3-16-2344/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2344

Haldusasi

Andrei Kisseljovi kaebus Viru Vangla 12.10.2016

haldusakti nr 6-10/29085-2 ja 15.11.2016

vaideotsuse nr 6-12/260-2 tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andrei Kisseljovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andrei Kisseljov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Andrei Kisseljovi määruskaebus rahuldamata

2. Jätta Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2016 määruse resolutsioon muutmata,

asendades halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrei Kisseljov esitas Viru Vanglale perioodil 5.-12. oktoober 2016 kuus samasisulist

taotlust, milles soovis piiramatult helistada oma esindajale Galina Kisseljovale seoses

apellatsioonkaebusega haldusasjas nr 3-15-2174 (TL 8-10).

2. Viru Vangla jättis 12. oktoobri 2016 haldusaktiga nr 6-10-29085-2 (TL 5) A. Kisseljovi

taotlused rahuldamata. Vangistusseaduse kohaselt saab esindajaks, kellele on võimalik

piiramatult helistada, olla vaid advokaat, kuid kinnipeetava ema Galina Kisseljova ei ole

advokatuuri liige. Viru Vanglal puudub kohustus lubada piiramatut telefoni kasutamist mitte

advokaadist esindajaga ning taotleja ei ole esitanud selleks põhjendatud taotlust.

3. Andrei Kisseljov esitas esindaja vahendusel 16. oktoobril 2016 Viru Vanglale vaide (TL

11), milles taotleb 12. oktoobri 2016 haldusakti nr 6-10-29085-2 tühistamist. Vaide kohaselt

esindab Galina Kisseljova seadusliku esindajana A. Kisseljovi kirjaliku volituse alusel.

Üleneja või alaneja sugulane võib olla volitatud esindajaks nii halduskohtumenetluse kui

tsiviilkohtumenetluse seadustike alusel ning vanglal puudub alus temaga telefonikõnesid

piirata.

4. Viru Vangla jättis 15. novembril 2016 vaideotsusega nr 6-12-/260-2 A. Kisseljovi vaide

rahuldamata (TL 12). Vaides ei ole välja toodud, missuguseid õigusi nimetatud haldusakt

rikub ja milles seisneb selle õigusvastasus. Haldusakt, mille tühistamist taotletakse on antud

pädeva organi poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele, seega on antud haldusakt

õiguspärane.

5. Andrei Kisseljov esitas esindaja vahendusel 20. novembril 2016 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles taotleb 12. oktoobri 2016 haldusakti nr 6-10-29085-2 ja 15. novembri 2016

vaideotsuse nr 6-12-/260-2 tühistamist.

Galina Kisseljova on Andrei Kisseljovi seaduslik esindaja üleneja sugulasena kirjaliku

volituse alusel asjaajamises erinevate riigiasutuste, sealhulgas kohtute ja prokuratuuriga.

Esindajaga suhtlemine telefoni teel rohkem kui 10 minutit nädalas on vajalik selleks, et

kooskõlastada esitatavaid dokumente ja selgitada seadusandlust. Vangla poolt telefoni

kasutamise piiramine esindajaga suhtlemisel takistab kinnipeetava õigust ennast kaitsta,

kuna kinnipeetaval puuduvad vahendid juristi poole pöördumiseks, ta ei valda eesti keelt

asjaajamiseks vajalikul tasemel ning tal puuduvad võimalused koostada dokumente

trükivormis.

6. Tartu Halduskohus küsis 21. novembril 2016 Viru Vanglalt HKMS § 120 lg 4 alusel

seisukohta kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Viru Vangla märkis

2. detsembri 2016. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja karistuse kandmise algus oli

6. jaanuar 2014 ja vanglale teadaolevalt vabaneb kaebaja 9. detsembril 2016. Seega toimub

vabanemine enne kohtumenetluse lõppu ning vangla 12. oktoobri 2016 haldusakti

tühistamiskaebust ei saa enam õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu menetleda. Samuti ei

tulene kaebusest asjaolusid, mis õigustaksid 15. novembri 2016. a vaideotsuse peale

iseseisva kaebuse esitamist.

7. Tartu Halduskohus tagastas 21. detsembri 2016 määrusega Andrei Kisseljovi kaebuse.

Halduskohtus toob välja, et kaebuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus kaebajal oleks

võimalik piiramatult oma esindajaga suhelda. Kohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaideotsuse

tühistamine iseseisvalt lubatud, kuna kaebusest ei nähtu asjaolusid, kuidas kaebaja õigusi on

rikutud. Haldusakti tühistamise nõudes on kaebus muutunud ainetuks ja tuleb tagastada

HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebaja on kinnipidamisasutusest vabanenud ja

kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Andrei Kisseljov esitas esindaja vahendusel 29. detsembril 2016 apellatsioonkaebusena

pealkirjastatud määruskaebuse, milles taotleb endiselt Viru Vangla 12. oktoobri 2016. a

haldusakti nr 6-10-29085-2 ja 15. novembri 2016. a vaideotsuse nr 6-12-/260-2 tühistamist.

Põhjenduste kohaselt on A. Kisseljov kinnipidamisasutusest küll vabastatud, kuid tal on

oluline teada, kas Viru Vangla on tema õigusi rikkunud. Kaebaja soovib teada saada, kas

Viru Vangla võib keelata suhtlemist oma esindajaga juhul, kui esindaja on üleneja või

alaneja sugulane.

9. Tartu Halduskohus jättis 30. detsembri 2016 määrusega määruskaebuse käiguta, andes

täiendava tähtaja riigilõivu 15 eurot tasumiseks. Pärast kaebaja poolt riigilõivu tasumist

edastas Tartu Halduskohus määruskaebuse 3. jaanuaril 2017 Tartu Ringkonnakohtule

lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Halduskohus on 21. detsembri 2016. a määrusega kaebuse tagastanud

HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.

Ringkonnakohus nõustub küll halduskohtu seisukohaga, et kaebus kuulub tagastamisele,

kuid ei nõustu halduskohtuga kaebuse tagastamise aluse osas. Ringkonnakohtu hinnangul

kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus. Seda eelkõige järgnevatel põhjendustel.

12. Kaebaja on määruskaebuses esitanud nõude tühistada Viru Vangla haldusakt, millega

jäeti rahuldamata A. Kisseljovi taotlused helistada Galina Kisseljovale ja vaideotsus, millega

jäeti rahuldamata vaie nimetatud haldusakti tühistamiseks. Seega oli kaebaja eesmärk

tühistamisnõude esitamisel nagu ka halduskohus on märkinud, saavutada olukord, kus

kaebajal on kinnipidamisasutusest võimalik piiramatult oma esindajaga suhelda.

13. A. Kisseljov on kinnipidamisasutusest vabanenud 9. detsembril 2016 ning

ringkonnakohus leiab, et seoses kaebaja vanglast vabanemisega ei ole ka vangla otsustuse,

millega keelduti võimaldamast telefonikõnesid, vaidlustamine tühistamisnõudega enam

kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend, sest sellisel otsustusel puudub isiku õigustele jätkuv

negatiivne mõju.

14. Haldusakt kehtib haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt kuni kehtetuks

tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni

või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna kaebaja on kinnipidamisasutusest

vabanenud, on vangla otsuste kehtivus kaebaja jaoks halduskohtu määruse tegemise ajaks

lõppenud. Riigikohus on öelnud (RKHKm 8. mai 2014 nr 3-3-1-12-14, p 9), et kuna

tühistamiskaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, siis üldjuhul ja eelduslikult

ei ole tühistamiskaebus kehtetu akti vaidlustamisel kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend.

Siiski, erandlikel asjaoludel võib tühistamiskaebus olla ka kehtetu akti puhul tõhus.

Kolleegium on pidanud tühistamiskaebust võimalikuks ja tõhusaks vahendiks nende

kehtivuse kaotanud haldusaktide puhul, millel võib olenemata kehtivuse lõppemisest olla

isiku õigustele jätkuv negatiivne mõju. Käesoleval juhul ei saa Viru Vangla otsustused

kuidagi mõjutada A. Kisseljovi võimalusi esindajaga suhtlemiseks ega oma mingisugust

järelmõju.

15. Seega isegi juhul, kui kohus vaidlustatud haldusaktid tühistataks, ei saaks see muutunud

asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi ega kohustusi. HKMS § 44 lg 1

kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks.

Muuhulgas tähendab see seda, et kaebus peab olema isiku õiguse kaitseks sobiv, st kaebus

peab aitama kaasa õiguste kaitsmisele (E. Vene. Kaebus. - Halduskohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne, lk 180).

16. Eeltoodust tulenevalt esineb ringkonnakohtu hinnangul seoses asjaoluga, et kaebaja on

vanglast vabanenud ja vaidlusalused haldusaktid ei saa kaebaja õigusi rikkuda, alus kaebaja

tühistamisnõude tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

17. Kaebaja märgib määruskaebuses, et talle on pärast vabanemist tähtis teada, kas Viru

Vangla on rikkunud kaebaja õigusi või mitte. Ringkonnakohus mõistab seda nii, et kaebaja

soovib, et kohus tuvastaks, kas Viru Vangla tegevus telefonikõnede mittevõimaldamisel oli

õigusvastane.

HKMS § 38 lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses selgitatakse lisaks sama paragrahvi lõikes 1

sätestatule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Seega peab soovitud

tuvastus andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu. Riigikohus on märkinud, et

olukorras, kus isik on minetanud muude õiguskaitsevahendite kasutamise võimalused, võib

toimingu õigusvastasuse tuvastamine olla isiku jaoks iseendast moraalseks väärtuseks ning

samaaegselt sisaldada haldusorgani jaoks olulist märguannet tema tegevuse lubamatuse

suhtes, ei loo eelnimetatu reeglina piisavat põhjendatud huvi kohtusse pöördumiseks

(RKHKo 19. aprill 2010 nr 3-3-1-4-10, p 14). Seega ei saa põhjendatud huviks olla lihtne

huvi veenduda toimingu õigusvastasuses (RKHKm 2. aprill 2009 nr 3-3-1-100-08, p 36).

Kaebaja vangistusest vabanemise tõttu ei saa tuvastamisnõude mõjuks olla ka tulevikus

kaebaja samalaadse kohtlemise ärahoidmine (preventiivne huvi). Olukorras, kus kaebaja ei

ole viidanud vastustaja vaidlustatud keeldumiste võimalikule kahjulikule tagajärjele ning

pidades silmas, et kaebaja taotlused G. Kisseljovale piiramatult helistada on esitatud

seitsepäevase perioodi jooksul, ei näe ringkonnakohus võimalust, et ka juhul, kui helistamise

mittevõimaldamine osutub õigusvastaseks, saanuks see põhjustada kaebajale kahjuliku

tagajärje, mille hüvitamiseks oleks kohane vastustajalt rahalise hüvitise väljamõistmine.

Siinjuures osutab ringkonnakohus sellele, et kaebaja taotluses nimetatud haldusasjas nr 3-

15-2174 on kaebaja esitanud apellatsioonkaebuse 25. veebruaril 2016. Viru Vangla on

esitanud vastuse apellatsioonkaebusele 22. märtsil 2016. Pärast seda ei ole kaebaja esitanud

kohtule ühtegi menetlusdokumenti ja kohus ei ole ka nõudnud kaebajalt seisukoha või

tõendi esitamist. Apellatsioonkaebuse lahendamise kirjalikus menetluses on ringkonnakohus

otsustanud 3. jaanuaril 2017. Seetõttu on võimalik nõue kahju hüvitamiseks ilmselgelt

perspektiivitu ega saa seetõttu samuti olla käesolevas asjas tuvastamisnõude esitamisel

põhjendatud huviks.

18. Eespooltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2016

määruse resolutsiooni muutmata, tagastades A. Kisseljovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine

õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Maili Lokk

Agu Timmi

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/