vastupidisele seisukohale

asumiseks pidanuks vastustaja ja halduskohus tuvastama ravimite mõju kaebajale

eriteadmisi omavalt isikult arvamuse küsimisega.

Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

11. Põhimõtteliselt õige on, et eriteadmiste valdkonda kuuluva asjaolu tuvastamiseks

üldjuhul ei saa kohus tugineda ainuüksi haldusorgani või enda selgitusele ning vajalik on

valdkonnas eriteadmisi omava isiku seisukoht. Samas ei tähenda see, et

distsiplinaarmenetluses või kohtumenetluses isiku tervist puudutava iga väite kinnitamiseks

või ümberlükkamiseks on vajalik pöörduda arsti poole seisukoha saamiseks.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 1 koostoimes haldusmenetluse seaduse

(HMS) §ga 6 tuleb vastustajal distsiplinaarmenetluse läbiviimisel lähtuda haldusmenetlusele

omasest uurimispõhimõttest. Uurimispõhimõte ei ole siiski absoluutne ega kohusta haldusorganit

menetlusosalise tõendamata väite ümberlükkamiseks menetlusosalise soovitud vormis tõendit

koguma, kui tuvastatud asjaolude pinnal ilmneb, et väide ei ole eluliselt usutav.

12. Käesoleval juhul on kaebaja väitnud, et karistatava teo toimepanemise ajal läks tal

silme eest mustaks ning ta ei mäleta veega viskamist.

Viru Vangla arsti 6. novembri 2015 tõendist (tl 30) nähtub, et kaebajale määratud ravimi kõige

sagedasemaks kõrvaltoimeks on unisus, värisemine, pearinglus ja peavalu ning ähmane nägemine

(raskused väikese trükikirja lugemisel). Tõsiseid häireid ümbritseva tajumisel või mõistmisel ei ole

ravimi kõrvaltoimena üldse nimetatud. Ravimite mõju kaebaja võimele töötada on Viru Vangla arst

hinnanud veel 21. oktoobril 2015, sedastades muu hulgas, et vaidlusaluse rikkumise

toimepanemise kellaajal on kaebaja töövõimeline, kuna ravimi väsitav mõju sel ajal ei avaldu.

Rikkumise ajal väidetavalt ilmnenud ravimi kõrvaltoime avaldumist muul ajal ei ole kaebaja

väitnud, vaatamata ravimi kestvale tarvitamisele. Seetõttu ei saa pidada eluliselt usutavaks kaebaja

väidet, et just rikkumise toimepanemise ajal, s.t olukorras, mis toob kaasa kaebajale karistuse

määramise, ta ei tajunud ümbritsevat ega juhtinud oma käitumist, kuigi varem ega hiljem sellist

toimet ei esinenud.

Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja kaebaja väite hindamiseks piisavalt tõendeid kogunud

ning kujunenud olukorras pidi kaebaja ise oma väidet täiendavalt tõendama. Kui kaebaja pidas

vajalikuks arsti arvamust ravimi kõrvaltoime kohta, siis oli tal võimalik selleks pöörduda

kirjalikult vangla meditsiiniosakonda või taotleda arsti seisukohta vastuvõtul viibides. Seega

olnuks kaebajal võimalik saada tõend juba vaidemenetluses esitamiseks või hiljemalt

halduskohtusse kaebuse esitamise ajaks, kuna vaidlustatud käskkirja andmisest oli selleks ajaks

möödunud juba kaks ja pool kuud. Tõendi esitamise vajalikkus pidi kaebajale samuti ilmnema

hiljemalt vaideotsusega tutvudes, kuna selles ei ole vastustaja kaebaja väidet tõendatuks lugenud.

Samale seisukohale on asunud halduskohus.

Olukorras, kus asjas kogutud tõendid osutavad, et väide ei ole eluliselt usutav, kaebajal oli

võimalik oma väite kinnituseks tõend esitada, kuid ta seda siiski ei teinud, on jäänud väide

tõendamata. Seega vastustaja ja halduskohus põhjendatult ei ole sellele oma põhjendusi rajanud.

13. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et halduskohus on jätnud põhjendamata, miks

ta ei nõustu kaebajaga menetlusrikkumise ja karistuse ebaproportsionaalsuse osas. Seega

on halduskohus rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 1 p-s 4

sätestatud kohustust. Käesoleval juhul ei too see siiski kaasa halduskohtu otsuse

tühistamist, kuna rikkumine ei ole põhjustanud asja ebaõiget lahendamist.

14. Kaebaja hinnangul tuleneb VangS § 64 lg 4 ls-st 1, et distsiplinaarmenetluse

läbiviijaks ning karistamise otsuse tegijaks ei või olla sama ametnik.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. VangS § 64 lg 4 ls 1 sätestab, et distsiplinaarkaristuse

määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Nimetatud sättest

koostoimes vangla sisekorra eeskirja § 97 lg 2 p-ga 9 tuleneb eelkõige vastustaja kohustus

koostada distsiplinaarmenetluse protokoll, mille üheks osaks on ettepanek karistuse määramise

kohta. Selle kaudu tehakse menetlusalusele isikule nähtavaks distsiplinaarmenetluses tuvastatud

asjaolud ning distsiplinaarmenetluse võimalik tulemas. Isikul on seejärel võimalik kujundada ja

esitada oma seisukoht ka karistuse määramise osas. Seejuures ei näe kehtiv õigus ette, et

kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise õigus oleks seotud kindla ametikohaga või

asjaoluga, et sama ametnik ei ole distsiplinaarmenetluse läbiviimises osalenud. Seetõttu on

distsiplinaarkaristuse määramise õiguse andmine ametnikule eelkõige vastustaja sisepädevuse

küsimus ega riiva kaebaja õigusi. Karistuse määramist distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku

poolt ei ole põhjust pidada ka õiglase menetluse näivust kõrvaldavaks asjaoluks.

Distsiplinaarmenetluse sellisel viisil korraldamine tagab, et karistuse määrab ametnik, kes on

teadlik kõigist olulistest asjaoludest ja saab seega teha igakülgselt kaalutud otsuse.

15. Samuti ei nõustu ringkonnakohus nagu oleks kaebajale määratud karistus

ebaproportsionaalne. Kaebaja on ebaõigel seisukohal, et ametniku veega viskamist saab

pidada kergeks rikkumiseks. Kuigi tavapäraselt ei ole märjaks saamine isikule vahetult

ohtlik, väljendub kaebaja teos soovimatus alluda vangistuse reeglitele ning negatiivne ja

üleolev suhtumine ametnikesse. On ilmne, et märjaks saamine häirib ametniku

ametikohustuste täitmist ning sõltuvalt käsiloleva toimingu asjaoludest võib olla ka

toimingu läbiviimise takistuseks. VangS § 67 p-st 1 tuleneb kaebaja kohustus alluda

vanglateenistuse ametnike korraldustele. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ka

mitteohtlik rünne ametniku vastu ohustab vangla üldist julgeolekut, kuna viitab, et

kinnipeetav on valmis teadlikult käituma keelatud viisil. Ühtlasi võib ta sellega anda

eeskuju teistele kinnipeetavatele sarnaseks käitumiseks. Sõltumata sellest, et kaebajale

varasema sarnase käitumise eest määratud väärteokaristus on hiljem maakohtu otsusega

tühistatud on vastustaja põhjendatult tuginenud sellele, et ametniku veega viskamine oli

kaebaja korduv tegevus. Kaebaja ei ole teo korduvust ka eitanud.

Asjakohased on vastustaja põhjendused, miks kergemaliigilise karistuse määramine käesoleval

juhul ei ole õigustatud. Pidades silmas, et kaebajal oli vaidlustatud käskkirja andmise ajal

kustumata distsiplinaarkaristusi ja talle etteheidetav käitumine oli aset leidnud ka varem, ei ole

alust pidada kartserikaristuse määra ebaproportsionaalseks.

16. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et Viru Vangla 27. novembri 2015. a

käskkiri nr 6-3/1542 on õiguspärane. G. Graubergi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja

halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata. Halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada

käesoleva otsuse põhjendustega.

17. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Apellatsioonimenetluses ei ole vastustaja esitanud kuludokumente ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 menetluskulusid vastustaja kasuks

välja ei mõisteta.

Tiina Pappel

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt