2-16-2715/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-2715

Tsiviilasi

A.U. hagi VKG Elektriehitus Aktsiaseltsi vastu töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ja

hüvitise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

10 414 eurot 80 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. juuli 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.U. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

17. jaanuar 2017

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): A.U. (isikukood XXXX), esindaja

vandeadvokaat Triinu Hiob

Vastustaja

(kostja):

VKG

Elektriehitus

Aktsiaselts

(registrikood 11002506), esindaja vandeadvokaat Reesa Paatsi

RESOLUTSIOON

1. Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Viru

Maakohtu 14. juuli 2016 otsus muutmata, kuid muuta

osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.U. kanda.

3. Välja mõista A.U.lt VKG Elektriehitus Aktsiaseltsi

kasuks menetluskulud ringkonnakohtus summas 1684

eurot 11 senti.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1684 eurot

11 senti tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.U. (hageja) esitas 19. veebruaril 2016 Viru Maakohtule VKG Elektriehitus Aktsiaseltsi

(kostja) vastu hagiavalduse, milles palus:

- tuvastada 14. jaanuaril 2016 hagejale kätteantud töötasu vähendamise teate ja hageja 22. jaanuari

2016 töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus või alternatiivselt tuvastada hageja 27. jaanuaril

2016 kostjale esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse tühistamise avalduse kehtivus.

- lõpetada pooltevaheline töösuhe alates 1. veebruarist 2016 (viimane tööpäev 31. jaanuar 2016)

töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis

10 414 eurot 80 senti, või alternatiivselt juhul, kui kohus tuvastab, et hageja 27. jaanuaril 2016

kostjale esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse tühistamise avaldus on kehtiv, tuvastada

pooltevahelise töösuhte jätkumine ja mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu

2082 eurot 96 senti (alates 1. veebruarist 2016).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 5. septembril 2013 töölepingu, mille kohaselt asus hageja

kostja juures tööle projektijuhina. 14. jaanuari 2016 sai hageja kätte kostja teate töötasu

vähendamise kohta 50% kolmeks kuuks. Töötasu vähendamine oli põhjendamatu ja hageja ütles

kostjaga sõlmitud töölepingu 22. jaanuaril 2016 TLS § 37 lg 5 alusel üles. 27. jaanuaril 2016 saatis

hageja kostjale teate, milles tühistab enda töölepingu ülesütlemise avalduse. Kostja andis

29. jaanuaril 2016 hagejale üle töölepingu lisa, mille kohaselt ta lõpetas poolte sõlmitud töölepingu

TLS § 37 lg 5 alusel. Hageja ei nõustunud töölepingu lõpetamisega ning ei allkirjastanud

töölepingu lisa.

Kostja ei ole tõendanud töötasu vähendamise teates toodud asjaolusid ning seetõttu on töölepingu

ülesütlemine tühine. Töötasu vähendamisel on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Nii ei ole

kostja põhjendanud, miks vähendati töötasu vaid seitsmel töötajal (kes ei olnud ametiühingu

liikmed), mitte aga kõigil töötajatel. Lisaks kasvatab hageja kolmeaastast last. Ülesütlemise teade

on tühine, kuna kostja ei järginud TLS § 37 lg-s 4 sätestatud töötajate konsulteerimise ega

informeerimise korda. Kostja nõudis kirjavahetuses hagejalt TLS § 37 lg 5 alusel

ülesütlemisavalduse esitamist. Hageja ütles ekslikult kostja survestamise tõttu töölepingu üles.

Kuivõrd kostjapoolne kokkulepitud töötasu vähendamine on alusetu ja tühine, on tühine ka hageja

esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus. Töötasu ebaseadusliku vähendamise tõttu tuleb kostjal

tasuda hagejale hüvitist viie kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui kohtu tuvastatud asjaoludel poolte

töösuhe jätkub, on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist (saamata jäänud tulu).

KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD

2. Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja otsustas ehitusgrupi seitsme töötaja (sh hageja) töötasu

vähendada, sest ta ei saanud ettenägematutest asjaoludest tulenevalt anda neile kokkulepitud tööd,

kokkulepitud töötasu maksmine oleks olnud kostjale ebamõistlikult koormav. Kostja esitas

14. jaanuaril 2016 hagejale teate töötasu vähendamise kohta alates 1. veebruarist kuni 30. aprillini

2016. Töötasu vähendamise aluseks oli Viru Keemia Grupp kontserni ettevõtete poolt kostjalt

tellitud planeeritud elektrirajatiste ehitustöödest loobumine ning remondi- ja hooldustööde

vähendamine. 22. jaanuaril 2016 esitas hageja kostjale TLS § 37 lg 5 alusel töölepingu

ülesütlemise avalduse. Tööleping lõppes 31. jaanuaril 2016. Poolte kirjavahetusest nähtub, et

kostja ei soovinud hagejat koondada. Kostja selgitas hagejale töötasu vähendamise põhjuseid ja

kostja õigust töötasu vähendamisega mittenõustumisel tööleping üles öelda. Kostja ei ole nõudnud

hagejalt ülesütlemisavalduse esitamist. Hageja 27. jaanuaril 2016 kostjale esitatud teade ei

tühistanud hageja 22. jaanuari 2016 töölepingu ülesütlemisavaldust. Hageja töölepingu

ülesütlemise avaldus on kehtiv ja selle tühistamiseks alust ei ole. Kostja on seaduses ettenähtud

hüvitised hagejale töölepingu lõpetamisel välja maksnud. Kostja maksis töölepingu lõpetamisel

hagejale TLS § 37 lg 5 ja § 100 lg 1 alusel hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kostja ei rikkunud hageja töötasu vähendamisel seadust. Kostja vähendas töötasu kõigil

suurenergeetika ja uute elektrirajatiste ehitusega tegelevatel töötajatel, st töötajatel, kelle tööde

maht tellimuste (uute elektrirajatiste ehitamine) loobumiste tõttu reaalselt vähenes. Ülejäänud

kostja töötajad on seotud VKG Elektrivõrgud OÜ Narvas asuvate alajaamade ja elektrivõrkude

remondi- ja hooldustöödega, mille tööde maht ei ole vähenenud. Kostja ei ole rikkunud võrdse

kohtlemise põhimõtet, vaid kohtles kõiki töötajaid võrdselt. Kostja ei ole rikkunud TLS § 37

lg-s 4 sätestatud informeerimise ja konsulteerimise korda (kostja informeeris kostja töötajaid

esindavat Narva Elektrivõrgu AÜ-d kavandavast seitsme töötaja töötasu vähendamisest

6. jaanuaril 2016).

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 14. juuli 2016 otsusega hageja hagi rahuldamata. Maakohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda, märkides, et osapooltele hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

Maakohtu otsuses esitatud põhjenduste kohaselt on hageja 22. jaanuari 2016 ülesütlemisavaldus

kehtiv ning pooltevaheline tööleping on alates 1. veebruarist 2016 TLS § 37 lg 5 alusel lõppenud.

Viidatud sätte järgi on töötajal õigus tööleping üles öelda, kui tööandja on töötasu vähendanud,

teatades sellest viis tööpäeva ette. Poolte kirjavahetusest ei selgu, et kostja oleks viinud hagejat

eksimusse, petnud või ähvardanud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-d 92, 94 ja 96 ning

§ 90 lg 1). Kostja on selgitanud töölepingu lõpetamise tagajärgi ning põhjuseid. Hageja

tahteavaldus on kätte toimetatud teisele osapoolele, mistõttu on see muutunud kehtivaks (TsÜS

§ 69 lg 1). Hageja 27. jaanuari 2016 tahteavaldust tagasivõttev avaldus enne tahteavalduse

tegemist kostjani ei jõudnud (TsÜS § 72 järgi ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust

või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus). Kuna

tahteavaldus (töölepingu ülesütlemisavaldus) oli muutunud kehtivaks, sest see oli teisele poolele

kätte toimetatud, pidi hageja saama pärast tahteavalduse tagasivõttu kostjalt sellekohase

nõusoleku. Kehtivat tahteavaldust saab tagasi võtta ainult teise poole nõusolekul. Hageja kinnitas,

et sellekohast nõusolekut ei ole ta kostjalt saadud.

Kuivõrd töölepingu ülesütlemise avaldus on kehtiv ning tööleping on lõppenud, jääb rahuldamata

ka hageja nõue lugeda tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks ning mõista kostjalt tema kasuks

TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 10 414 eurot 80 senti, samuti jäävad rahuldamata eeltoodud nõuetega

kaasnevad alternatiivnõuded.

Hagejat ei koheldud töötasu vähendamisel ebavõrdselt (TLS § 3, võrdse kohtlemise seaduse

(VõrdKS) § 1 lg 1, § 2 p 3, soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS) § 6 lg 3). Hagejat ei ole

koheldud ebavõrdselt selle tõttu, et ta ei kuulunud ametiühingusse, kuna kõikidel ehitusgrupi

töötajatel (töötasu vähendati seitsmel töötajal) vähendati töötasu. Asjaolu, et neist ükski ei

kuulunud ametiühingusse, ei ole eeldus ebavõrdseks kohtlemiseks. Töötasu on vähendatud

konkreetselt ehitusgrupil ning kõigil ehitusgrupi töötajatel, olenemata sellest, kas neil oli alaealisi

lapsi või mitte. Seega ei saa ka väita, et isikuid on koheldud ebavõrdselt perekondlikel põhjustel.

Hageja on rikkunud töötasu vähendamisel töötajate usaldusisiku seaduses (TUIS) sätestatud

töötajate konsulteerimiskohustust. TLS § 37 lg-test 1 ja 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 97 lg-st 1

tulenevalt saab tööandja vähendada töötasu vaid juhul, kui töömahu vähenemine on ajutine,

ettenägematu ja tingitud majanduslikest asjaoludest, mida tööandja mõjutada ei saa. Samas ei tohi

olla tegemist hooajast tingitud muudatusega ning töötasu maksmine kokkulepitud mahus peab

olema tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötajal on samas õigus keelduda vähendatud tasu

ulatuses töö tegemisest. Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale teist tööd ning

informeerima usaldusisikut või selle puudumisel töötajaid tekkinud olukorrast ja konsulteerima

nendega usaldusisiku seaduses ettenähtud korras.

Töötajad ei ole valinud usaldusisikut. Kui usaldusisik puudub, siis tuleb töötajaid informeerida ja

konsulteerida TUIS § 19 lg 1 ja § 20 lg 1 p 3 järgi. Kostja on töötajaid informeerinud töötasu

vähendamisest seadusest ettenähtud ajal ja korras (täitnud informeerimiskohustuse), kuid enne

töötajatele töötasu vähendamisest teavitamist ei ole toimunud töötajatega konsulteerimist.

Usaldusisiku puudumisel võib see olla raskendatud, kuid see ei ole põhjuseks töötajaid mitte

konsulteerida (võimalus on kokku kutsuda koosolek, kus selgitatakse olukorda). Kostja on

informeerinud ametiühingut töötasu vähendamisest, kuid seda ei saa lugeda konsulteerimiseks,

sest kiri nn. konsulteerimiseks on edastatud samal päeval, kui töötajatele on edastatud teade

töötasu vähendamisest.

Töötaja ei ole pädev hindama ettevõtte majanduslikku olukorda. Asjaolu, et ettevõttel ei ole

maksuvõlga, ei kajasta tööandja reaalselt majanduslikku olukorda. Tööandja selgituste kohaselt ei

olnud töötasu vähenemine tingitud hooajalisusest ning naftaturul toimuvast, vaid asjaolust, et

lepingupartnerid loobusid oma lepingulistest kohustustest. Seega töömaht vähenes, mistõttu ei

olnud tööandjal anda töötajale lepingus kokkulepitud ulatuses tööd. Ei saa kindalt väita, et tegemist

on olnud majandusriskide maandamisega (tööandjal ei ole õigust majandusriske töötajate peal

maandada). Ülemaailmsest majanduslikust olukorrast tulenevalt, mida tööandja ei saanud

töölepingut sõlmides ette näha, loobusid kolmandad isikud projektidest ja tekkinud olukord viiski

ajutiselt tööandja töömahu vähenemiseni.

Kuigi kostja on rikkunud töötajate konsulteerimiskohustust, ei too konsulteerimiskohustuse

rikkumine (TLS § 37 lg 4) kaasa tahteavalduse kehtetust (TLS § 37 lg 5). Töötasu vähendamise

teates on märgitud alused, mis annavad põhjuse töötasu vähendamiseks, seega on sellele järgnenud

hageja tahteavaldus tehtud pädeva informatsiooni alusel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus

jättis hagi rahuldamata, ning uue otsusega hagi rahuldada.

Maakohus kohaldas valesti TLS § 37 lg-t 5, jättis põhjendamatult TLS § 104 lg 1 kohaldamata ja

rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui leidis, et vaidlusaluse töölepingu ülesütlemine on

kehtiv. Kostjapoolne töötasu vähendamine oli tühine ja ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi.

Kostja pidi tõendama töötasu vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, kuid pole seda teinud.

Maakohus jättis selle tähelepanuta ja luges ebaõigesti piisavaks vaid kostja selgitused. Maakohus

jättis analüüsimata, kas töötasu ja tööaja vähendamine 50% oli mõistlik või mitte.

Kui ka asuda seisukohale, et töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, tuleks hagi rahuldada. Nimelt

kohaldas maakohus ebaõigesti TsÜS § 92 ja ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt, kui leidis, et

hageja ei ole oma ülesütlemisavaldust eksimuse tõttu tühistanud. Maakohus ei hinnanud, kas kõik

kostja selgitused olid õiged või esines neis ebakõla, mis võisid viia hageja eksimusse.

Kostjapoolne informeerimis- ja konsulteerimiskohustuse täitmata jätmine aitas tekkida olukorral,

kus hageja ei saanud kostjalt õiget ja piisavat teavet töötasu vähendamisega seotud asjaolude

kohta. Samuti ei hinnanud maakohus oma järelduse tegemisel hageja 22. jaanuari 2016 e-kirja.

Hageja märkis, et muus osas ta jääb maakohtu menetluses esitatud seisukohtade ja põhjenduste

juurde.

5. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, pidades kaebust põhjendamatuks, ja palub

jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 14. juuli

2016 otsus muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise või

muutmise aluseks.

7. Alusetu on hageja väide, et maakohus kohaldas valesti TLS § 37 lg-t 5 ning jättis põhjendamatult

TLS § 104 lg 1 kohaldamata.

TLS § 37 lg 5 kohaselt on töötajal õigus tööleping üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud põhjusel, teatades sellest viis tööpäeva ette.

Kostja teatas hagejale TLS § 37 lg 1 alusel töötasu vähendamisest ning vastava teate sai hageja

kätte 14.01.2016 (tl 11). Hageja esitas kostjale 22.01.2016 töölepingu ülesütlemise avalduse,

milles ta viitega TLS § 37 lg-le 5 ütles töölepingu üles alates 01.02.2016.

TLS § 104 lg 1 järgi seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu

ülesütlemine on tühine.

Hageja poolt töölepingu ülesütlemise seadusest tulenevaks aluseks on TLS § 37 lg 1,

s.o töölepingu ülesütlemine toimus seadusest tuleneval alusel. Samuti vastab töölepingu

ülesütlemine seaduse nõuetele (nõuded ülesütlemisavaldusele tulenevad TLS §-st 95). Seega on

ebaõige hageja seisukoht, et tema poolt kostjale esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus on TLS

§ 104 lg 1 alusel tühine. Hagejapoolset töölepingu ülesütlemist ei muuda tühiseks hageja väide, et

kostjapoolne töötasu vähendamine oli tühine. Isegi kui kostja vähendas alusetult hageja töötasu

TLS § 37 lg 1 alusel, ei tooks see kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust, vaid hagejal võiks

nimetatud põhjusel olla lepingurikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue.

8. Samas ei ole kostja antud juhul hageja töötasu vähendamisel rikkunud TLS § 37 lg-t 1.

TLS § 37 lg 1 kohaselt kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest

majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu

kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte

alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks

tööandjale ebamõistlikult koormav.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul esinesid TLS § 37 lg-s 1 sätestatud

asjaolud töötasu vähendamiseks, ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi täies mahus korrata.

Antud juhul ei saanud kostja tööandjana ettenägematutest, temast olenemata, majanduslikest

asjaoludest tulenevalt anda hagejale kokkulepitud ulatuses tööd, sest majanduslike olude tõttu

loobusid paljud kliendid tellimustest ning projektid „külmutati“ (tl 48-49). Selline töömahu

vähenemine oli ettenägematu ja kostja ei saanud hagejaga töölepingu sõlmimisel seda ette näha.

Töömahu vähenemine ei olnud tulenev ega sõltuv kostja enda mõjutatavatest majanduslikest

asjaoludest.

Kokkulepitud töötasu maksmine hagejale oleks olnud kostjale ebamõistlikult koormav. Kostja

väitel sõltub tema finantsmajanduslik olukord otseselt projektidest saadavast tulust ning olukorras,

kus tellimusi (projekte) ei ole, ei ole ka tulu, mille arvelt töötajatele maksta töötasu. Siinkohal

nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et maksuvõla puudumine ettevõttel ei kajasta

tööandja reaalset majanduslikku olukorda ning olenemata maksuvõla puudumisest võib olla ikkagi

kokkulepitud töötasu maksmine tööandjale ebamõistlikult koormav.

9. Hageja väitel on maakohus jätnud analüüsimata, kas töötasu ja tööaja vähendamine 50% oli

mõistlik või mitte.

Kostjal oli õigus TLS § 37 lg 1 alusel vähendada hageja töötasu mõistliku ulatuseni, kuid mitte

alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Maakohus on asunud seisukohale, et

arvestades töömahu vähenemist oli kostja õigustatud vähendama töötasu 50% ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et töötasu vähendamisel mõistliku ulatuseni on arvestatud kokkulepitud

töötasu suurust 1800 eurot ja töötasu vähendamisel saadavat töötasu 900 eurot.

TLS § 37 lg 3 järgi on töötajal õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.

Kuna kostja oli õigustatud töötasu vähendama 50%, siis on ka õigesti vähendatud tööaega TLS

§ 37 lg 3 alusel.

10. Hageja väite kohaselt rikkus kostja töötasu vähendamisel TLS § 37 lg-s 4 sisalduvat

informeerimis- ja konsulteerimiskohustust ning seetõttu on töötasu vähendamine tühine.

TLS § 37 lg 4 kohaselt enne töötasu vähendamist informeerib tööandja usaldusisiku või tema

puudumisel töötajaid ning konsulteerib nendega töötajate usaldusisiku seaduses sätestatud korras,

arvestades käesolevas lõikes sätestatud tähtaega.

TUIS § 19 lg 1 alusel tähendab informeerimine usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele

asjakohasel tasandil teabe edastamist, mis võimaldab töötajatel saada õigeaegselt selget ja piisavalt

põhjalikku ülevaadet tööandja struktuurist, majanduslikust ja tööhõive olukorrast ning nende

võimalikust arengust ja muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest, samuti saada aru

olukorra ja muude asjaolude mõjust töötajatele. Sama paragrahvi lg 2 järgi tähendab

konsulteerimine usaldusisiku või tema puudumisel töötajate ja tööandja vahelist seisukohtade

vahetamist ning dialoogi pidamist asjakohasel tasandil, mis võimaldab usaldusisikul või töötajatel

avaldada arvamusi ning saada tööandjalt põhjendatud vastuseid avaldatud arvamustele eesmärgiga

jõuda kokkuleppele käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatu osas.

Asja materjalide kohaselt sai hageja kostja teate töötasu vähendamisest kätte 14.01.2016. Teates

on märgitud asjaolud, mis tingisid töötasu vähendamise. Arvestades teate sisu ja selle hageja poolt

kättesaamise tähtpäeva, siis ringkonnakohtu arvates on kostja tööandjana täitnud tähtaegselt

informeerimise kohustuse.

Konsulteerimiskohustuse osas on hageja seisukohal, et kostja ei täitnud seda. Kostja väite kohaselt

ta täitis konsulteerimiskohustuse seeläbi, et teatas 06.01.2016 ametiühingule (s.o enne vastava

teate saatmist hagejale) selgituse ettevõtte olukorrast ning selgitas töötasu ajutise vähendamise

vajalikkust.

Ringkonnakohus, hinnates kogumis kostja teadet ametiühingule (tl 80-81), kostja 13.01.2016

e-kirja ametiühingule ja ametiühingu vastust (tl 83-84) ning e-kirjavahetust hagejaga (tl 13-14;

17-18), leiab, et kostja täitis ka konsulteerimise kohustuse ning maakohtu vastupidine seisukoht

on ebaõige. Nimetatud osas muudab ringkonnakohus maakohtu põhjendusi.

TUIS § 19 lg-s 2 sätestatud konsulteerimise mõiste kohaselt saab pidada konsulteerimiseks ka

tööandja ja ametiühingu vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist (tegemist on

asjakohase tasandiga). Hageja ei kuulu küll ametiühingusse, kuid kollektiivlepingu p-de

1.4. ja 2.4.1. kohaselt oli ametiühing kohustatud esindama hagejat kui töötajat töösuhtes

tööandjaga.

Siinkohal märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtu seisukohaga selles, et isegi kui kostja

oleks

rikkunud

konsulteerimise

kohustust,

ei

tooks

see

kaasa

hageja

töölepingu

ülesütlemisavalduse tühisust ega töötasu vähendamise tühisust.

11. Maakohus ei ole ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 92 ega hinnanud tõendeid kui leidis, et hageja

ei ole oma ülesütlemisavaldust eksimuse tõttu tühistanud.

TsÜS § 92 lg 1 kohaselt eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest.

Hageja väitel lõi kostja talle ebaõige mulje, et tal on õigus töötasu kolmeks kuuks vähendada ning

ta tegi seda korrektselt ja hageja peab leppima töötasu vähendamisega või esitama

ülesütlemisavalduse.

Ringkonnakohus

nõustub

maakohtu

seisukohaga,

et

hageja

ei

olnud

töölepingu

ülesütlemisavaldust esitades eksimuses ning seetõttu ei ole see kehtetu kui eksimuse mõjul tehtud

tehing. Kostja oli õigustatud vähendama TLS § 37 lg 1 alusel hageja töötasu ning ei ole sellega

loonud hagejale ebaõiget muljet. Samuti ei ole kostja suhtluses hagejaga avaldanud ebaõiget teavet

ega jätnud olulisi asjaolusid avaldamata. Hageja poolt esitatud ülesütlemisavaldusest (tl 15) ja

e-kirjavahetusest (tl 17 pöördel) nähtub hageja selge tahe lõpetada tööleping ning asjaolu, et tema

seisukoha kohaselt oli kostja ebaõigesti töötasu vähendanud, ei anna alust järeldusele, et hageja

oli ülesütlemisavaldust esitades eksimuses.

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja on esitanud taotluse ringkonnakohtus kantud menetluskulude 3664 eurot 11 senti

(s.o 33 tundi õigusabi * 110 eurot tunnitasu + transpordikulu 34 eurot 11 senti) (käibemaksuta)

väljamõistmiseks. Kostja palub samas mõista hagejalt tema kasuks välja viivis menetluskuludelt

rahalist suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest alates kuni selle kohase täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Ringkonnakohus peab osutatud õigusabi ajakulu 33 tundi ülepaisutatuks. Kostja menetluskulude

nimekirjas märgitu kohaselt saab asja keerukust ja mahtu arvestades lugeda õigusabiteenuse

osutamise põhjendatud ajakuluks kokku 15 tundi (s.o asja materjalidega tutvumine,

apellatsioonkaebuse analüüs ja kaebusele vastuse koostamine 2016 septembris ja oktoobris

10 tundi, apellandi esitatud taotlusele vastuse koostamine 2017 jaanuaris 2 tundi ja ettevalmistus

kohtuistungiks, istungil osalemine 3 tundi). Ülejäänud osas ei ole ajakulu põhjendatud ning on

hõlmatud nende toimingute ajakuluga, mida ringkonnakohus luges põhjendatuks. Põhjendatud

menetluskuluks on ka transpordikulu (autokütuse maksumus) 34 eurot 11 senti, mis vastab

eelduslikule kulule, mis tekkis sõiduauto kasutamisel marsruudil Tallinn-Tartu-Tallinn.

Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 1684 eurot 11 senti

(s.o 15 tundi * 110 eurot tunnitasu + transpordikulu 34 eurot 11 senti).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson