2-16-2473/23 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 06. veebruaril 2017

tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-16-2473

Kohtuasi

XXXX hagi AS-i XXXX vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ja

saamata

jäänud

tulu

väljamõistmiseks ning alternatiivselt töölepingu lõpetamise

korral töötasu, hüvitise ja puhkusetasu väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

15 802,29 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

XXXX(isikukood

XXXX,

aadress

XXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Elvira Tulvik ja

Denis Piskunov

Kostja: Aktsiaselts XXXX(registrikood XXXX, XXXX)

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart

Kohtuistungi toimumise aeg

05. detsember 2016

Resolutsioon

Jätta XXXXhagi AS-i XXXXvastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ja

saamata

jäänud

tulu

väljamõistmiseks ja alternatiivselt töölepingu lõpetamise

korral töötasu, hüvitise ja puhkusetasu väljamõistmiseks

täies ulatuses rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta XXXXkanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. XXXX(edaspidi hageja või töötaja) palus kohtule esitatud hagis tuvastada AS-i

XXXX(edaspidi kostja või tööandja) poolt hagejale 15.01.2016 esitatud kostja ja hageja

vahel sõlmitud töölepingu nr 914 ülesütlemise avalduse tühisus ja kohustada kostjat hagejat

tööle ennistama; mõista kostjalt välja töölepingu ülesütlemise tühisuse tulemusena saamata

jäänud tulu 1486,59 EUR alates 15.01.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni ja edaspidi

keskmine tööpäevatasu 70,79 EUR kuni hageja tööle ennistamiseni.

2. Alternatiivselt palus hageja töölepingu lõpetamise korral mõista kostjalt välja hageja kasuks

kuue kuu keskmise töötasu hüvitise 8660,53 EUR; mõista kostjalt välja TLS § 100 lg 5 alusel

hüvitise 4459,77 EUR; mõista kostjalt välja puhkusetasu 331,99 EUR ning kuulutada otsus

viivitamatult täidetavaks vähemalt kahe kuu töötasu ulatuses.

Hagiavalduse asjaolud

3. Pooled sõlmisid 20.01.1998 töölepingu nr 914, mille kohaselt asus hageja 20.01.1998 tööle

betoneerijana. Seoses töölepingule esitatavate nõuete muutumisega sõlmisid pooled

14.03.2005 töölepingu nr 914 muudatused. Hageja valiti 19.07.2012 toimunud XXXX tehase

töötajate üldkoosolekul töötajate usaldusisikuks ja ta pöördus korduvalt kostja poole

erinevate töökeskkonnas ilmnenud probleemidega, viimati 14.01.2016. Antud hageja

pöördumisele vastas kostja 15.01.2016.

4. Aprillis 2015 andis tööandja välja käskkirja nr 16, mille kohaselt on kaitseprillide,

kõrvaklappide, respiraatorite ja lõua alt kinnitatud kiivrite kandmine kohustuslik kogu tööaja

vältel. Töötajate arvates on tegemist mittevajaliku meetmega ning vahendite pidev kandmine

väsitab, vähendab visuaalset ja audiokontakti, mõjub hävitavalt töötajate tervisele ja tõstab

õnnetusjuhtumite riski. Töötajad teatasid, et ei ole meetmega nõus ning palusid viia läbi

ekspertiis ja anda pädev meditsiiniline hinnang varustuse pideva kandmise võimalikele

tagajärgedele. Juhtkond seda ei teinud. Vaidluses esindas töötajaid hageja, mistõttu oli

kostjal huvi temast lahti saada. Tööandja ei ole varustanud hagejat vajalike kaitseprillidega.

Hageja ja osa ettevõtte töötajatest on lühinägelikud ja vajavad igapäevaselt nägemise

korrigeerimiseks prille. Kaitseprillide kandmine prillide peal ei ole võimalik, mistõttu on

tarvis spetsiaalseid dioptrilisi kaitseprille. Kuni nende saabumiseni on tööandja leppinud

puudutatud töötajatega kokku, et nad võivad kanda tavalisi nägemist korrigeerivaid prille.

5. Kostja ütles 15.01.2016 hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles töölepingu seaduse

(TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel töötajast tulenevatel põhjustel. Hageja on seisukohal, et

15.01.2016 esitatud ülesütlemisavaldus on tühine, kuna sellele on alla kirjutanud

esindusõiguseta isik, XXXX tehase juhataja XXXX. Äriregistrist nähtub, et kostja juhatuse

liikmeks on XXXX, tehase juhataja esindusõigust äriregistrist ei nähtu, samuti ei ole

ülesütlemisavalduses viidatud esindusõiguse alustele. Töölepingu ülesütlemine on tühine ka

seadusest tulenevate imperatiivsete nõuete rikkumise tõttu, kuna tööandja ei ole tõendanud

töötajapoolset rikkumist ega näidanud, et töösuhte jätkumine oleks mõlemapoolseid huve

järgides võimatu.

6. Kostja väidab ülesütlemise avalduses ebaõigesti, et hageja on oluliselt, korduvalt ja ilmselt

tahtlikult eiranud ettevõttes kehtestatud tööohutuse nõudeid sellega, et alates novembrist

2015 ei ole töötaja kandnud kaitseprille. Tööandja ei ole tõendanud, et hageja oleks viibinud

töökohal selleks ettenähtud ruumis ilma kaitseprillideta. Ülesütlemisavaldusele ei ole lisatud

vastavaid dokumente ega hoiatusi, tõendatud ei ole, et hageja on need kätte saanud. Kostja ei

ole põhistanud, et väidetav tööohutusnõuete rikkumine, oleks olnud sedavõrd ränk, et saaks

tingida kohest töölepingu lõpetamist.

7. Tööandja ei täitnud TLS § 92 lg 1 p-s 4 ja lg-s 3 sätestatud töötajate esindajaga töölepingu

ülesütlemise erisusi. Kuna tööandjal ei olnud õigust töölepingut üles öelda ühelgi seaduses

lubatud alusel, tuleb järeldada, et kostja ütles töölepingu üles seoses hageja usaldusisikuks

olemisega, mis on keelatud. Tööandaja pidi enne töölepingu ülesütlemist küsima töötajat

esindama valinud töötajatelt arvamust töölepingu ülesütlemise kohta, mida ta ei teinud.

Tööandja ülesütlemisavaldus on kehtetu vastuolu tõttu töötajate esindajat puudutavate

sätetega.

8. Vastavalt TLS § 108 on töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, töötajal

õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Seoses töölepingu

ülesütlemisega jäi hagejal saamata töötasu 1776,63 EUR alates 15.01.2016 kuni avalduse

esitamiseni ja edasi keskmine tööpäevatasu summas 84,60 EUR kuni avaldaja tööle

ennistamiseni. Juhul, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse ja kostja

taotleb töölepingu lõpetamist, siis tuleb see taotlus jätta rahuldamata vastavalt TLS § 107 lg

3. 9. Juhul, kui kohus siiski lõpetab kostja taotlusel töölepingu, taotleb hageja hüvitise välja

mõistmist kuue kuu töötasu ulatuses vastavalt TLS § 109 lg 2. Hageja on töötanud kostja

juures alates 20.01.1998. Kooskõlas TLS § 97 lg 2 p 4 ja TLS § 100 lg 5 on hagejal õigus 90

kalendripäeva eest hüvitise 5329,89 EUR kostjalt välja mõistmist. Etteteatamistähtaja

järgimise korral oleks poolte töösuhe lõppenud 14.04.2016 ja hagejal oleks tekkinud õigus

veel 9,89 puhkusepäevale, mille kostja oleks pidanud töösuhte lõppemisel kompenseerima

rahas. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja täiendavat puhkuse kompensatsiooni 343,16 EUR.

Hageja taotleb kostjalt viivise välja mõistmist seadusjärgses määras alates töölepingu

lõpetamisest alates 14.04.2016 kuni nõude täieliku täitmiseni. Juhul, kui kohus leiab, et

tööleping lõppes 15.01.2016, nõuab hageja viivist perioodi 16.01.2016 kuni 15.02.2016 eest

61,20 EUR ja edasi protsendina põhinõudest kuni nõude täieliku täitmiseni. Hageja taotleb

ITVS § 27 lg 2 alusel töötasu väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks kuulutamist kahe

kuu töötasu ulatuses.

10. Hageja täpsustas 18.10.2016 nõudesummat vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009

määrusele nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ ja kostja raamatupidaja

koostatud tabelile, mille kostja esitas 24.05.2016 ja mille kohaselt on hageja keskmine

tööpäevatasu summa 70,79 EUR, mis võtab arvesse nii haigushüvitist kui ka puhkusetasu.

Kostja vastuväited

11. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on

töölepingu ülesütlemisavaldus nõuetekohane. Kostja juhtimise reglemendi kohaselt on kostja

juhtkonna liige volitatud sõlmima, muutma ja lõpetama struktuuriüksuse töötajate töölepingud

ning määrama nende töötasu ja muud hüved. XXXX kuulub XXXX tehase juhatajana kostja

juhtimisstruktuuri kohaselt kostja juhtkonna hulka. Seega tulenes XXXX esindusõigus

(volitus) hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks kostja juhtimise reglemendi alusel

XXXX ametipositsioonist. Lisaks eeltoodule tõendab kostja seadusliku esindaja kinnituskiri,

et XXXX tehase juhatajal XXXX oli esindusõigus hagejaga sõlmitud töölepingu

ülesütlemiseks.

12. Kostja tegevusalaks on raudbetoonist ehituselementide tootmine, mis on seotud mitmete

riskidega, mis võivad ohustada töötajate tervist ja elu. Seetõttu on kostja tööandjana

kohustatud tagama töötajate turvalisuse ning igakülgselt panustama töökeskkonna ohutusse ja

tööõnnetuste ärahoidmisesse. Hageja kui betoneerija tööks oli raudbetoonelementide

valmistamine sh vormide ehitamine, vormi pindade töötlemine ja puhastamine, armatuuri

kontrollimine, betooni valu jms. Hageja ja kostja on töölepingu punkti 5 c alapunktis v)

kokku leppinud, et hageja kohustub täitma tööohutuse nõudeid. Tööohutusnõuete range

järgimise ja isikukaitse vahendite kasutamise kohustus tuleneb ka töölepingu lisaks olevast

ametijuhendist.

13. Kostja on tööohutuse tagamise vajadusest lähtuvalt viinud läbi riskianalüüsi, mille

kokkuvõttest nähtub esemete, töövahendite ja materjalide kukkumisoht, millise riski

maandamise meetmeks on kiivri kandmine. Kiivri kaitserihma kandmise kohustus tuleneb

vajadusest, et töötaja kukkumisel või muul õnnetusel ei kukuks kiiver peast ega jätaks

õnnetuse

hetkel

töötajat

kaitseta.

Riskianalüüsi

kokkuvõttest

nähtuvalt

esinevad

betoonelementide tootmise puhul täiendavalt tolmust, esemete silma sattumisest ning

survepesuriga töötamisest tulenevad riskid, milliste vältimise abinõuks on kaitseprillide

kandmine. Kostja püüab kaitseprillide kandmise kohustusega ennetada silmakahjustusi, mis

võivad tekkida lahtirakestamisel, survepesul, armatuuri lõikamisel tekkivate sädemete

lendamisel, nendest tööpiirkondadest möödumisel ja veel mitmetel muudel sarnastel töödel.

Kostja 08.04.2015. a käskkirjaga nr 16 kehtestatud „isikukaitsevahendite kandmise kord“

(edaspidi kord) lähtub just eeltoodud eesmärkidest ning tööohutuse tagamise vajadusest.

Korra kohaselt on XXXX tehase territooriumi tsoonides 2 ja 3 kohustuslik

isikukaitsevahenditena mh kasutada nii kaitsekiivrit koos kinnitatud lõuarihmaga kui ka

kaitseprille. Samasugused isikukaitsevahendite kasutamise nõuded kehtivad ka kõigis teistes

Consolis’e gruppi kuuluvate riikide ettevõtetes. Kostja kulutas 2015. a 82 298 eurot töötajate

isikukaitsevahenditele ja kogukulu töökeskkonna paremaks muutmisele oli 403 119 eurot.

Muuhulgas vahetati 2015.a välja vanad tööriided turvaelementidega ergonoomiliste tööriiete

vastu ning kõik töötajad said uued turvajalanõud.

14. Enne hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemist tehti talle hoiatusi nii suuliselt kui ka

kirjalikult ja selgitati korduvalt isikukaitsevahendite kandmise nõuet ja selle rikkumise

tagajärgi. Hagejale tegid viimase poole aasta jooksul suulisi hoiatusi nii tehase juhataja

XXXX, tootmisjuht XXXXkui ka töödejuhataja XXXX. Kostja tegi hagejale järgmised

kirjalikud hoiatused: 12.08.2015 kirjalik hoiatus ohutustehnika reeglite rikkumise eest – hageja

kiivri rihm ei olnud kinnitatud; 12.11.2015 kirjalik hoiatus ohutustehnika reeglite rikkumise

eest – hageja ei kandnud tehases kiivririhma ja kaitseprille selleks ettenähtud alal; 12.01.2016

kirjalik hoiatus ohutustehnika reeglite rikkumise eest – hageja ei kandnud nõuetekohaselt

kaitseprille.

Kirjalike

hoiatuste

vastuvõtmisest

hageja

keeldus.

Hageja

eirates

isikukaitsevahendite kasutamise kohustust süsteemselt ja demonstratiivselt, seadis ohtu nii

enda tervise, näitas teistele töötajatele ebakohast eeskuju ning rikkus oluliselt oma kohustusi

ja kostja mõistlikke korraldusi.

15. Vaatamata eelnevatele hoiatustele rikkus hageja 3 päeva peale viimast hoiatust taas

ohutusnõudeid, töötades ilma kaitseprillideta töötsoonis - hageja valmistas 15.01.2016

hommikul valulaua nr 35 juures vormi ette, kandmata selle töö käigus kaitseprille. Vormi

ettevalmistamise üheks osaks on vormi puhastamine, mille käigus võivad betoonitükid silma

lennata. Seega oli kostjal töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuv põhjus, mille tõttu

ei saanud hagejaga töösuhte jätkamist eeldada. Hageja käitumisest nähtub, et kostjal ei olnud

alust eeldada hageja poolsete rikkumiste lõpetamist ning kostjal ei olnud võimalik lasta

hagejal oma elu ja tervist ohtu seada ega ootama jääda, millal hagejaga tööõnnetus aset leiab.

Seega oli töölepingu kohene, etteteatamistähtaega järgimata, ülesütlemine TLS § 97 lg 3

tähenduses vajalik ja õigustatud. Hageja 15.01.2016 rikkumine oli raske, kuivõrd hageja eiras

kaitseprillide kandmise kohustust tahtlikult. Vastava rikkumisega oleks võinud hagejale

kaasneda tervisekahjustus ning seeläbi nii hagejale kui ka kostjale oluline kahju.

16. Hageja viited oma lühinägelikkusele ning seeläbi kostja poolt rikkumisteks eelduste

loomisele (hageja dioptriliste prillidega varustamata jätmisele) on ebaõiged ning

paljasõnalised. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks olnud töösuhte ajal lühinägelik ning oma

väidetavast lühinägelikkusest kostjat teavitanud. 17.09.2013 läbi viidud töötervishoiualase

kontrolli otsusest ei nähtu viiteid hageja lühinägelikkusele. Kostja korraldas täiendavalt

17.12.2015.a töötajate terviseseisundi kontrollimiseks tehase territooriumil terviseuuringute

läbiviimise. Hagejale oli tervisekontrolliks broneeritud arsti vastuvõtt kell 11:40, kuid ta ei

ilmunud tervisekontrolli, kuigi oli tööl. Kostja tagab lühinägelikele töötajatele dioptriliste

kaitseprillide olemasolu ning on dioptrilised prillid muretsenud kokku 81 töötajale.

Lühinägelikkus ei ole ka sisuliselt asjaoluks, mis õigustaks isikukaitsevahendite (sh

kaitseprillide) kasutamise kohustuse rikkumist. Kui töötaja ei saa harilikke kaitseprille oma

terviseseisundist tulenevalt kasutada, peab ta sellest tööandjat teavitama, mitte asuma ilma

kohaste isikukaitsevahenditeta riskiohtlikku tööd teostama, seades sellega oma tervise ohtu.

17. Hageja ei olnud töölepingu ülesütlemise ajal töötajate esindajaks, kuna 18.07.2012.a XXXX

tehase töötajate üldkoosoleku poolt töötajate usaldusisikuks valitud hageja volitused lõppesid

3 aasta möödumisel 18.07.2015, mistõttu hageja osas ei kohaldu töötajate esindajatele kehtiv

eriregulatsioon. Asjaolu, et hageja peale volituste lõppemist jätkas kostjaga tööalastes

küsimustes kirjavahetuse pidamist ning kostja hagejat töötajate huvides faktiliselt tegutseva

isikuna aktsepteeris, ei muutnud hagejat töötajate usaldusisikuks TUS ja TLS tähenduses.

Kostja poolt töölepingu ülesütlemine ei olnud ka sisuliselt seotud hageja poolse töötajate

huvides tegutsemisega, kuna kostjal ei olnud hageja töötajate usaldusisikuna ega ka hilisema

töötajate huvides tegutsemise osas etteheiteid ning kostja hindas hageja sellekohast tegevust.

Hageja oli töötajate huvides tegutsemisel kostjale hea koostööpartner ning oskas töötajate

huvides asju ajada.

18. Hageja nõue saamata jäänud tulu hüvitamiseks põhineb eeldusel, et töölepingu ülesütlemine

on tühine. Kuna hagejaga sõlmitud tööleping on kehtivalt üles öeldud, siis hagejal puudub

õigus mistahes hüvitistele sh puudub hagejal saamata jäänud tulu hüvitamise nõue. Kuivõrd

hageja hüvitisnõuded tuleb jätta rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue. Juhul,

kui kohus leiab, et hagejale hüvitise väljamõistmata jätmine ei ole põhjendatud, palub kostja

hüvitist vähendada ning mitte mõista hageja kasuks välja suuremat hüvitist kui ühe kuu tasu

ulatuses. Hüvitise väljamõistmise korral tuleb jätta kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks

tunnistamise taotlus rahuldamata, taotluse rahuldamisel tuleb nõuda hagejalt tagatist.

Kohtuotsuse põhjendused

19. Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles

öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides

eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja hoiatusest hoolimata on eiranud tööandja

mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Vastavalt TLS § 104 lg. 1 on seadusest

tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

20. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid 20.01.1998 töölepingu nr 914, mille

kohaselt asus hageja 20.01.1998 tööle betoneerijana, et hageja töölepingut muudeti

14.03.2005, et hageja tööülesanded olid sätestatud töölepingus ja ametijuhendis, mille

kohaselt oli hageja töö eesmärkideks raudbetoonelementide valmistamine jooniste järgi (sh

vormide ehitamine, vormi pindade töötlemine ja puhastamine, armatuuri paigaldamine ja

kontrollimine, soojustuse lõikamine ja paigaldamine, betooni valu, pinnaviimistlus peale valu

jm), et töö oli seotud riskidega, millised võivad ohustada töötajate tervist ja elu, et hageja

valiti 19.07.2012 toimunud XXXX tehase töötajate üldkoosolekul töötajate usaldusisikuks

ning, et hageja pöördus korduvalt kostja poole erinevate töökeskkonnas ilmnenud

probleemidega. Vaidlust ei ole ka selles, et aprillis 2015 andis tööandja välja käskkirja nr 16,

mille kohaselt on kaitseprillide, kõrvaklappide, respiraatorite ja lõua alt kinnitatud kiivrite

kandmine kohustuslik kogu tööaja vältel.

21. Pooltel on vaidlust selles, kas hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv.

22. Hageja töölepingu ja ametijuhendiga (I kd lk 9-11) on tõendatud, et töölepingu p 5c)

alapunkti v. kohaselt pidi hageja täitma tööohutusnõudeid ning ametijuhendi punkti

„tööülesanded ja vastutus“ kohaselt pidi hageja lepingujärgsete tööülesannete täitmisel

järgima rangelt tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning kasutama vajadusel isikukaitse

vahendeid.

23. Kostja on väitnud, et raudbetoonelementide tootmine on seotud mitmete riskidega, millised

võivad ohustada töötajate tervist ja isegi elu, mistõttu on kostja tööandjana kohustatud nii

moraalselt kui ka õiguslikult (TLS § 28 lg 2 p 6) tagama töötajate turvalisuse ning igakülgselt

panustama töökeskkonna ohutusse ja tööõnnetuste ärahoidmisesse. Riskianalüüsi maatriks (I

kd lk 69-84) tõendab, et kostja on tööohutuse tagamise vajadusest lähtuvalt viinud läbi

riskianalüüsi, mille tulemusel on tehases töötamise riske hinnatud ning kaardistatud.

Riskianalüüsi kokkuvõttest nähtub muuhulgas esemete, töövahendite ja materjalide

kukkumisoht ning oht teistele töötajatele ja kõrvalistele isikutele, millise riski maandamise

meetmeks on kiivri kandmine (riskianalüüsi kokkuvõtte lk 12, 13). Kiivri kaitserihma

kandmise kohustus tuleneb vajadusest, et töötaja kukkumisel või muul õnnetusel ei kukuks

kiiver peast ega jätaks õnnetuse hetkel töötajat kaitseta, kaitseprillide vajadust tingivateks

riskideks on survepesuriga töötamine ja võõrkeha silma sattumine (maatriksi lk 4, 11, 13).

Kostja esitatud fotod betoneerija tööprotsessist (I kd lk 88a ja 88b) ilmestavad betoneerija töö

riske.

24. 08.04.2015 käskkirjaga nr 16 kehtestatud „isikukaitsevahendite kandmise kord“ (I kd lk 85)

on tõendatud, et alates 04.05.2015 on XXXX tehase territooriumil ja paigaldusega

ehitusobjektidel kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid (turvakingad, kaitsekiiver,

kinnitatud kaitsekiivri lõuarihm, kaitseprillid ja kuulmiskaitse klapid). Tehase territoorium on

jagatud 3 tsooni, millega on hõlmatud kõik tootmispinnad ning iga tsooni kohta on märgitud

selle ulatus ja isikukaitsevahendite loetelu, mida tuleb kanda. Seega oli hagejal töötsoonis

kohustus kasutada nii kinnitatud kaitserihmaga kiivrit kui ka kaitseprille. Vastav asjaolu on

tõendatud ka tunnistajate XXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX

ütlustega. Kõik tunnistajatena ülekuulatud isikud kinnitasid oma ütlustes, et töötajatele on

isikukaitsevahendite kasutamise nõudeid ja nende kehtestamise vajadust selgitatud ning

toodud seejuures ka näited, mis võib juhtuda, kui isikukaitsevahendeid mitte kasutada.

Tunnistaja XXXX ütlustega on tõendatud, et isikukaitsevahendite kasutamise nõuded

kehtestati tööõnnetuste ennetamiseks, kuna Consolis grupis, kuhu kostja kuulub, on juhtunud

erinevaid tööõnnetusi. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et igal aastal toimub

tööohutuspäev, millel osalevad kõik kostja töötajad ning kus keskendutakse tööohutusele.

Tööohutuspäevadel on esinenud lektorid Punasest Ristist, Tööinspektsioonist, päästetöötajad,

on esinenud ka isikukaitsevahendite müüjad, kes tutvustasid kaitseprille, mida töötajad said

proovida ja kasutada ning, et tootmistegevust sel päeval ei toimu. Samuti andis tunnistaja

ütlusi selle kohta, et kostja XXXX tehases algavad igahommikused tehase nõupidamised

ohutustehnika küsimustega, et töötajad saavad endale alati valida kõige sobivama

isikukaitsevahendi ning ka hagejale pakuti erinevaid kaitseprille, et tootmisaladest väljapool

on puhkealad, kus võib isikukaitsevahendeid ära võtta ja puhata. Tunnistaja XXXX ütlustega

on tõendatud, et peale uute ohutustehnika reeglite vastuvõtmist toimusid igapäevased

hommikused koosolekud tehase töötajatele ohutusküsimustes. Tunnistaja XXXX ütlustega

on tõendatud, et juba ca 1,5 kuud enne korra kehtestamist hakati töötajatele uusi nõudeid

tutvustama ning peale korra kehtestamist oli ka paarikuine üleminekuaeg, mille jooksul

isikukaitsevahendite kasutamise nõuete rikkumisel kirjalikke hoiatusi ei tehtud. Tunnistaja

ütlustega on ka tõendatud, et töötajatel on võimalik valida erinevate isikukaitsevahendite

vahel, isikukaitsevahendite ebamugavuse korral oli võimalik võtta puhkepaus või kindlates

kohtades

nt

prille

puhastada,

iga

tootmislaua

juures

on

juhis

kohustuslike

isikukaitsevahendite kohta. Tunnistaja XXXX, kes oli hageja töödejuhatajaks, ütlustega on

tõendatud, et kaitseprillid ja kinnitatatud rihmaga kiiver on tööohutuseks vajalikud, et

isikukaitsevahenditega on võimalik tööd teha, et töötajaid juhendatakse isikukaitsevahendite

kasutamise nõuete osas. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on kostja tõendanud,

et korra kehtestamine lähtus kostja eesmärkidest tagada töötajate turvalisus ja tööohutus ning

oli kostja riskidega seotud tegevusalast tingituna põhjendatud ja vajalik.

25. Tunnistajate XXXXi, XXXX, XXXXja XXXX ütlustega (II kd lk 1-18) on tõendatud, et

hagejale tegid töösuhte viimase poole aasta jooksul suulisi hoiatusi tehase juhataja XXXX,

tootmisjuht XXXX, töödejuhataja XXXXja töödejuhataja XXXX. XXXXütlustega on

tõendatud, et hageja ei allunud nõuetele ega olnud nõus kandma isikukaitsevahendeid,

eelkõige kaitseprille. XXXX kinnitusel tegi ta hagejale korduvalt, vähemalt 3 korda,

isikukaitsevahendite mittekasutamise eest töötsoonis ja töötamise ajal suulisi märkusi.

XXXX kinnitas ka, et ühtegi töötajat ei ole karistatud isikukaitsevahendite mittekasutamise

eest tsoonides, kus isikukaitsevahendeid ei pea kandma. XXXX ütlustega on tõendatud, et ta

on teinud hagejale isikukaitsevahendite kandmise nõuete rikkumise eest suulisi hoiatusi 1-2

korda ning, et vastavad rikkumised olid töötsoonis. XXXX ütlustega on tõendatud, et hageja

eiras isikukaitsevahendeid ning et ta ei kandnud kaitseprille ega kinnitanud kiivririhma.

XXXX ütlustega on tõendatud, et alati enne kirjalike hoiatuste tegemist hoiatatakse töötajaid

suuliselt, et ta tegi hagejale enne esimese kirjaliku hoiatuse tegemist 4-5 suulist hoiatust,

pakkus hagejale sobivamate isikukaitsevahendite valimise võimalust ning selgitas, et edasiste

rikkumiste korral võidakse töösuhe lõpetada. Samuti on XXXX ütlustega tõendatud, et kõik

tema poolt tehtud hoiatused on tehtud alades, kus isikukaitsevahendite kasutamine on

kohustuslik. XXXX ütlustega on tõendatud, et ta tegi hagejale alla kümne suulise hoiatuse

isikukaitsevahendite mittekasutamise eest.

26. 12.08.2015 kirjalik hoiatus ohutustehnika reeglite rikkumise eest (I kd lk 86) tõendab hageja

poolt 12.08.2015 rikkumise, mis seisnes selles, et hageja kiivri rihm ei olnud kinnitatud,

toimepanemist ja hagejale rikkumise eest kirjaliku hoiatuse tegemist.

27. 12.11.2015 kirjalik hoiatus ohutustehnika reeglite rikkumise eest (I kd lk 87) tõendab hageja

poolt 12.11.2015 rikkumise, mis seisnes selles, et hageja ei kandnud tehases kinnitatud

kiivririhma ja kaitseprille selleks ettenähtud alal, toimepanemist ja hagejale rikkumise eest

kirjaliku hoiatuse tegemist.

28. 12.01.2016 kirjalik hoiatus ohutustehnika reeglite rikkumise eest (I kd lk 88) tõendab hageja

poolt 12.01.2016 rikkumise, mis seisnes selles, et hageja ei kandnud nõuetekohaselt

kaitseprille, toimepanemist ja rikkumise eest hagejale kirjaliku hoiatuse tegemist.

29. Hoiatustelt nähtub, et hageja allkirja nendel ei ole. Asjaolu, et hageja keeldus kirjalikke

hoiatusi vastu võtmast, mistõttu on hoiatustel märge tunnistajate kohta, ning hageja poolt

eeltoodud rikkumiste toimepanemine ja hagejale rikkumiste kohta tehtud kirjalike hoiatuste

sisu tutvustamine on tõendatud tunnistajate XXXX, XXXX ja XXXX ütlustega. 12.08.2015

kirjalikus hoiatuses toodud rikkumine on täiendavalt tõendatud tunnistaja XXXX ütlustega,

kes nägi rutiinset kontrolli teostades, et hagejal ei olnud valulaual nr 7 töötades kiivri

kaitserihm kinnitatud. Samuti on tunnistaja XXXX ütlustega tõendatud, et ta tutvustas koos

XXXX hagejale vastavat kirjalikku hoiatust, kuid hageja keeldus hoiatusele alla kirjutamast.

12.11.2015 kirjalikus hoiatuses toodud rikkumise toimepanemine on täiendavalt tõendatud

XXXX ütlustega, mille kohaselt avastas ta hallis ringi liikudes hageja rikkumise, mis seisnes

selles, et hageja ei kasutanud valulaual nr 7 töötades kinnitatud kiivririhma ega kaitseprille.

XXXX kinnitusel oli hoiatuse tegemise juures XXXX ning tunnistaja ütluste kohaselt ärritus

hageja hoiatuse tegemise peale, viskas tööriistad maha ning lubas tööd mitte jätkata.

Tunnistaja XXXX ütlustega on tõendatud, et teda informeeris vastavast rikkumisest XXXX,

kes palus teda hoiatuse tegemise juurde tunnistajaks. 12.01.2016 kirjalikus hoiatuses toodud

rikkumise toimepanemine on tõendatud täiendavalt tunnistaja XXXX ütlustega, mille

kohaselt nägi ta isiklikult hageja kahte viimast rikkumist, so 12.01.2016 ja 15.01.2016

toimepandud rikkumisi. Mõlemal korral ei kandnud hageja töötsoonis, valulaual nr 35

kaitseprille. 12.01.2016 rikkumine toimus kell 9:30 ning XXXX palus tema poolt tuvastatud

rikkumise kohta kirjaliku hoiatuse vormistada hageja töödejuhatajal XXXX. Töödejuhataja

tutvustas hagejale vene keeles hoiatuse sisu, hageja sai hoiatusest aru ning kuna ta keeldus

hoiatust vastu võtmast, siis andis XXXX selle kohta hoiatusele allkirja. Samuti tõendavad

tunnistaja XXXX ütlused, et tema vormistas XXXX palvel hagejale kirjaliku hoiatuse ning,

et hageja ei pidanud isikukaitsevahendeid vajalikuks (II kd lk 1-18).

30. Töölepingu ülesütlemise avaldusega 15.01.2016 (I kd lk 28) on tõendatud, et hagejaga

sõlmitud tööleping öeldi erakorraliselt üles põhjusel, et hageja rikkus vaatamata eelnevatele

kirjalikele hoiatustele 3 päeva peale viimast hoiatust taas ohutusnõudeid, töötades 15.01.2016

ilma kaitseprillideta töötsoonis, mistõttu ei pidanud kostja töösuhte jätkamist enam

võimalikuks.

31. Hageja 15.01.2016 rikkumine on tõendatud tunnistaja XXXX ütlustega, millest nähtub, et ta

nägi hageja viimast rikkumist, et hagejal olid kaitseprillid provokatiivselt üleval kiivri peal

ning teised prillid rippusid hagejal pluusi küljes. Tunnistaja XXXX ütlustega on tõendatud ka

see, et kõik hageja rikkumised toimusid tööajal töötsoonis valulaual, kahel viimasel korral

valulaual nr 35. Tunnistaja XXXX ütluste kohaselt konsulteeris ta enne hagejaga töölepingu

lõpetamist tootmisjuhi XXXX, kontrollis üle kirjalikud hoiatused ning siis võtsid vastu

otsuse töölepingu ülesütlemise kohta. Töölepingu ülesütlemise avaldust tutvustas hagejale

koos XXXX XXXX. Seega on kirjalikus hoiatuses toodud asjaolude õigsus tunnistaja XXXX

ütlustega tõendatud. XXXX08.01.2016 e-kirjaga ohutusjuhile XXX (I kd lk 89) ja

tunnistajana antud ütlustega on tõendatud, töö tehases on ohtlik (oht silmadele ja peale), et ta

oli hagejale teinud märkusi isikukaitsevahendite kandmise kohta 5-10 korda, kuid hageja ei

allunud tema korraldustele ning, et ta oli hageja poolsest reeglitele mitteallumisest

meeleheitel ja hagejaga töölepingu lõpetamine oli viimane abinõu.

32. Eelnevate tõenditega on tõendatud, et hagejal oli riskiohtlik töö, millest tulenevalt oli tal

kohustus täita tööohutusnõudeid, sh kasutada isikukaitsevahendeid, et hagejat on enne

töölepingu erakorralist ülesütlemist töölepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest

korduvalt nii suuliselt kui ka kirjalikult hoiatatud ning, et hageja ei ole vaatamata korduvatele

hoiatustele ja kostja juhtkonna poolt isikukaitsevahendite kandmise vajaduse pidevale

selgitamisele oma käitumist muutnud. Kuna kõik hagejale tehtud hoiatused olid tehtud enne

töölepingu ülesütlemist vähem kui poole aasta jooksul, siis on kohus seisukohal, et hageja ei

eksinud ettevaatamatusest või hooletusest tööohutusnõuete järgimise kohustuse vastu, vaid

eiras isikukaitsevahendite kasutamise kohustust tahtlikult ja järjepidevalt. Sellise käitumisega

seadis hageja ohtu enda tervise, näitas teistele töötajatele ebakohast eeskuju ning rikkus

oluliselt oma kohustusi ja kostja mõistlikke ja õiguspäraseid korraldusi.

33. Kostja oli tööandjana TLS § 28 lg 2 p 6 järgi kohustatud tagama töötajate turvalisuse ning

igakülgselt panustama töökeskkonna ohutusse ja tööõnnetuste ärahoidmisesse, mida kostja

ka tegi. Arvestades, et kostja oli hagejale seoses ohutusnõuete rikkumisega teinud eelnevalt

korduvaid hoiatusi, kuid hageja ei pidanud vajalikuks oma käitumist muuta ega

ohutusnõuetega kooskõlla viia, oli töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p

3 tähenduses mõjuv põhjus, mille tõttu ei saanud hagejaga töösuhte jätkamist eeldada. Kohus

on seisukohal, et kostjal ei olnud hageja rikkumiste järjepidevust arvestades alust eeldada

hageja poolsete rikkumiste lõpetamist, mistõttu oli töölepingu kohene, etteteatamise tähtaega

järgimata ülesütlemine TLS § 97 lg 3 järgi õigustatud. Kostja ei pidanud võtma riski, et

hageja seab töölepingu lõpetamisest etteteatamise aja jooksul oma elu ja tervise ohtu ega

ootama, millal hagejaga tööõnnetus aset leiab.

34. Väljavõttega kostja tööaja programmist (I kd lk 168-169) on tõendatud, et tunnistajad

XXXX, XXXX ja XXXX ei töötanud koos hagejaga rikkumiste kuupäevadel samal valulaual

35 kolmandas hallis ja valulaual 7 esimeses hallis ega puutunud vahetult kokku hageja

rikkumisjuhtumitega. Üksnes tunnistaja XXXX töötas hagejaga samal valulaual 7 esimeses

hallis 12.08.2015.

35. Tunnistajad XXXX ja XXXX ei osanud anda ütlusi 15.01.2016 hagejaga töölepingu

lõpetamise aluseks oleva rikkumise kohta, kuna neil ei olnud antud juhtumiga kokkupuudet.

Samal põhjusel ei osanud tunnistajad anda ütlusi hagejale eelnevalt tehtud kirjalike hoiatuste

ja nende aluseks olevate rikkumiste kohta. Tunnistaja XXXX ütlustest nähtub, et ta töötas

kolme kuu jooksul hagejaga samal valulaual, kuid ta ei töötanud hagejaga koos enam viimase

kahe kuu jooksul, mistõttu ta ei teadnud kirjalike hoiatuste aluseks olevate rikkumiste ega

töölepingu lõpetamise aluseks oleva rikkumise kohta ütlusi anda. Tunnistaja XXXX töötas

hagejaga koos 12.08.2015. Tema ütlustest nähtuvalt oli ta ühel korral koos hagejaga, kui

hagejat karistati ning, et hageja tuli sööklast ja ütles talle, et teda tabati söökla juures ilma

kaitseprillideta, seal kus kaitseprillide kandmine ei ole kohustuslik. Samuti oli hageja

tunnistajale maininud, et teda tahetakse vahele tõmmata mingisuguses rikkumises. Samas ei

näinud tunnistaja ise hageja rikkumist ega tema karistamist, vaid tema ütlused karistamise

asjaolude kohta pärinevad hagejalt.

36. Tunnistaja XXXX ütlustest nähtuvalt tuli ta koos hagejaga sööklast tsehhi poole, kui

tootmisjuht Jaanus tuli neile vastu, tegi hagejale märkuse ja viis hageja endaga kaasa.

Tunnistaja ei mäleta kuupäeva, millal see juhtus ja kas kohas, kus hagejale tehti märkus, oli

kaitsevahendite kandmine kohustuslik või mitte. Sööklas ei olnud kaitsevahendite kandmine

kohustuslik, tunnistajal olid sellel hetkel juba kiiver ja prillid peas.

37. Kohus on seisukohal, et tunnistajate XXXX ja XXXX ütlustega ei saa lugeda tõendatuks

hageja väidet, et hagejat karistati kohas, kus ei olnud kaitseprillide kandmine kohustuslik,

kuna kumbki tunnistajatest ei näinud sööklast tsehhi juurde viivas koridoris kaitseprillide ja

kiivri mittekandmise eest hagejale kirjaliku karistuse vormistamist ega mäletanud ka täpset

aega, millal antud vahejuhtum toimus. Samuti ei teadnud XXXX, kas kohas, kus tootmisjuht

hagejale vastu tuli oli isikukaitsevahendite kandmise kohustus. Ka on tunnistajate XXXX ja

XXXX ütlused vastuolus tunnistajate XXXX , XXXX ja XXXX ütlustega, mille kohaselt

hagejat karistati kirjalike hoiatustega ainult töökohal isikukaitsevahenditeta töötamise eest

ning XXXX ütlustega selle kohta, et 12.08.2015 tehti hagejale kirjalik hoiatus selle eest, et ta

töötades esimeses hallis valulaual 7 ei kandnud kinnitatud kiivririhma.

38. Tunnistaja XXXX ütlused hageja tagakiusamise osas on vastuolus tunnistajate XXXX

ütlustega selle kohta, et XXXX suhtus igasse töötajasse võrdselt ja hästi ning XXXX

ütlustega selle kohta, et tema suhted hagejaga olid normaalsed, tal ei olnud muid aluseid

hagejaga töölepingu lõpetamiseks ning et ta hindas hagejat väga heaks spetsialistiks.

Tunnistaja XXXX ütlused võivad olla erapoolikud, kuna nad on hagejaga sõbrad ja töötanud

koos OÜ-s XXXX. Tunnistajate XXXX ja XXXX ütluste üldsõnalisuse, ebamäärasuse ja

vastuolu tõttu teiste tõenditega, ei lükka need ümber hageja õiguspärase karistamise kohta

kohtule esitatud tõendeid.

39. Tunnistajate XXXX, XXXX , XXXX ja XXXX ütlustega on tõendatud, et töötajatele oli

teada, kus ja milliseid isikukaitsevahendeid tehase töötajatel tuleb kasutada, et

isikukaitsevahenditena tuleb kanda mh kaitseprille ja kinnitatud rihmaga kiivrit, et kostja

selgitas isikukaitsevahendite kasutamise vajalikkuse põhjuseid, et kostja varustab

lühinägelikke töötajaid dioptriliste kaitseprillidega, et tehases on ette nähtud kohad, kus võib

mustaks läinud prillid maha võtta ja neid puhastada. Kohtus üle kuulatud tunnistajate XXXX

, XXXX ja XXXX ütluste kohaselt, ei ole nad näinud hagejat tavaprille kandmas, vastupidist

ei väitnud ükski tunnistaja. Hageja ei ole ka konkreetselt hagiavalduses esile toonud,

milliseid tavaprille ta vajab või kannab, vaid on üldsõnaliselt viidanud mõnede töötajate ja

enda lühinägelikkuse kohta.

40. Tervisekontrolli otsusega 17.09.2013 (I kd lk 90) on tõendatud, et hageja oli viimase

tervisekontrolli otsuse kohaselt terve ja olemasolevatel andmetel lubab tervislik seisund

töötada antud ametikohal. Otsuses puuduvad märkused, et hageja oleks lühinägelik või

vajaks dioptrilisi prille. XXXX AS arvega ja tervisekontrolli suunatud töötajate nimekirjaga

(I kd lk 91, 92-96) on tõendatud, et kostja oli tellinud 2015. a töötajate tervise

kontrollimiseks bussipaketi (tervisebussi). Tervisekontrolli suunatud töötajate nimekirjaga on

tõendatud veel see, et hagejale oli tervisebussi aeg broneeritud 17.12.2015 kell 11:40, kuid

hageja arsti vastuvõtule ei ilmunud, mistõttu ei saanud arst kontrollida ka hageja

silmanägemist. Väljavõttega XXXX OÜ-le tasutud arvetest (I kd lk 97) on tõendatud, et

kostja on varustanud lühinägelikud töötajad optiliste kaitseprillidega.

41. Ärrituste nimekirjaga (I kd lk 98) on tõendatud, et kostja oli huvitatud töötajate tagasisidest

ja probleemide avaldamisest ning probleemide lahendamiseks oli nähtud ette kindel

lahendamise kord ning, et hageja ei ole ärrituste nimekirja märkinud, et ta vajaks dioptrilisi

prille. Et hagejat ei ole nähtud kandmas tavalisi prille ning, et ta ei ole pöördunud kostja

poole dioptriliste prillide saamiseks, tõendavad ka tunnistajate XXXX ja XXXX ütlused.

Järelikult on hageja hagiavalduses toodud väited selle kohta, et ta on lühinägelik ja vajas

dioptrilisi prille, kuid kostja jättis ta dioptriliste prillidega varustamata, täielikult tõendamata.

Kostja on tõendanud, et tagas lühinägelikele töötajatele dioptriliste kaitseprillide olemasolu

ning on muretsenud dioptrilised prillid kokku 81 töötajale. Seega ei saa hageja

isikukaitsevahendite kandmise kohustuse rikkumist kostja poolse tegevusega õigustada.

Tõendamata ja vastuolus kohtule esitatud tõenditega (tunnistajate ütlused töö ohtlikkuse

kohta tehases, riskianalüüsi maatriks ja kokkuvõte) on ka hageja väited selle kohta, justkui

oleks

isikukaitsevahendite

töökohal

järjepidev

kandmine

tervist

kahjustav

ja

õnnetusjuhtumite riski tõstev.

42. Kostja juhtimise reglemendiga ja väljavõttega kostja juhtimisstruktuurist (I kd lk 65, 66) on

tõendatud kostja väited selle kohta, et XXXX kuulub XXXX tehase juhatajana kostja

juhtimisstruktuuri kohaselt kostja juhtkonna hulka, et XXXX oli kostja juhtkonna liikmena

volitatud sõlmima, muutma ja lõpetama struktuuriüksuse töötajate töölepingud ning määrama

nende töötasu ja muud hüved. XXXX ametijuhendi punkti „Tööülesanded ja vastutus“

viimase alapunktiga (I kd lk 124) on tõendatud, et XXXX oli volitus hagejaga sõlmitud

töölepingu lõpetamiseks, sest ta oli volitatud võtma tööle ning vabastama töölt tootmistöölisi.

Lisaks eeltoodule tõendab kostja seadusliku esindaja kinnituskiri selgesõnaliselt, et XXXX

tehase juhatajal XXXX oli esindusõigus hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks (I kd lk

67).

43. Eeltooduga on tõendatud, et hageja hagiavalduses esitatud väited, mille kohaselt on

ülesütlemisavaldusele alla kirjutanud esindusõiguseta isik, on ebaõiged. XXXX tehase

juhataja XXXX oli hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks õigustatud isik. Töölepingu

seadusest ei tulene, et töölepingu ülesütlemisavalduse peaks alla kirjutama tööandja

seadusejärgne esindaja juhatuse liige, esindusõigus võib tuleneda ka tehingust (volitusest).

Seega ei ole töölepingu ülesütlemine XXXX esindusõiguse puudumise tõttu tühine. Asjaolu,

et töölepingu ülesütlemise avalduses ei ole viidatud esindusõiguse alusele, ei mõjuta

esindusõiguse olemasolu ega ülesütlemisavalduse kehtivust.

44. 18.07.2012 töötajate üldkoosoleku protokollist (I kd lk 12) nähtuvalt valiti hageja töötajate

usaldusisikuks. Töötajate usaldusisiku seaduse (TUS) § 8 lg 1 kohaselt kehtivad töötajate

usaldusisiku volitused kolm aastat, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti. XXXX tehase

töötajate üldkoosoleku protokolli kohaselt üldkoosolek teisiti ei otsustanud. Seega lõppesid

hageja volitused töötajate usaldusisikuna hiljemalt 18.07.2015 ja järelikult ei olnud hageja

töölepingu lõpetamisel töötajate usaldusisikuks ning tema suhtes ei kehtinud TLS § 94 lg 1

erikord. Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja pidas kostjaga tööalastes küsimustes

kirjavahetust ja tegutses töötajate huvides, kuid töötajate esindajana (usaldusisikuna) TUS ja

TLS tähenduses ei ole käsitletav isik, kes faktiliselt töötajate huvides tegutseb ning keda

tööandja töötajatega suhtluses aktsepteerib, vaid üksnes töötajate üldkoosoleku poolt

töötajate usaldusisikuks valitud isik. Hageja pöördumiste ja kostja vastustega (I kd lk 17-27)

on tõendatud, et kostja on kõigile hageja pöördumistele vastanud ning tõstatatud probleemid

võimaluse korral lahendanud. Pöördumistest nähtub, et hageja ei ole isikukaitsevahendite

kasutamise nõuete osas viimase kuue kuu jooksul enne töölepingu lõpetamist kostja poole

pöördunud. Viimased pöördumised on seotud muude probleemide, tööruumide valgustuse ja

töötajatele informatsiooni andmisega. Poolte vahelise kokkuleppega (I kd lk 22) on

tõendatud, et kostja tasustas hagejat töötajate huvides tegutsemise eest.

45. Kuna hageja ei olnud töölepingu ülesütlemise ajal enam töötajate usaldusisikuks, ei pidanud

kostja hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemisel järgima TLS § 94 lg-s 1 sätestatud

erikorda, so küsima enne töölepingu ülesütlemist töötajat esindama valinud töötajate

arvamust. Samuti ei kehti TLS § 94 lg-s 1 toodud erikord peale usaldusisiku volituste

kehtivuse lõppu. Seega ei pidanud kostja hagejaga töölepingu ülesütlemisel töötajate

arvamust küsima. Kostja on siiski küsinud XXXX tehase töötajate arvamust hagejaga

töölepingu ülesütlemise kohta (I kd lk 99), millest nähtub, et allakirjutanud töötajatel ei olnud

hagejaga töölepingu lõpetamise osas vastuväiteid. Kohus on seisukohal, et eelpool uuritud

tõenditega on kostja tõendanud, et hagejaga töölepingu ülesütlemine tulenes hageja poolt

ohutusnõuete korduvast ja jämedast rikkumisest ega olnud seotud hageja poolse töötajate

huvides tegutsemisega. Hageja hagiavalduses toodud väited selle kohta, et töölepingu

ülesütlemise põhjustas tema tegevus töötajate huvides tegutsemisega on põhjendamatud ja

tõendamata. Järelikult on hagejaga sõlmitud tööleping kehtivalt üles öeldud ning hagejal

puudub õigus kõikidele hagiavalduses esile toodud hüvitistele, sh saamata jäänud tulule, ja

viivistele, kuna nende väljamõistmise eelduseks oleks töölepingu ülesütlemise tühisus. Seega

tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus

46. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

kannab menetluskulud hageja.

47. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

48. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks asja läbivaatamise kulu ning TsMS § 143 kohaselt

on asja läbivaatamise kuluks tunnistajakulu. TsMS § 159 lg 1 järgi määrab tunnistajale

makstava tasu ja hüvitatavad kulud kohus. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas

menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist, kuna kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemise ajaks ei ole möödunud TsMS § 160 lg 2 sätestatud tunnistajatele kulude

hüvitamise nõue, mistõttu ei ole teada menetlusosaliste kohtukulude täpne suurus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik