2-15-4349/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Marget Henriksen, Krista Kirspuu, Iko Nõmm

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.02.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-4349

Tsiviilasi

Phonetex Ltd hagi OÜ Bonell Finance (pankrotis)

pankrotihalduri Andres Tootsmani vastu nõudega

tuvastada, et pankrotihalduril ei ole õigust maksta OOO-

le Algoritm välja raha OOO Algoritm välistamistaotluse

alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.05.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3 500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Phonetex Ltd apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Phonetex Ltd.

(registrinumber 29691, asukoht Trust Company Complex

Ajeltake Road, Ajeltake Island, Majuro Marshalli Saarte

Vabariik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver

1(10)

Tsiviilasi nr: 2-15-4349

(e-post: XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ Bonell

Finance (pankrotis, registrikood 11544861, asukoht Astangu

tn 21C-166, Tallinn, 13519), pankrotihaldur Andres

Tootsman, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul

Varul ja Kedli Anvelt (e-post: XXX)

Kolmas isik: OOO Algoritm (üldine riiklik

registreerimisnumber

1089847379940,

maksumaksja

identifitseerimiskood/registrikood 7839391421, asukoht

Bolshaja Raznochinnaja 14 a, 197110 Sankt Peterburg, Vene

Föderatsioon), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis

Polman (e-post XXX)

Istungi toimumise aeg

12.01.2017

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 25.05.2016 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi

2. Phonetex Ltd apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta OÜ Bonell Finance (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani ja OOO

Algoritm menetluskulud ringkonnakohtus Phonetex Ltd kanda ja Phonetex Ltd

menetluskulud tema enda kanda.

4. Mõista välja Phonetex Ltd-lt OÜ Bonell Finance (pankrotis) pankrotihalduri

Andres Tootsmani kasuks menetluskulude katteks 2 177,4 eurot. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Phonetex Ltd-l tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

5. Mõista välja Phonetex Ltd-lt OOO Algoritm kasuks menetluskulude katteks 945

eurot.

6. Jätta Phonetex Ltd taotlus 12.01.2017 istungi protokolli parandamiseks

rahuldamata.

7. Rahuldada OÜ Bonelli Finance (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsmani

taotlus 12.01.2017 istungi protokolli parandamiseks osaliselt. Parandada

12.01.2017 istungi protokollis K.Anvelti öeldut: „Kostja on seisukohal, et kui

makseasutus kaotab tegevusloa, siis klientide vara muutub makseasutuse varaks“

selliselt, et õige sõnastus on järgmine: „Hageja on seisukohal, et kui makseasutus

kaotab tegevusloa, siis klientide vara muutub makseasutuse varaks“.

8. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

2(10)

Tsiviilasi nr: 2-15-4349

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Marshalli Saarte Vabariigis registrinumbri 29691 all registreeritud äriühing

Phonetex Ltd (I tl 42-45, edaspidi hageja) esitas 20.03.2015 Harju Maakohtusse

hagi OÜ Bonell Finance (pankrotis, edaspidi ka võlgnik) pankrotihalduri Andres

Tootsmani (edaspidi kostja või pankrotihaldur) vastu nõudega tuvastada, et kostjal

ei ole õigust maksta Venemaa äriühingule OOO-le Algoritm (edaspidi ka Algoritm

või kolmas isik) välja raha viimase poolt esitatud välistamistaotluse alusel.

Hagiavalduse kohaselt on hageja võlgniku suurim võlausaldaja. Võlgniku

pankrotimenetluses on esitatud 5 nõudeavaldust kogusummas 3 626 827,10 eurot ja

hageja nõue moodustab sellest 2 757 740,57 eurot (76%). Võlgniku võlausaldajate

üldkoosolek ei tunnustanud pankrotimenetluses hageja nõuet, kuna selle vaidlustas

Algoritm (samuti võlgniku võlausaldaja), samas kui pankrotihaldur, võlgnik ega

ükski teine võlausaldaja hageja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Võlgniku vara

koosneb pangakontol olevast rahast summas 648 869 eurot ja võlgniku nõudest

eraisiku vastu summas 2 073 517 eurot, millest viimane on pankrotihalduri

hinnangul lootusetu. Pankrotivara koosseisust tulenevalt on ilmne, et võlausaldajate,

sh hageja, võimalused saada oma nõuded pankrotimenetluses hüvitatud, sõltuvad

sisuliselt üksnes sellest, kuidas toimib pankrotihaldur võlgniku pangakontol

paikneva rahasummaga. Kui kõnealust rahasummat võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katmiseks kasutada ei saa, muutub

võlgnik rahatuks. 12.12.2014.a. esitas Algoritm kostjale taotluse välistada võlgniku

pangakontol olev rahasumma 648 817 eurot pankrotivarast. Üheaegselt

välistamistaotlusega esitas Algoritm võlausaldajana ka nõude võlgniku

pankrotimenetluses kogusummas 852 008,65 eurot, milline summa sisaldab ka 648

817 eurot, st summat, mille osas on Algoritm esitanud kostjale välistamistaotluse.

Hageja arvates ei saa ühte ja sama nõuet käsitleda samaaegselt võlausaldaja nõude ja

välistamistaotluse esemena ning on seisukohal, et võlgniku pangakontol olev raha

summas 648 869 eurot on pankrotiseaduse (PankrS) § 108 lg 1, 2 ja 3 tähenduses

pankrotivaraks ning ei kuulu pankrotivarast välistamisele. Algoritmi nõue summas

852 008,65 eurot on kantud 04.03.2015.a. nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud

nõuete nimekirja, mistõttu Algoritmil puudub alus taotleda vara välistamist

(pankrotimenetluses tunnustatud nõuet ei saa ei täielikult ega osaliselt rahuldada

pankrotivara välistamise teel). Sellegipoolest on pankrotihaldur (kostja) teatanud

oma 13.03.2015.a. e-kirjaga Algoritm esindajale, et on otsustanud Algoritmi

välistamistaotluse rahuldada ja tagastada pankrotivarast taotletud rahasumma 646

687 eurot. Hageja leiab, et kostja selline samm kahjustaks kõigi võlgniku

võlausaldajate, sh hageja kui suurima võlausaldaja, õigusi ja huve, sest sellise kava

kohaselt kantakse praktiliselt kogu pankrotivara üle ainult ühele võlausaldajale ning

pankrotivarasse allesjääv summa ei kata ligilähedaseltki pankrotimenetluse kulusid,

rääkimata võlausaldajate nõuetest. Kostja selline otsus tähendab sisuliselt võlgniku

pankrotipesa muutmist varatuks, mille tagajärjel ükski teine võlausaldaja peale

Algoritmi ei saa minimaalselgi määral oma nõuet rahuldatud ning võlgniku

pankrotimenetlus raugeb.

2. Pankrotimenetluse raugemist kinnitab hageja arvates ka 16.03.2015.a. kohtumäärus,

millega on otsustatud võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu lõpetada, kui

võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse

kulude katteks 15 000 eurot. Hageja hinnangul on ilmselge, et olukorras, kus pärast

3(10)

Tsiviilasi nr: 2-15-4349

pankrotihalduri kavandatavat vara välistamist puudub pankrotipesas vara ning seal

olnud raha on kantud Algoritmile kui Venemaal asuvale äriühingule (kust selle

tagasisaamine on lootusetu), ei saa üheltki võlausaldajalt ega kolmandalt isikult

mõistuslikult eeldada 15 000 euro suuruse deposiidi tasumist pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks. Seega tooks kostja kavandatud välistamistaotluse

rahuldamine kaasa olukorra, kus võlgniku pankrotimenetlus raugeb ja kostja

vabaneb pankrotihalduri kohustustest, ilma et ta oleks teinud midagi võlausaldajate

huvide kaitseks ja võlausaldajate nõuded jäävad täies ulatuses rahuldamata. Hageja

leiab, et Algoritmi taotluse alusel 646 687 euro välistamisega pankrotivarast rikuks

kostja PankrS § 55 lg 1 ja 2 sätestatud pankrotihalduri kohustusi (sh kohustus kaitsta

kõigi võlausaldajate huve ning tagada seaduslik ja majanduslikult otstarbekas

pankrotimenetlus, samuti kohustus täita oma ülesandeid korralikule ja ausale

haldurile omase hoolega ning kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve arvestaval viisil)

ning kahjustaks oluliselt hageja kui võlausaldaja õigusi ja huve. Pankrotihalduri

otsus 646 687 eurot pankrotivarast välistada teeniks üksnes Algoritmi huve ning

tekitaks suure majandusliku kahju kõigile teistele võlgniku pankrotivõlausaldajatele

(kahju seisneb pankrotivara arvel oma nõude vähemalt osalise rahuldamise

võimaluse kaotuses). Eeltoodu alusel hageja leiab, et tal on õiguslik huvi taotleda

kohtult tuvastamist, et kostjal kui võlgniku pankrotihalduril ei ole õigust maksta

Algoritmile viimase välistamistaotluse alusel välja raha 646 687 eurot võlgniku

pangakontolt.

3. Hageja ei nõustu kostja ja kolmanda isiku poolt hagile esitatud vastuväidetega.

Hageja leiab, et kolmas isik Algoritm ei olnud vaidlustatud rahasumma kandmisel

võlgniku pangakontole makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS)

tähenduses võlgniku klient, kuna raha kanti võlgniku pangakontole mitte Algoritmi,

vaid USA äriühingu Discount Provider of USA, Inc (edaspidi Discount Provider)

korraldusel ning võlgnik pidi Discount Provideri korraldusel selle summa sularahas

edasi toimetama Discount Provider esindajale. Seega oli MERAS tähenduses

võlgniku kliendiks Discount Provider, mitte Algoritm. Hageja leiab samuti, et

Algoritmi poolt raha kandmine võlgniku pangakontole ei ole käsitletav ka

käsundiandja poolt käsundisaajale käsundi täitmiseks üleantud nõude või

vallasasjana võlaõigusseaduse (VÕS) § 626 lg 3 tähenduses, kuna käsunduslepingu

olemasolu Algoritmi ja võlgniku vahel ei ole tõendatud. Hageja väidab, et Algoritm

ei andnud võlgnikule vaidlusaluse rahasumma suhtes maksekäsundit VÕS § 703

tähenduses ega ole sõlminud võlgnikuga makseteenuse lepingut VÕS § 709

tähenduses (II tl 55-56, 108-111).

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei nõustu, et Algoritmi

taotluse puhul puuduvad vaidlusaluse raha võlgniku pankrotivarast välistamise

alused. Kostja arvates kuulub vaidlusalune raha välistamisele MERAS § 79 lg 2 või

alternatiivselt VÕS § 626 lg 3 teise alternatiivi alusel. Kostja leiab, et võlgniku

arvelduskontol oleva raha võlgniku pankrotivarast välistamist ei välista asjaolu, et

Algoritm on esitanud sama nõude ka võlgniku pankrotimenetluses pankroti-

võlausaldajana. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et Algoritm ei olnud võlgniku

klient ning seetõttu ei olnud tegemist makseasutusele usaldatud kliendi varaga, kuna

võlgniku ja Algoritmi vaheline lepinguline suhe on tuvastatud jõustunud

kohtulahendiga (II tl 50-51, 122-126, 122-127).

Kolmanda isiku seisukoht

4(10)

Tsiviilasi nr: 2-15-4349

5. Kolmas isik OOO Algoritm vaidleb hagiavaldusele vastu ja toetab kostja seisukohti

(II tl 61-62, 113-114).

Esimese astme kohtu otsus

6. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 7 835,60 eurot ja kolmanda

isiku kasuks 2 790 eurot ning viivise menetluskuludelt.

7. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et võlgniku pankrotivara suhtes ei ole võimalik

kohaldada MERAS § 79 lg 2, kuna võlgnik ei olnud pankroti väljakuulutamise ajal

27.11.2014 enam MERAS tähenduses makseasutus, sest sel ajal puudus tal

finatsvaldkonnas tegutsemiseks tegevusluba. Kohus on seisukohal, et võlgniku

suhtes MERAS sätete kohaldamise eelduseks on see, et pankroti väljakuulutamise

ajal oleks tegemist tegutseva makseasutusega.

8. Samas on kohus seisukohal, et vaidlusaluse raha suhtes on kohaldatav VÕS § 626 lg

3 tulenev erand PankrS § 108 lg 1 suhtes. Tõendamist on leidnud, et vaidlusaluse

rahasumma on võlgniku pangakontole kandnud käsunduslepingu alusel Algoritm,

omades raha omanikuna nõudeõigust selle rahasumma tagastamiseks. Hageja väited,

et võlgniku kliendiks oli tegelikult Discount Povider, on kohtu hinnangul

paljasõnalised. Kohus on seisukohal, et Algoritmi poolt võlgniku pangakontole

ülekantud ja Discount Povideri esindajale väljamaksmiseks kuuluvat raha võib

lugeda Algoritmi kui käsundiandja poolt võlgniku kui käsundisaajale käsundi

täitmiseks üleantud nõudeks VÕS § 626 lg 3 mõttes, seega ei kuulu nimetatud

summa võlgniku pankrotivarasse ja kuulub välistamise alusel Algoritmile

tagastamisele.

9. Kuigi pole võimalik samaaegselt tagastada Algoritmile välistamise alusel 648 869

eurot ja rahuldada sama nõuet Algoritmile kui võlausaldajale, ei ole Algoritmi poolt

vaidlusaluse summa osas samaaegselt nii nõudeavalduse kui välistamistaotluse

esitamine iseenesest välistamist takistavaks asjaoluks.

10. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kohus

leiab, et kostja ja kolmanda isiku menetluskulude nimekirjad on esitatud kooskõlas

tsiviilasja käiguga. Võttes arvesse tsiviilasja keerukust ja mahukust peab kohus

kostja lepinguliste esindajate ja kolmanda isiku lepingulise esindaja kulusid

põhjendatuks so kostja osas summas 7 780, 80 eurot ja kolmandal isikul 2 790 eurot.

Põhjendatud on ka kostja kulud määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osas ja

äriregistri väljavõtte esitamiseks.

Apellatsioonkaebus

11. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle täies

ulatuses tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud

jätta vastustaja kanda.

12. Hageja hinnangul leidis maakohus otsuses põhjendatult, et võlgniku pankrotivara

suhtes ei saa kohaldada MERAS § 79 lg 2. Seda järeldust hageja ei vaidlusta.

13. Maakohus leidis otsuses, et hageja väide, mille kohaselt oli Bonelli kliendiks

Discount Povider of USA, Inc on paljasõnaline. Hageja väide tugines käesolevas

tsiviilasjas kogutud ja uuritud neljale kohtulahendile. Maakohtu otsusest ei selgu,

miks ei ole kohus arvestanud hageja viidatud tõenditega.

14. Maakohus leidis otsuses, et kolmas isik OOO Algoritm kandis vaidlusaluse

rahasumma võlgniku pangakontole üle käsunduslepingu alusel. Hageja on väitnud ja

tõendanud, et OOO Algoritm kandis raha Bonelli pangakontole mitte viimasega

sõlmitud käsunduslepingu täitmiseks, vaid USA äriühingu Discount Povider of

5(10)

Tsiviilasi nr: 2-15-4349

USA, Inc korralduse täitmiseks ning see toiming iseenesest ei tekitanud

käsunduslepingu suhet OOO Algoritm ja Bonelli vahel. Need põhistused on

maakohus alusetult tähelepanuta jätnud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS §

626 lg 3, sest kuna käsunduslepingut ei eksisteerinud. Maakohus on täielikult

tähelepanuta jätnud hageja seisukohad VÕS § 703 mittekohaldamise küsimuses.

15. Hageja ei pea põhjendatuks maakohtu otsuse p-s 21 esitatud käsitlust PankrS § 123

lg 1 ja § 98 kohaldamisest. Bonelli ei ole pankrotimenetluses esitanud kunagi

tingimuslikku nõuet ega väitnud, et tema nõue tuleneb tingimuslikust tehingust.

Hageja on seisukohal, et PankrS § 123 lg 1 toodud põhimõte välistab apellandi

hinnanul üheselt ja selgelt selle, et üks isik saab sama nõuet esitada ühtaegu nii

võlausaldaja nõude, kui ka välistamistaotluse vormis.

Vastus apellatsioonkaebusele

16. Vastustaja ja kolmas isik vaidlesid apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele

vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud jätta apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

17. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. Maakohus leidis, et asjas leidis tõendamist OOO Algoritm poolt OÜ Bonell Finance

(pankrotis) pangakontole käsunduslepingu alusel summa 646 687 euro kandmine

ning seetõttu on OOO-l Algoritm õigus nõuda vara välistamist võlgniku

pankrotivarast VÕS § 626 lg 3 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

nimetatud seisukohaga. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

19. Hageja väidab, et maakohus on Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2011 määrust nr 1-

11-5678 p 5 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsust nr 1-11-14132 valesti hinnanud, sest

nimetatud kohtulahenditest ei nähtu seisukoht selle kohta, et OÜ Bonell Finance

(pankrotis) ja OOO Algoritm vahel sõlmiti käsundusleping.

20. Asja materjalidele lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2011 määruses nr 1-11-

54935 (kohtuotsuse lk 5 teine ja kolmas lõik) tuvastati, et OOO Algoritm kandis 647

158 eurot üle OÜ Bonell Finance (pankrotis) arvele ning viimane ei ole vaatamata

korduvatele nõudmistele neid kannatanule (OOO Algoritm) tagastanud. Tallinna

Ringkonnakohtu 12.12.2012 otsuses nr 1-11-14132 tuvastas kohus, et 22.09.2010 ja

23.09.2010 OOO Algoritm poolt OÜ-le Bonell Finance (pankrotis) ülekantud raha

kokku summas 646 687 eurot tegelikuks omanikuks on OOO Algoritm (I kd, tlk

211-213). Seega on õige hageja väide, et nimetatud lahendites ei tuvastatud otseselt

OÜ Bonell Finance (pankrotis) ja OOO Algoritm vahel käsunduslepingu

olemasolu, kuid samas nähtub nimetatud lahenditest kohtu järeldus, et vaidlusalune

raha kuulub OOO-le Algoritm. Kuna käsunduslepingu olemasolu ja selle sisu

tuvastati OÜ Bonell Finance (pankrotis) ja OOO Algoritm vahelises vaidluses

tsiviilasjas nr 2-12-54935 ning Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2011 määruse nr 1-

11-5678 p-s 5 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 1-11-14132 tuvastati, et

22.09.2010 ja 23.09.2010 OOO Algoritm poolt OÜ-le Bonelli Finance (pankrotis)

ülekantud raha kokku summas 646 687 eurot tegelikuks omanikuks on OOO

Algoritm, mistõttu sai OOO Algoritm raha üle kandes määrata, kellele raha üle

kanda ehk nimetatud tõendid viitavad samuti käsunduslepingu olemasolule OOO

Algoritm ja OÜ Bonelli Finance (pankrotis) vahel, siis leidis maakohus õigesti, et

OOO Algoritm poolt võlgnikule raha ülekandmine toimus käsunduslepingu alusel.

6(10)

Tsiviilasi nr: 2-15-4349

21. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda

teistsugusele seisukohale. Hageja väidete kohaselt nähtub asja materjalidele lisatud

Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2012 määrusest nr 1-11-5678, Harju Maakohtu

30.04.2013 otsusest 2-12-54935 ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2014 otsusest nr

2-12-54935 ja Tallinna Halduskohtu 04.05.2012 otsusest nr 3-11-794, et OOO

Algoritm kandis vaidlusaluse raha OÜ Bonell Finance (pankrotis) arvelduskontole

Discount Povider of USA, Inc käsundi täitmiseks. Ringkonnakohus on seisukohal,

et sellist kohtu tuvastatud asjaolu nimetatud lahenditest ei nähtu, sest hageja poolt

esiletoodu sisaldub vaid kohtulahendi kirjeldavas osas. Seetõttu on õige maakohtu

seisukoht, et hageja väited, mille kohaselt oli võlgniku kliendiks tegelikult Discount

Povider, on paljasõnalised.

22. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et OOO Algoritm poolt

vaidlusaluse summa osas samaaegselt nii nõudeavalduse kui välistamistaotluse

esitamine ei takista vara välistamist. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu

esitatud seisukohtadega ning ei korda neid. PankrS § 123 lg 1 ei ole vara välistamist

nõudev isik välistamisnõude osas pankrotivõlausaldaja. Viidatud PankrS sätte

eesmärgiks ei ole vara välistamist nõudev isik panna olukorda, kus ta peab enne

võimalikku vaidluse lahendamist vara kuulumise kohta sisuliselt tegema valiku, kas

ta esitab võlausaldajana tähtaegselt nõude võlausaldajate üldkoosolekule

kaitsmiseks või jääb selle juurde, et tal on vara välistamise nõue. Kuigi PankrS § 98

sõnastuse kohaselt reguleerib see säte olukorda, kui pankrotimenetluses esitatakse

võlgniku vastu nõue, mis tuleneb tingimuslikust tehingust, mille edasilükkav või

äramuutev tingimus ei ole veel saabunud, on põhjendatud kostja seisukoht, et

tingimuslikel nõuetel nimetatud sätte mõtte kohaselt on pankrotimenetluses oluliselt

laiem tähendus kui vaid tingimuslikest tehingutest tulenevatel nõuetel. Sellest

tulenevalt on õige ka maakohtu järeldus, et välistamistaotluse rahuldamisel ei ole

OOOAlgoritm sama summa osas enam võlausaldaja võlgniku pankrotimenetluses.

23. Maakohus leidis, et võlgniku pankrotivara suhtes ei ole võimalik kohaldada

MERAS § 79 lg 2 kuna võlgnik ei olnud pankroti väljakuulutamise ajal 27.11.2014

enam MERAS tähenduses makseasutus. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei

nõustu ning leiab, et OOO Algoritmi nõue vara välistamiseks võlgniku varast on ka

MERAS § 79 lg 2 järgi põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et MERAS § 79 lg 2

järgi vara välistamise taotluse rahuldamise eelduseks ei ole mitte see, et võlgnik on

pankroti väljakuulutamise ajal MERAS tähenduses makseasutus, vaid määrav on

rahasumma kandmise hetk makseasutuse kontole. Käesolevas asjas puudub vaidlus,

et OOO Algoritm poolt OÜ Bonelli Finance kontole raha kandmise ajal oli viimane

makseasutus MERAS tähenduses. Seega on põhjendatud hagi rahuldamata jätmine

ka tulenevalt MERAS § 79 lg-s 2 sätestatust.

24. Hageja ja kostja esitasid taotluse 12.01.2017 toimunud istungi protokolli

parandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et taotlus 12.01.2017 istungi protokolli

parandamiseks tuleb rahuldada vaid osaliselt, osas, millega protokollis on kajastatud

K.Anvelti öeldut: „Kostja on seisukohal, et kui makseasutus kaotab tegevusloa, siis

klientide vara muutub makseasutuse varaks“ ning õigeks tuleb lugeda: „Hageja on

seeisukohal, et kui makseasutus kaotab tegevusloa, siis klientide vara muutub

makseasutuse varaks“. Ülejäänud osas ei ole taotlused põhjendatud. Kohus osutab,

et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte

ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole

kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust

tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus

istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Protokolli parandamiste taotlustest

7(10)

Tsiviilasi nr: 2-15-4349

ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad hageja, kostja või

kolmanda isiku seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades ei

ole ning mis omaksid olulist tähtsust asja lahendamise või võimaliku

edasikaebamise seisukohalt.

Menetluskulude jaotus

25. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad kostja ja kolmanda isiku

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja 167 lg 1 järgi hageja kanda.

Apellatsioonkaebuses ei ole hageja vaidlustanud maakohtu otsust menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise kohta, mistõttu ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

otsuses kindlaksmääratud lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust.

26. Kostjal oli menetluses kaks lepingulist esindajat ning tema menetluskulude

nimekirja kohaselt on kostja lepingulistel esindajatel kulunud esindamiseks 25

töötundi, keskmine tunnitasu apellatsioonimenetluses oli 173,28 eurot, millele

lisandub käibemaks, so 207,94 eurot koos käibemaksuga. Nimetatule lisandub

istungi aeg 1 tund, 7 minutit, kusjuures kostja lepingulise esindaja K.Anvelti

tunnihind on 140 eurot ja P.Varuli tunnihind 270 eurot, tunnihindadele lisandub

käibemaks.

27. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad esindajate kulud järgmiselt:

vandeadvokaat Kedli Anveltil 0,5 tundi maakohtu otsuse analüüs; 0,5 tundi

apellatsioonkaebuse analüüs; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, suhtlus

kliendiga, vastuse kohtule esitamine kokku 10,3 tundi; büroosisesed nõupidamised

1,4 tundi; kolmanda isiku seisukoha analüüs 0,20 eurot; suhtlus kliendiga ja analüüs

0,3 tundi; taotluse analüüs ja suhtlus kliendiga 0,20 tundi; kohtutoimiku ja istungi

ettevalmistamine 1,4 tundi; kohtuistungi ettevalmistamine 3,80 tundi; lisaks istungi

aeg 1,07 tundi. Vandeadvokaat Paul Varuli ajakulu erinevatele toimingutele on

järgmine: vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 1 tund; büroosisesed

nõupidamised 1,4 tundi; kohtuistungi ettevalmistamine 4 tundi; lisandub istungi aeg

1,07 tundi.

28. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus ning kohtutele on

antud kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks

menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama. Kuna kostjat

esindas apellatsioonimenetluses kaks lepingulist esindajat, siis lepinguliste

esindajate kulude põhjendatuse ja valikkuse hindamisel tuleb arvestada ka TsMS §

175 lg-ga 3, mille kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud

kulutused, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise

vajadusest. Nimetatud lõikes on pandud kohtutele kohustus analüüsida ja

põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda,

kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja

kasutamise vajaduse. Arvestada tuleb asjaoluga, et tsiviilasja ei muuda iseenesest

keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus

peab tulenema asja olemusest ja mahust. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite

hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur.

29. Käesolevas asjas ei ole tõendite maht sellise suurusega, mis ringkonnakohtu arvates

õigustaks mitme lepingulise esindaja vajalikkust. Ringkonnakohus on seisukohal, et

ka sisuliselt ei ole tsiviilasi niivõrd keerukas, mis õigustaks mitme esindaja

vajalikkust. Samas saab ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas vaidluse

spetsiifikat arvestades siiski mõlema esindaja panust lepingulise esindajana

osalemisel arvestada selliselt, et ei arvestata toimingutele kulunud kattuvat aega.

8(10)

Tsiviilasi nr: 2-15-4349

Eelkõige on selleks kahekordses mahus istungi ettevalmistamiseks kulunud aeg ja

istungi aeg. Kuivõrd menetluskulude nimekirjast nähtuvalt koostas

apellatsioonkaebusele vastuse ja lahendas muid jooksvaid küsimusi vandeadvokaat

Kedli Anvelt on põhjendatud siiski mõlema esindaja kulud büroosisesteks

nõupidamisteks.

30. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud on kostja

lepingulise esindaja Paul Varuli ajakulu järgmiselt: vastuse koostamine

apellatsioonkaebusele 1 tund; büroosisesed nõupidamised 1,4 tundi; kohtuistungi

ettevalmistamine 2 tundi; istungi aeg 1,07 tundi. Vandeadvokaat Kedli Anveltil 0,5

tundi maakohtu otsuse analüüs; 0,5 tundi apellatsioonkaebuse analüüs; vastuse

koostamine apellatsioonkaebusele, suhtlus kliendiga 4 tundi; büroosisesed

nõupidamised 1,4 tundi; kolmanda isiku seisukoha ja taotluse analüüs ja suhtlus

kliendiga 0,70 tundi.

31. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele

kulunud aeg on ilmselgelt ülepaisutatud, arvestades, et sisuliselt korratakse juba

maakohtus avaldatut. Seetõttu on vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks koos

kliendisuhtlusega kokku 5 tundi. Kuna mõlemad esindajad osalesid

apellatsioonkaebuse koostamisel ning jooksvalt toimusid ka arutelud büroosiseselt,

siis arvestades asja mahtu on istungi ettevalmistamise põhjendatud kuluks 2 tundi.

32. Kokku moodustub kostja esindajate põhjendatud ajakulu järgmiselt: vandeadvokaat

Kedli Anvelt 7,1 tundi ja vandeadvokaat Paul Varul 5,47 tundi.

33. Kolmanda isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on moodustavad menetluskulud

esindaja 8 tunni tööst, tunnihinnaga 150 eurot ilma käibemaksuta. Erinevate kulude

lõikes on nimekiri järgmine: Harju Maakohtu otsusega tutvumine ja kliendiga

arutamine 0,8 tundi; apellatsioonkaebusega tutvumine, kliendile teatamine ja

arutamine 0,8 tundi; tutvumine kostja vastusega apellatsioonkaebusele, Skype

konverents kliendiga 1,0 tundi; apellatsioonkaebusele seisukoha koostamine ja

kliendiga kooskõlastamine 2,8 tundi; istungiks valmistumine 0,8 tundi; istungiks

valmistumine 0,8 tundi ja kohtuistung 1 tund.

34. Arvestades asja mahtu, keskmist keerukust, apellatsioonimenetluses esitatud

menetlusdokumentide mahtu, peab kohus 3 isiku lepingulise esindaja põhjendatud

ajakuluks: Harju Maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumine, kliendile

teatamine ja arutamine 1,5 tundi; tutvumine kostja vastusega apellatsioonkaebusele,

suhtlus kliendiga ja apellatsioonkaebusele seisukoha koostamine 3 tundi; istungiks

valmistumine 0,8 tundi ja kohtuistung 1 tund. Kokku 6,3 tundi.

35. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb analüüsida sarnaselt

õigusabikulude põhjendatusele ja vajalikkusele (TsMS § 175 lg 1) ning seda

olenemata sellest, kas tunnitasu suurusele on esitatud vastuväiteid. Riigikohtu

senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos

käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu

120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-

13). (p 25). Samas on Riigikohus näiteks pidanud põhjendatud tunnitasuks nii

147,49 eurot (RKTKm 3-2-1-98-13, p-d 5, 9, 13) kui ka 153 eurot (RKTKm 3-2-1-

115-14, p 14).

36. Kohtupraktikast saab järeldada, et käesolevas tsiviilasjas nõutava kostja lepingulise

esindaja vandeadvokaat Kedli Anvelt tunnitasu 140 eurot, millele lisandub

käibemaks ja kolmanda isiku lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot, millele

käibemaksu ei lisandu on mõistliku suurusega, samas kui kostja lepingulise esindaja

Palul Varuli tunnitasu 270 eurot, millele lisandub käibemaks, saab pidada

keskmisest märkimisväärselt kõrgemaks tunnitasuks, millisel juhul peaks olema

9(10)

Tsiviilasi nr: 2-15-4349

tunnitasu põhjendatud asja keerukuse ja mahuga. Käesolevas asjas nimetatu

põhjendatud ei ole ja seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjendatud tunnitasu

suuruseks tuleb pidada 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus

lisab, et menetlusosalisel ei ole esindaja valikul, samuti kokkuleppel esindaja ja

esindatava vahel mistahes tunnihinna osas teenuse osutamisel piiranguid. Samas ei

saa menetlusosaline eeldada, et hiljem taolises suuruses teenuse tasu kogu ulatuses

vastaspoolelt ka välja mõistetakse.

37. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja mõista

(1192,8+984,6)= 2 177,4 eurot ja kolmanda isiku kasuks 945 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Hendriksen Krista Kirspuu

Iko Nõmm

kohtunik

kohtunik

kohtunik

10(10)

Tsiviilasi nr: 2-15-4349