3-16-2411/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

03.02.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2411

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla

21.11.2016. a käskkirja nr 6-3/1302 tühistamise ja

mittevaralise kahju 25 000 eurot hüvitamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

28.12.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Streltsov esitas 23.11.2016 Viru Vanglale venekeelse pöördumise, millest

vangla eraldas võõrkeelse vaide (nr 6-12/307-1) ja võõrkeelse kahju hüvitamise

taotluse (nr 6-16/149-1).

2. Viru Vangla jättis 09.12.2016. a vastustega nr 6-12/307-2 ja 6-16/149-2 A.

Streltsovi võõrkeelsed pöördumised läbi vaatamata ja tagastas põhjusel, et A.

Streltsovi vabakasutuskontol on raha 23.11.2016. a seisuga 20,44 eurot, kuid ta

keeldus võõrkeeles vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmise blanketti

allkirjastamast ning ei taotlenud ka vanglalt selle tõlkimisse saatmist.

3. A. Streltsov esitas 24.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta

nõudis Viru Vangla 21.11.2016. a käskkirja nr 6-3/1203 tühistamist ning

mittevaralise kahju hüvitamist summas 25 000 eurot. Kaebaja väitel karistas

vangla teda ebaseaduslikult 10 ööpäeva kartseriga, kuna vangla ei ole

tõendanud, et ta oma telefonikaardi numbri kellelegi andis. Kaebaja leidis, et

vangla ei hakanud tema vaiet läbi vaatama rahvusliku vihkamise tõttu tema

suhtes.

4. Tartu Halduskohus tagastas 28.12.2016. a määrusega A. Streltsovi kaebuse ja

jättis menetlusabi taotluse tähelepanuta. Määruse põhjendused:

Vangla asukohaks on Jõhvi vald ning Jõhvi valla koduleheküljel avaldatud rahvusliku

koosseisu andmete kohaselt moodustasid 5958 vene rahvusest elanikku 01.01.2016 seisuga

49,66% ehk alla poole selle omavalitsusüksuse 11 996 elaniku suurusest rahvuslikust

koosseisust. Seega ei esine keeleseaduse §-s 9 sätestatud erandit, mille kohaselt

omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel

õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku

omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles

antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Vangla on õigesti

tagastanud A. Streltsovile võõrkeelse kahjunõude. Kuna kaebaja keeldus tõlkimise eest

tasumisest, siis tagastas vangla tema vaide õiguspäraselt. A. Streltsovil oli isikukonto arvel

piisavalt raha, et tasuda tõlketeenuse eest. See tähendab, et kaebuse osas, mis puudutab

käskkirja vaidlustamist, ei ole kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetluslik kord. Sama

põhimõte kehtib ka kahju hüvitamise nõudes, kuivõrd selle eelduseks on kahju hüvitamise

taotluse läbivaatamine vangla poolt. Lähtudes eeltoodust on A. Streltsovil tulenevalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-s 1 sätestatust kohustuslik kohtueelne

menetlus läbimata, mistõttu tuleb tema kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Streltsov esitas 02.01.2017 Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles ta

palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrus ja teha ringkonnakohtul

asjas uus õiglane otsus. A. Streltsovi väitel kohus varjab Viru Vangla kuritegelikku

tegevust, kes püüab temalt saada tõlke eest 14,11 eurot, misjärel jääb tema kontole 6

eurot, millega jäetakse ta ilma õigusest osta kauplusest endale vajalikke kaupu ning

vangla teab, et ta ei oska eesti keelt nii hästi, et pöörduda vangla poole eesti keeles

oma õiguste ja vabaduste kaitseks. A. Streltsov märgib, et vangla ja kohus ei ole

pööranud tähelepanu asjaolule, et Viru Vanglas on 98% kinnipeetavatest vene keelt

kõnelevad ning Riigikogu andis välja seaduse, et vastu võetakse kõik õigusaktid

vene keeles. A. Streltsov palub vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole

vabu rahalisi vahendeid ega sissetulekuid.

6. Tartu Halduskohus rahuldas 19.01.2016. a määrusega A. Streltsovi taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu

Halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale (resolutsiooni p 1), võttis A. Streltsovi

määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

7. A. Streltsov esitas 25.01.2015 Tartu Halduskohtule täiendava seisukoha, milles ta

palub end vabastada riigilõivu tasumisest. A. Streltsov märgib, et ta täiendab enda

02.01.2017. a määruskaebust, kuna on veendunud, et halduskohus ei taha tema

kaebust ja ka määruskaebust läbi vaadata, ajades teda segadusse 19.01.2017. a

määruse p-ga 1. A. Streltsov märgib, et ta on kõik vajaliku edasi kaevanud

02.01.2017. a määruskaebuses ja midagi uut tal kirjeldada ei ole. Kaebaja nõuab, et

ringkonnakohus tühistaks 19.01.2017. a määruse.

8. Tartu Halduskohus edastas 30.01.2017. a kirjaga A. Streltsovi täiendava

seisukoha ringkonnakohtule.

9. A. Streltsov esitas 25.01.2017 Tartu Ringkonnakohtule täiendava seisukoha,

milles ta märgib, et halduskohus viib teda eksitusse 19.01.2017. a määrusega ning ta

nõuab ringkonnakohtult kohustada halduskohut läbi vaatama tema kaebust ja

tegema õiglase otsuse. A. Streltsov palub ta vabastada riigilõivu tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a

määruse üle, millega halduskohus tagastas A. Streltsovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p

4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud kohustuslikust korrast ning eeltoodust tingituna jättis halduskohus kaebaja

menetlusabi taotluse tähelepanuta. Kuigi halduskohtule edastatud 25.01.2017. a

täiendavas seisukohas esitas kaebaja nõude tühistada halduskohtu 19.01.2017. a

määrus, nähtub eeltoodud seisukohas märgitud põhjendustest ringkonnakohtu

hinnangul, et A. Streltsov vaidlustab siiski Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määrust.

Kuna kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks on Tartu Halduskohus

02.01.2017. a määruskaebuse saamisel 19.01.2017. a määrusega juba lahendanud,

rahuldades kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks

määruskaebuse esitamisel halduskohtu 28.12.2016. a määruse peale, siis hilisemalt

kaebaja täiendavates seisukohtades esitatud samade taotluste lahendamiseks

puudub ringkonnakohtul vajadus, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta.

12. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Kaebaja viide asjaolule, et Viru Vanglas on 98% kinnipeetavatest vene keelt

kõnelevad, ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt asjakohane, kuivõrd vangla on nii A.

Streltsovi vaide kui ka kahju hüvitamise taotluse (esitatud 23.11.2016. a venekeelse

pöördumisena, tl 10-11p) menetlemisel kohaldanud VSkE § 49¹ lg-s 3 sätestatut, mis

näeb ette, et kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, et tõlkimisele kuluv

summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha, kuid tal on arvel vahendid

tõlketeenuse eest tasumiseks, siis jäetakse võõrkeelne dokument menetlusse

võtmata. Asja materjalidest nähtuvalt oli A. Streltsovi vabakasutuskontol (tl 1414p)

23.11.2016 seisuga 20,44 eurot. Viru Vangla esitatud taotluselt võõrkeelse vaide või

kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks (tl 7 ja 9) nähtub, et ühe lehekülje (1800

tähemärki sõnavahedega) vene keelest eesti keelde tõlkimise hind on 14,11 eurot

ning tõlketööde hinda arvestatakse valmis tõlke arvestuslike lehekülgede järgi ja

tõlketöö miinimumhind on 0,5 arvestusliku lehekülje maksumus. Kaebaja venekeelne

pöördumine on osaliselt vaide plangil (kirjutatud kokku 13 rida) ja lisaks osaliselt A4

formaadis ühel leheküljel tervikuna ja teisel leheküljel ca 1/3 ulatuses (kirjutatud

kokku 39 rida). Halduskohtule saabunud kaebus on esitatud kahel A4 formaadis

leheküljel tervikuna (kirjutatud kokku 58 rida), mis eesti keelde tõlgituna on mahtunud

ühele A4 formaadis leheküljele. Sellega võrrelduna mahtunuks ka kaebaja

venekeelne pöördumine ühele leheküljele, millisel juhul oleks tulnud kaebajal tasuda

tõlkimise eest 14,11 eurot. Seega oli kaebaja isikuarvel piisavalt raha dokumendi

eesti keelde tõlkimise eest tasumiseks, kuid ta on keeldunud taotluse võõrkeelse

vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks planki allkirjastamast ega ole taotlenud

vanglalt pöördumise tõlkesse saatmist. Eelnevat arvestades on halduskohus

põhjendatult asunud seisukohale, et vangla on venekeelse pöördumise õigesti

tagastanud, seega ei saa kaebaja poolt kohtueelset menetlust läbituks lugeda,

mistõttu on halduskohus kaebuse põhjendatult tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel.

14. Riigikogu poolt 15.12.2016 vastu võetud riigi õigusabi seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus (jõustunud 07.01.2017) ei sätesta, et kõiki kinnipeetavate esitatud

venekeelseid dokumente võetaksegi vastu vene keeles, vaid näeb ette sellise

võimaluse üksnes riigi õigusabi taotluste suhtes. Seega on vale kaebaja arusaam, et

nimetatud seaduse muutmise järel võetakse vastu kõik dokumendid vene keeles.

15. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus A. Streltsovi määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel