1-09-3822/1 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-09-3822

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.märts 2009.a. Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-3822 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Kriminaalasi Peeter Kikas süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav Peeter Kikas

eluvõi asukoht ja aadress: X isikukood või sünniaeg: 37202102730 kodakondsus: X perekonnaseis: X haridus: X emakeel: X töökoht või õppeasutus: X karistatus: X tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja : vandeadvokaat Otto Preem

RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg 3 p.4, alusel Kohus

o t s u s t a s :

2 (4)

Süüdi tunnistada Peeter Kikas KarS § 201 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta vangistus suhtes tingimisi kohaldamata ning Peeter Kikas täitmisele mitte pöörata, kui Peeter Kikas kaheksateist ( 18 ) kuu katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas –

X 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks.

Samuti tuleb määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna Peeter Kikas juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Välja mõista süüdistatavalt Peeter Kikas`elt riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni.

Välja mõista Peeter Kikas`elt (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP

10220034800017, viitenumber 2800049874) riigi tuludesse

kriminaalmenetluse kulu – advokaat Aivar Kello osaluse eest kohtueelsel uurimisel summas üheksasada kuuskümmend seitse (967) krooni 60 senti.

Välja mõista süüdistatavalt Peeter Kikas`elt riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber

2800049874) menetluskulu - vandeadvokaat Otto Preem osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa ( 1138.- ) krooni 70 senti (s.h käibemaks 173,70 krooni).

Välja mõista Peeter Kikasèlt seitse tuhat üheksasada nelikümmend üks (7941.-) krooni E A (is kood X, eluk X) kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

3 (4) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (19.03.2009.a.).

Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (19.03.2009.a.).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.

ASJAOLUD Kohus

t u v a s t a s :

Kriminaalasjas süüdistatakse Peeter Kikas`t selles, et tema, ajavahemikul 01. 07. 2007.a. kuni

01. 10. 2007.a. grupis koos alaealise R R said E A viimase elukohas X maakonnas X vallas X külas X talus enda valdusse punast värvi motorolleri Freedo 1 kood X selle remontimiseks.

Antud rolleri müüsid hiljem maha kindlakstegemata isikule ning saadud tulu omastasid. Kuriteoga tekitati rolleri omanikule E A 15 882,40 krooni suurune varaline kahju.

Isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega, grupis, pani Peeter Kikas toime KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga tekitati E A 15 882,40 krooni suurune varaline kahju, millest R R on hüvitanud kannatanule poole. E A tsiviilhagi on seega 7941,2 krooni. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr Peeter Kikas suhtes : Prokurör nõuab kohtus : KarS § 201 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks (2) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Peeter Kikas 18 - kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §

75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: Elada kohtu määratud alalises elukohas;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada KarS § 75 lg 1 p 1 alusel Peeter Kikast alaliselt elama X

Välja mõista Peeter Kikasélt 7941,2 krooni E A kasuks.

4 (4) Välja mõista Peeter Kikaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni.

Menetluse käik :

Peeter Kikas on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav Peeter Kikas ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 19.03.2009.a. lihtmenetluse kokkuleppe.

Süüdistatav Peeter Kikas kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde.

Aivar Pellja Kohtunik 19.03.2009.a