1-14-10120/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-10120

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 10. jaanuari 2017

määrus Andrei Mistjurini (ik 36608212216) vangistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Andrei Mistjurin, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 10. jaanuari 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 11. märtsi 2015 otsusega tunnistati A. Mistjurin süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2

järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 5 aastat

vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10. juuni 2014 ja karistusaja lõpp saabub 10. juunil 2019.

2. Viru Vangla esitas 7. detsembril 2016 Viru Maakohtule materjalid A. Mistjurini tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Viru Maakohus jättis oma 10. jaanuari 2017 määrusega A. Mistjurini vangistusest tingimisi

enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

4. Kohtu hinnangul ei kaalu A. Mistjurinit positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab

kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. A. Mistjurinit on kriminaalkorras karistatud neljal

korral ja vangistuses viibib teist korda. Kuritegude toimepanemine ei ole juhuslik, varasemad tingimuslikud ja reaalsed

karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud.

5. A. Mistjurinil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava

puhul täidetud. Seega ei ole isik ka vanglas range järelevalve all viibides suutnud alluda korraldustele ning järgida

kehtestatud nõudeid.

6. Positiivsena tõi kohus välja vabanemisjärgse elukoha olemasolu, regulaarsed psühhiaatrilised konsultatsioonid

vangistuses, A. Mistjurin on läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi ja töötab vanglas majandustöödel.

Vabanemisel töökoht puudub, A. Mistjurin on invaliidsuspensionär, kuid sissetulekust varasemalt ei piisanud ja pani

kuriteod toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad negatiivselt A. Mistjurini

tasumata nõuded ligikaudu 4200 euro ulatuses. Samuti isikul on diagnoositud narkosõltuvus, kuid süüdimõistetu ise end

sõltlaseks ei pea.

7. Uue üldise kuriteo toimepanemise riski hindas kohus suhteliselt madalana, kuid leidis, et isiku ennetähtaegne

vabanemine oleks käesoleval hetkel ennatlik, kuna A. Mistjurinil on jäänud kanda mõistetud karistusest üle 2 aasta ja 5

kuu. A. Mistjurini puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mistõttu tuleks süüdimõistetu ennetähtaegselt

vangistusest vabastada.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Viru Maakohtu 10. jaanuari 2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A.

Mistjurin, kes palub tühistada Viru Maakohtu määruse ning uue määrusega vabastada A. Mistjurin

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega.

9. Kaebaja leiab, et maakohus ei ole kohtumäärust piisavalt motiveerinud. Maakohus on jätnud

arvestamata positiivsed faktorid – isiku poolt reaalselt ärakantud vangistusaja pikkus, kinnipeetava

isiku ja väljaspool kinnipidamisasutust kinnipeetavat eesootavad elutingimused ning võimalused

oma elu korraldamiseks kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Samuti on kohus jätnud

arvestamata A. Mistjurini tervisliku seisundi – süüdimõistetul on ajukahjustus ja psüühiline

haigestumine pärast peatraumat, esinevad mälulüngad. Arvestada tuleb, et kanepiga hakkas

süüdimõistetu tegelema pärast seda, kui sai psühholoogilise trauma.

10. Üksnes kuriteo tehiolud ei saa välistada ennetähtaegset vangistuses vabastamist.

Sotsiaalprogrammi läbimine ja töötamine koristajana viitavad sellele, et A. Mistjurin on teinud

jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Uue kuriteo toimepanemise risk – 12% - on madal. Elukoha

olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve võimaldavad varasemast elukäigust

tulenevaid riske ära hoida.

11. Elektrooniline valve on tugeva kontrollimehhanismiga, see aitab isikul esialgu kohaneda

eluga vabaduses. Isikule tuleb anda võimalus näidata, et käitumine ja hoiakud on vangistuse jooksul

muutunud. Katseajal on võimalik hinnata A. Mistjurini püüdlusi oma elu korraldamisel ning

kehtivate tavade järgimisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Viru Maakohtu 10.

jaanuari 2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Viru Maakohus on määruses kõiki

asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena

määruskaebusele vaid järgmist.

13. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis,

järgides KarS § 76 lg-s 2 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus

on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle positiivset,

mistõttu ei ole maakohus A. Mistjurinit ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. A. Mistjurini

ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige A. Mistjurini varasem

elukäik, käitumine vangistuse ajal ja süüdlase isik ehk A. Mistjurini vabaduses viibides olevad

käitumismustrid. Viru Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on A.

Mistjurini puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.

14. Kaebaja on määruskaebuses toonud välja A. Mistjurinit iseloomustavad positiivsed tegurid –

isiku poolt reaalselt ärakantud vangistusaja pikkus, kinnipeetava isik ja eesootavad elutingimused

vangistusest vabanemisel. Samuti sotsiaalprogrammi läbimine ja vangistuses töötamine koristajana,

uue kuriteo toimepanemise madal risk, elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja

järelevalve kontrollivõimalus.

Ka maakohus on eelnimetatud tegureid kogumis hinnanud, kuid toonud positiivsete tegurite kõrval

välja ka negatiivse – A. Mistjurinil on kehtiv distsiplinaarkaristus, A. Mistjurinit on varasemalt

karistatud kriminaalkorras neljal korral, viibib teist korda vangistuses. Kuritegude toimepanemise

ajendiks on majandusliku kasu saamine ja soodusteguriks narkootiliste ainete tarvitamine. Samuti ei

saa tähelepanuta jätta, et A. Mistjurinil on üle 4000 euro tasumata rahalisi nõudeid, kuna rahaliste nõuete

tasumisel isegi igakuiste osamaksetena võivad tal tekkida majanduslikud raskused, mille lahendamiseks võib ta hakata

toime panema uusi kuritegusid. A. Mistjurinil puudub vabanemisel töökoht, mis veelgi enam võib

mõjutada isikut kuritegelikule teele, samuti on A. Mistjurinil diagnoositud narkosõltuvus.

15. Kohtu hinnangul tuleb seejuures arvestada, et A. Mistjurin on korduvalt toime pannud

varguseid, käesolev kuritegu seisneb narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses

ebaseaduslikus käitlemises. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 12%, kuid seejuures on

maakohus võtnud õigesti arvesse, et kuna A. Mistjurinil on jäänud kanda mõistetud karistusest üle 2

aasta, oleks eelnevat arvestades A. Mistjurini ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

16. Kaebaja hinnangul tuleb arvesse võtta A. Mistjurini tervislikku seisundit – süüdimõistetul on

ajukahjustus ja psüühiline haigestumine pärast peatraumat. Ringkonnakohus peab oluliseks märki-

da, et käesoleval juhul ei ole tegemist KrMS § 425 olukorraga, mille kohaselt tuleb isik vanglast en-

netähtaegselt vabastada haiguse tõttu. A. Mistjurini puhul ei esine käesoleval ajal sellist seisundit, et

ta tuleks tervislikel põhjustel vabastada vangistusest ennetähtaegselt. Vanglas on arstid ja psühhiaat-

rid, kelle abi on võimalik kasutada oma haiguste ravimiseks ja kontrolli all hoidmiseks.

17. Kohus, hinnanud KarS § 76 lg-s 4 toodud materiaalseid eeldusi tingimisi ennetähtaegsest

vangistusest vabanemise hindamiseks, leiab, et A. Mistjurini karistuse kandmise eesmärk ei ole

käesolevaks hetkeks eesmärki täitnud ning ei esine erandlikke asjaolusid, et vabastada A. Mistjurin

ennetähtaegselt vangistusest. Seetõttu jääb ringkonnakohus maakohtu seisukoha juurde ning leiab,

et A. Mistjurinil tuleb vangistuses oma karistuse kandmist jätkata. Kuna tal on veel üle kahe aasta

karistust kanda, siis saab ta oma käitumist positiivselt näidata ja seda saab arvestada järgmisel tema

tingimisi ennetähtaegsest vangistusest vabanemise hindamisel.

18. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas