3-17-92/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Tallinna Halduskohus

Ruth Prigoda

ja koht

6. veebruar 2017, Tallinn

3-17-92

J. P. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks suitsetajatest

eraldi ajal jalutuskäigu võimaldamiseks

Kaebuse tagastamine

Tagastada J.P.kaebus.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. J.P. esitas Tallinna Vanglale 25.10.2016 ja 26.10.2016 avalduse ja taotluse (toimiku lk 14 ja

15), et teda häirib jalutuskäigu ajal kõrval jalutusboksis suitsetamine ning talle võimaldataks

vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 55 lg-s 2 sätestatud jalutuskäik pärast suitsetajaid.

2. Tallinna Vangla jättis J. P. taotluse ja avalduse rahuldamata 25.11.2016 otsusega nr

5-8/16/24339-4. Tallinna Vangla selgitas otsuses, et kuna Tallinna Vanglas paigutatakse

suitsetavad ja mittesuitsetavad kinnipeetavad jalutuskäigu ajaks eraldi jalutusboksidesse, siis ei

saa nõustuda, et Tallinna Vangla rikuks VangS § 55 lg-s 2 ja § 93 lg-s 5 sätestatud nõudeid.

Tallinna Vangla II ja III üksuse jalutusgraafiku alusel viiakse jalutuskäigud läbi 08.15-11.30 ja

13.00-17.00, ajavahemikul 11.40-12.50 toimub toitlustamine. Seega tuleb II ja III üksuse

jalutuskäigud läbi viia 7 tunni ja 15 minuti vältel, mis jagatuna tähendab, et üksuse

jalutuskäigud tuleb läbi viia 3 tunni ja 30 minutiga. E2 hoonel, mis koosneb II ja III üksusest, on

kokku 22 jalutusboksi ning need on jalutuskäikude ajal maksimaalselt hõivatud. Lisaks tuleb

arvestada, et mitte kõik kinnipeetavad ei saa jalutada graafikus ettenähtud ajal (nt osalemise

tõttu sotsiaalprogrammides/õppetegevusel, arsti vastuvõtud, uurimistoimingud, kohtuistungid,

majandustöölised) ning ka neile tuleb jalutuskäigud tagada vastavalt sellele kas tegemist on

suitsetajaga või mittesuitsetajaga. Sellest tulenevalt ei saa tagada mittesuitsetajatele eraldi aega

jalutamiseks, et teistes jalutusboksides ei oleks suitsetajaid, kuna ajalist ja ruumilist ressurssi

arvestades ei ole see võimalik (toimiku lk 17, sh pöördel).

3. Tallinna Vangla 25.11.2016 otsusele esitas J. Podolinski 05.12.2016 vaide ning palus teha

uue otsuse.

4. Tallinna Vangla 29.12.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/407-2 jäeti J. P. vaie rahuldamata.

5. 10.01.2017 saabus halduskohtule J. P. kaebus, millest saab kohus aru selliselt, et kaebaja

sooviks on, et halduskohus kohustaks Tallinna Vanglat võimaldama kaebajale VangS § 55 lg-s

2 sätestatud jalutuskäiku suitsetavatest kinnipeetavatest eraldi ajal.

6. Kaebuses välja toodud asjaolude selgitamiseks pöördus kohus kohtunõudega Tallnna Vangla

poole, kes edastas kohtule seisukoha kaebuse lubatavuse kohta ning vaidemenetluse aluseks

olnud haldusmenetluse materjalid.

6.1. Tallinna Vangla leiab 25.01.2017 dokumendis, et kaebusega ei ole võimalik kaebajal

eesmärki saavutada. Reeglina jalutavad ühes jalutusboksis korraga ühte kambrisse paigutatud

isikud, ent kui kambris viibivad samaaegselt nii suitsetavad kui mittesuitsetavad kinnipeetavad,

siis paigutatakse nad eraldi jalutusboksidesse. Seega on Tallinna Vangla taganud suitsetavatele

ja mittesuitsetavatele kinnipeetavatele eraldi jalutuskäigud. Tubakasuits liigub alt üles ning

isegi kui tuul viib tubakasuitsu kõrvalolevasse jalutusboksi, siis ei ole see sedavõrd intensiivne,

kui viibida suitsetavate kinnipeetavatega ühes jalutusboksis.

Tallinna Vangla selgitas 25.11.2016 otsuses, miks ei ole võimalik viia kaebajat jalutama pärast

seda, kui suitsetavad kinnipeetavad on jalutamas käinud. Ka Tallinna Ringkonnakohus on

24.09.2015 otsuses nr 3-13-70024 selgitanud, et jalutuskäigu ajal tuleks suitsetamist

mittesoovivale kinnipeetavale võimaldada viibida jalutusboksis koos teiste mittesuitsetavate

kinnipeetavatega või kindlustada neile muul moel suitsuvaba keskkond.

Kehtiv õigus ei näe ette kinnipeetavale õigust nõuda jalutuskäike muul ajal, kui seda näeb ette

vangla kodukord.

6.2. Tallinna Vangla 25.11.2016 otsuse tühistamisnõude osas on kaebajal kohustuslik

kohtueelne menetlus läbitud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt

peab halduskohus kaebuse saamisel välja selgitama selle eseme, kaebaja eesmärgi

saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse

tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on

tõendatud ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

8. HKMS § 2 lg 4 alusel on halduskohtul õigus tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Praegusel juhul on ilmne, et lisaks

kohustamisnõudele on soovib kaebaja ka 25.11.2016 otsuse tühistamist.

Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks jätta kaebust käiguta ning lasta kaebajal kaebuses

esinevaid puudusi kõrvaldada (sh nõudeid täpsustada), kuna kaebus oleks igal juhul

eesmärgipäratu ning sellises olukorras kaebuse käiguta jätmine oleks vastuolus HKMS § 2

lg-ga 2, mille kohaselt tuleb kohtul asja lahendamisel lähtuda ka menetlusökonoomia

põhimõttest.

9. Kaebaja eesmärgiks on, et Tallinna Vangla võimaldaks talle VangS § 55 lg-s 2 sätestatud

jalutuskäigu selliselt, et samal ajal ei viibiks jalutusboksides suitsetavaid kinnipeetavaid. Seda

eesmärki ei ole võimalik saavutada ühegi HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõudega. Ka Riigikohus

2(4)

on pidanud HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel kaebuse tagastamist õigeks olukordades, kus teatud

nõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata

(vt Riigikohtu 04.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-86-12, punkt 15 ja 23.10.2013 määrus asjas nr

3-3-1-29-13, punkt 24).

10. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik

saavutada kaebuse eesmärki.

11. Kuna kohus tõlgendas kaebust selliselt, et sellega on hõlmatud ka 25.11.2016 otsuse

tühistamise nõue, siis märgib kohus, et 25.11.2016 otsuse tühistamise nõue oleks

materiaalõiguslikult perspektiivitu ning sellele esitatud kaebus jääks rahuldamata.

11.1. Kaebaja ei ole kohtumenetluses toonud välja asjaolusid, millele vaidemenetluses ei ole

tuginetud ning kaebuses toodud väited ei anna alust asuda seisukohale, et Tallinna Vangla

25.11.2016 otsus oleks õigusvastane. Kohus nõustub vastustaja 25.11.2016 otsuses (toimiku lk

17, sh pöördel) ja 29.12.2016 vaideotsuses tooduga (toimiku lk 3, sh pöördel) ning kooskõlas

HKMS § 165 lg-ga 2 ei korda neid, kuna viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta otsusest välja

põhjendused, mis kattuvad vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud

vaideotsuses esitatud põhjendustega. Tallinna Vangla on vaideotsuses selgitanud

jalutuskäikude tagamist ja korraldamist ning selgitanud kaebajale, miks ei ole kaebajale

eraldiseisva jalutuskäigu korraldamine võimalik.

11.2. Kohtule ei nähtu, et 25.11.2016 otsuses oleks vastustaja lähtunud lubamatutest

kaalutlustest või väljunud temale antud kaalutlusõiguse piiridest, mistõttu on 25.11.2016 otsus

õiguspärane. Kaalutlusõiguse otstarbekust halduskohtus eraldisesisvalt ei hinda (HKMS § 158

lg 3).

12. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti

andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma

või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

13. VangS § 55 lg 2 annab sätestab kinnipeetavale subjektiivse õiguse nõuda päevas vähemalt

ühe tunnist jalutuskäiku värskes õhus, kuid kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et

kinnipeetavale võimaldaks jalutuskäike koduskorras kehtestatud ajast muul ajal. Samuti

puudub kaebajal õigus nõuda Tallinna Vanglalt, et teda viidaks valutama temale sobilikul ajal.

14. Praegusel juhul ei väida kaebaja, et Tallinna Vangla ei ole talle VangS § 55 lg-s 2 sätestatud

jalutuskäike taganud. Samuti ei väida kaebaja, et ta peaks jalutuskäigu ajal viibima ühes

jalutusboksis suitsetavate kinnipeetavatega. Kaebusest ja Tallinna Vangale esitatud taotlusest

(toimiku lk 14-15) nähtuvalt häirib kaebajat jalutusboksi kõrval asuvatest jalutusboksidest

pärinev sigaretisuits, mistõttu leiab kaebaja, et talle ei ole VangS § 55 lg-s 2 sätestatud

jalutuskäik tagatud. Kohus sellega ei nõustu.

14.1. Vastavalt VangS § 41 lg-le 2 allutatakse kinnipeetava vabadus seaduses toodud

piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, justiitsministeerium või

arestimaja kohaldada selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku

kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele

ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. VangS § 105 lg 21

punkt 2 sätestab, et vangla kodukorras sätestatakse kinnipeetava päevakava ning lg 3 kohaselt

kinnitab vangla kodukorra vangla direktor. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (edaspidi sisekorraeeskiri) § 10 lg 1 sätestab, et vangla direktor

kinnitab

3(4)

vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, tualett, söömine, tööle

saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad.

14.2. Tallinna Vangla kodukorra punkti 4.1.1 saadetakse kinnipeetavad muu hulgas

jalutuskäigule vastavalt graafikule ning punkti 12 kohaselt on suitsetamine lubatud üksnes

jalutuskäigu ajal jalutusboksis või jalutushoovis. Tallinna Vangla on 25.11.2016 otsuses nr

5-8/16/24339-4 selgitanud kaebajale jalutusgraafikut ning jalutuskäikude toimumise

korraldamist ning seda, miks ei ole võimalik mittesuitsetavatele kinnipeetavatele tagada eraldi

aega jalutamiseks.

15. Päevakavajärgne elurütm ning arvestamine teiste kinnipeetavatega on vangistusega kaasnev

paratamatus (VangS § 41 lg 2) ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda endale sobiva

päevakava kehtestamist.

Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-30-14 saab järeldada, et VangS § 41 lg-ga 1 ja VangS § 55 lg-s 2

ettenähtud jalutuskäiku ei ole mittesuitsetavale kinnipeetavale tagatud olukorras, kus kaebaja

peab viibima jalutuskäigu ajal jalutusboksis koos suitsetavate kinnipeetavatega. Sama on

kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 24.09.2015 otsuse nr 3-13-70034 punktis 16, kus

märgitakse, et õigusvastaseks saaks pidada Tallinna Vangla sellist käitumist jalutuskäikude

korraldamisel, kus mittesuitsetav kinni peetav peab jalutusboksi suitsetavate kinnipeetavatega.

Praegusel juhul on aga Tallinna Vangla taganud mittesuitsevatele kinnipeetavatele eraldi

jalutuskäigud nendest kinnipeetavatest kellel on jalutuskäigu ajal suitsetamine lubatud ning

selle üle vaidlust ka ei ole.

16. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse.

17. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Prigoda

4(4)