1-16-2469/47 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-2469

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2017. a, Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-16-2469 (15249000310)

Kohtunik

Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Kriminaalasi

Artur Kaljuvee süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Anneli Hinto

Süüdistatav

ARTUR KALJUVEE

Isikukood 38904295234, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

linn, Jõgeva maakond, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti

keel, algharidus, töökoht: Eurorehvid OÜ;

Kriminaalkorras 3 kehtivat karistust:

1) Harju Maakohtu 29.07.2013. a otsusega süüdi tunnistatud

KarS § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, § 344 lg 1, § 349, § 266 lg 2 p

3 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud karistuseks 2 aastat

vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati, mõistes

lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, millest kuulus

koheselt ärakandmisele KarS § 74 lg 2 alusel 7 kuud vangistust

(vabanes 16.08.2013. a), ülejäänud vangistus jäeti KarS § 74 lg 1,3

alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga;

2) Tartu Maakohtu 29.01.2015. a otsusega süüdi tunnistatud

KarS § 121 ja § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõistetud 1 aasta 2

kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 425 tunni

üldkasuliku tööga, tähtajaga 1 aasta, üldkasulik töö sooritatud

ajavahemikul 23.02.2015. a kuni 03.02.2016. a;

3) Pärnu Maakohtu 30.07.2015. a otsusega süüdi tunnistatud

KarS § 424 järgi ja karistuseks mõistetud rahaline karistus 120

päevamäära, s.o 1764 eurot, rahalise karistuse jääk 1511,15 eurot;

Väärteokorras 2 kehtivat karistust.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 14.09.2015. a

Kaitsja

Jurist Paavo Paal

Kohtuistungi toimumise aeg

9. august, 29. november, 30. november, 22. detsember 2016. a

ja 6. jaanuar 2017. a

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Artur Kaljuvee KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks)

aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus käesoleva otsusega mõistetud karistuse ja

Pärnu Maakohtu 30.07.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5016 mõistetud rahalise

karistuse ärakandmata osaga, s.o 1511 (üks tuhat viissada üksteist) eurot 15 senti.

KarS § 64 lg 2 alusel viia Pärnu Maakohtu 30.07.2015. a otsusega kriminaalasjas nr

1-15-5016 mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt.

Käesoleva otsusega mõistetud vangistuse aja alguseks lugeda KrMS § 414 lg 1,2 alusel

Artur Kaljuvee vanglasse saabumise aeg.

Kohus saadab Artur Kaljuveele teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta

peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata

jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3.

Artur Kaljuvee suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada

karistuse kandmisele asumisel.

KrMS § 180 lg 1 alusel Artur Kaljuveelt välja mõista riigituludesse menetluskuludena

sundraha 705 (seitsesada viis) eurot, kannatanule ja tunnistajatele hüvitatud kulud 105

(ükssada viis) eurot 69 senti ning määratud kaitsjale makstud tasu ja kulu 105 (ükssada

viis) eurot 60 senti.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 916,29 eurot tuleb tasuda 1

(ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või

EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300

(Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on

99917700001830. Selgitusse tuleb märkida „1-16-2469, menetluskulud, Artur Kaljuvee“.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral suunatakse nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks

kättesaadav 1. veebruaril 2017. a.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast,

mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

SÜÜDISTUSE SISU

Artur Kaljuveele on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et:

- tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise (karistatud 29.01.2015. a

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega), 13.09.2015. a kella 20.50 paiku Põltsamaa linnas

Tallinna mnt 1 AS-i Põltsamaa Felix territooriumil asuvas ühiselamus kakles xxxxxxxxxxxxxx,

millist kaklust asusid lahutama turvatöötajad, misjärel ründas ta kahte AS G4S turvatöötajat,

mis seisnes selles, et tiris turvatöötajat xxxxxxxxxxxxxxxx juustest, lõi ning püüdis lüüa mitmel

korral

rusikaga

turvatöötajat

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxt

pea

piirkonda,

tekitades

xxxxxxxxxxxxxxxxx jaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx füüsilist valu;

- tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise (karistatud 29.01.2015. a

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega), 13.02.2016. a kella 02.30 paiku

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx eramu elutoas lõi kahel korral xxxxxxxxxxx rusikaga näkku,

tekitades xxxxxxxxx ninale turse ning tekkinud rüseluse käigus küünistas xxxxxxxxxx näost,

kaelast ja seljast, tekitades kannatanu näole, kaelale ja seljale kriimustused ning hammustas

kannatanut selja ülaosast, tekitades kannatanu parema abaluu piirkonda verevalumi, pannes

sellega toime korduva kehalise väärkohtlemise.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Artur Kaljuvee süü

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuritegudes on tõendatud.

Esmalt käsitleb kohus süüdistatav Artur Kaljuveele esitatud süüdistust kannatanute

xxxxxxxxxxxxxxxxjaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu kehalises väärkohtlemises, seejärel võtab

seisukoha süüdistuse osas, mis puudutab kannatanu xxxxxxxxxxkehalist väärkohtlemist.

2. Kohus leiab, et süüdistatav Artur Kaljuveele esitatud süüdistus kannatanute

xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx kehalises väärkohtlemises on kohtus uuritud

kirjalike ja isikuliste tõenditega usaldusväärselt tõendatud. Kannatanute xxxxxxxxxxxxxxx ja

xxxxxxxxxxxxxxxxxxu kehaline väärkohtlemine on tõendatud nii kannatanute enda ütluste, kui

ka tunnistajatexxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx ütluste,

samuti patrullilehtedega (tl 43-46), indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise

protokolliga (tl 47-48), joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga (tl 49-50),

õigusrikkuja üleandmise aktiga (tl 51) ja kiirabikaardiga (tl 52).

3. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et 13.09.2015. a oli

kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx turvafirma G4S turvatöötajana tööl AS-is Felix väravavalvurina.

Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu töökoht asub AS Felix territooriumit piirava värava juures

asuvas turvaruumis. AS-i Felix territooriumil asub ka ühiselamu, mida kasutavad töötajad.

Vaidlust ei ole ka selles, et süüdistatav Artur Kaljuvee töötas AS-is Felix hooajatöölisena, kuid

ei elanud ühiselamus (seega ei omanud õigust seal viibida). Septembris 2015. a töötasid AS-is

Felix hooajatöölistena ka tunnistajad xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx. Kõik

nimetatud isikud elasid AS-i Felix ühiselamus.

Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav Artur Kaljuvee sisenes 13.09.2015. a kella 19.00-21.00

paiku AS-i Felix territooriumile ja läks ühiselamusse tunnistaja xxxxxxxxxxxxx suhtlema.

Vaidlust ei ole ka selles, et Artur Kaljuvee oli 13.09.2015. a alkoholijoobes. Nii süüdistatav

Artur Kaljuvee, kui ka tunnistaja xxxxxxxxxx on kinnitanud, et 13.09.2015. a päeval tarvitasid

nad koos Põltsamaa linna pargis alkoholi – nii kanget kui lahjat alkoholi. Ka tunnistaja

xxxxxxxxxxxxxu ütlustest nähtub, et süüdistatav Artur Kaljuvee oli ühiselamusse jõudes

silmnähtavalt purjus. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt sai ta tunnistaja

xxxxxxxxxxxxxx käest teada, et süüdistatav Artur Kaljuvee on alkoholjoobe seisundis ilmunud

AS-i Felix territooriumile. Seda, et süüdistatav Artur Kaljuvee oli 13.09.2015. a alkoholijoobes

on

kinnitanud

ka

kannatanud

xxxxxxxxxxxxxxx

ja

xxxxxxxxxxxxxxxxxx

ning

tunnistajaxxxxxxxxxs. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist

nähtuvalt tuvastati 13.09.2015. a AS-i Felix territooriumil aset leidnud sündmuste järgselt, s.o

kell 21.30 Jõgeva politseijaoskonnas süüdistatav Artur Kaljuveel alkoholisisaldus tema

väljahingatavas õhus 0,98 mg/l kohta. Joobele viitavate tunnustena on muuhulgas välja toodud,

et isikul esineb aja-, isiku- ja kohatajus häireid, koordinatsioon väga häiritud, käitumine rahutu,

ärritunud, ründav (tl 47-48).

4. Kogutud tõenditest nähtuvalt (ja selles ei ole ka vaidlust) toimus pärast süüdistatav Artur

Kaljuvee ühiselamusse jõudmist tema ja tunnistaja xxxxxxxxxxx vahel kaklus. Kuna

süüdistatav Artur Kaljuveele ei ole esitatud süüdistust tunnistaja xxxxxxxxxxxxx toimunu

suhtes, kohus selle sündmuse osas seisukohta ei võta (KrMS § 268 lg 1). Seega jätab kohus

hindamata ka kaitsja väited, mis käsitlevad süüdistatav Artur Kaljuvee ja tunnistaja

xxxxxxxxxxx vahel toimunud kaklust.

Kogutud tõendid on vastuolulised selles, millal ja kuidas sekkus süüdistatav Artur Kaljuvee ja

tunnistaja xxxxxxxxxxx vahelisse konflikti kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ning mis toimus

pärast seda, kui kannatanu oli konflikti sekkunud.

Kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt kutsusid pärast süüdistatav Artur Kaljuvee AS-

i Felix territooriumile sisenemist kaks ühiselamus elavat tüdrukut xxxxxxxxxxxxxxxx kui

turvatöötajat ühiselamusse appi, kuna seal toimus kaklus. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx nägi

ühiselamusse jõudes, et üks ühiselamu elanik oli koridori põrandal pikali maas, süüdistatav

Artur Kaljuvee tema peal. Süüdistatav Artur Kaljuvee peksis käte ja jalgadega maas lamavat

meest. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx koos ühiselamus elavate ja kakluse juures viibinud

tüdrukutega üritas kaklejaid lahutada. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxhelistas koheselt G4S

patrullile abi saamiseks. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx üritas kaklejaid lahutada nii sõnaliselt

(andis korduvalt korraldust kaklus lõpetada), kui ka teist osapoolt süüdistatav Artur Kaljuveest

eemale tirides. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx arvab, et ta togis harjavarrega süüdistatav Artur

Kaljuveed seljapiirkonda, et sel moel Artur Kaljuvee tähelepanu võita ja ta xxxxxxxxxxxxx

eemale saada. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx helistas ka G4S patrulltoimkonnale, kelleks

13.09.2015.

a

olixxxxxxxxxxxxxxxx

abikaasa

xxxxxxxxxxxxxxxxxxu.

Kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxl ja kakluse juures viibinud tüdrukutel õnnestus kaklus lõpetada ja

xxxxxxxxxx toimetati oma tuppa. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx süüdistatav Artur Kaljuveel

vigastusi ei täheldanud. Pärast eemale tõmbamist ütles süüdistatav Artur Kaljuvee kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxx, et viimane paneks talle jope selga. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx tegi

seda, kuid süüdistatav Artur Kaljuvee muutus selle peale agressiivseks. Süüdistatav Artur

Kaljuveele ei meeldinud, et teda käsutati ja nõudmisi esitati. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu

arvates ründas süüdistatav Artur Kaljuvee teda kakluse lahutamise käigus, haarates kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxx käega juustest. Süüdistatav Artur Kaljuvee, hoides kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxl

käega

juustest

kinni,

sakutades

teda

edasi-tagasi.

Kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxx tundis valu. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx seda, millal see täpselt toimus ja

kus, ei mäleta.

Eelkirjeldatud

kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxx

ütlused

on

kooskõlas

kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxxlu ütlustega. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt oli ta

13.09.2015. a tööl turvafirma G4S patrullekipaažis turvatöötajana. Nimetatud kuupäeval õhtul

enne

kella

21.00

helistas

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

ärritunud

olekus

kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxu ja kutsus patrulli appi AS-i Felix ühiselamusse, kuna seal oli puhkenud

kaklus. Kaklejad ei allunud turvatöötajaxxxxxxxxxxxxxxxu korraldustele kaklus lõpetada.

Lisaks oli xxxxxxxxxxxxxxxt tiritud juustest.

Sündmust on pealt näinud tunnistajad xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx. Tunnistajate ütluste

kohaselt tuli süüdistatav Artur Kaljuvee 13.09.2015. a õhtul AS-i Felix ühiselamusse

xxxxxxxxxxxxjuurde, et kutsuda viimane endaga alkoholi tarvitama. Tunnistaja xxxxxxxxxx,

kes oli väsinud ja soovis magada, ei olnud nõus süüdistatav Artur Kaljuveega välja minema.

Süüdistatava Artur Kaljuvee ja tunnistaja xxxxxxxxxxx vahel tekkis vaidlus, mis kasvas üle

tõuklemiseks. Nimetatud asjaolusid on oma ütlustega kinnitanud ka tunnistajad xxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt ütles

tunnistaja xxxxxxxxxxxkorduvalt süüdistatav Artur Kaljuveele, et aitab. Lisaks andis tunnistaja

xxxxxxxxxxxxx korralduse kaklus lõpetada, mida on kinnitanud ka tunnistaja xxxxxxxxxx.

Tunnistajate xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt kutsus viimane turvatöötaja

(kelleks oli kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx) ühiselamusse appi kaklust lõpetama.

Tunnistajate xxxxxxxxxxxxx jaxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et turvatöötaja üritas

esialgu kaklust lõpetada suulisi korraldusi andes. Kuna korraldustele ei reageeritud, siis võttis

kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx tunnistaja xxxxxxxxxxxxx arvates lumelabida ja koputas vastu

selga (löömiseks seda ei pea), seejuures jätkuvalt jagades korraldusi kaklus lõpetada. Tunnistaja

xxxxxxxxxxxxxu ütluste kohaselt karjus kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu süüdistatav Artur

Kaljuvee ja tunnistaja xxxxxxxxxxx peale, seejärel võttis labida ja hakkas rohkem Artur

Kaljuveed õrnalt labidaga vastu selga koputama, et nad lõpetaks kaklemise. Tunnistaja

xxxxxxxxxxxxx lahkus pärast kakluse lõppemist, läks tunnistaja xxxxxxxxxxxx juurde.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt läks süüdistatav Artur Kaljuvee kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxa kaasa, kuid trepi ees nägi ta, et süüdistatav Artur Kaljuvee hoidis

kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx juustest kinni (umbes pool minutit). Arvab, et väga kõvasti kinni

ei hoidnud. Juustest haaramist tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxei näinud. Turvanaine käskis

süüdistatav Artur Kaljuveel juustest lahti lasta, misjärel lasi Artur Kaljuvee lahti.

Kohtu hinnangul nähtub eelkirjeldatud tõenditest, et süüdistatav Artur Kaljuvee võttis

kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx juustest kinni pärast konflikti lõppemist süüdistatav Artur

Kaljuvee ja tunnistaja xxxxxxxxxxx vahel. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu tema suhtes

toimepandu osas täpseid selgitusi anda ei ole osanud. Mittemäletamist on ta põhjendanud

sellega, et ta on soovinud halba unustada ja suurem rikkumine toimus hiljem turvaruumis.

Samuti on osundanud põhimõttele, et turvatöötajatega juhtubki aeg-ajalt selliseid asju. Kohtul

puudub alus kahelda kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ütluste usaldusväärsuses ja seeläbi õigsuses.

Kohtu hinnangul on sündmust pealt näinud tunnistaja xxxxxxxxxxxxk kirjeldanud piisavalt

täpselt seda, mida ta tajus ja nägi. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt toimus juustest

tirimine pärast konflikti lõppemist tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxühiselamu ukse ees. Tunnistaja

xxxxxxxxxxxxxx ütluste usaldusväärsust kinnitab ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlused, mille

järeldub, et tunnistaja ei näinud juustest tirimist. Kohus leiab, et tunnistaja oleks pidanud

juustest tirimist nägema, kui see oleks toimunud ühiselamu siseruumides. Aga tunnistaja ei

saanudki seda näha, kuna tirimine toimus väljas ja tunnistaja oli eelnevalt lahkunud koos

tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx Samuti on juustest tirimist ja valu tundmist kinnitanud ka

kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx. Vahetult sündmuste käigus on juustest tirimise fakti avaldatud

ka kannatanu Ixxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Samuti kinnitab turvatöötaja (s.o kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxx) ründamist õigusrikkuja üleandmise akt (tl 51). Eeltoodust tulenevalt on

kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatav Artur Kaljuvee tiris kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx AS-

i Felix territooriumil asuva ühiselamu trepil juustest. Kohtu hinnangul saab kogutud tõenditest

usaldusväärselt järeldada, et juustest tirimine ei olnud lihtsalt tutistamine või sakutamine, vaid

selgelt valu põhjustav tegevus kannatanu suhtes. Nii nähtub tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxx

ütlustest, et juustest kinnihoidmine toimus umbes 30 sekundit. Süüdistatav Artur Kaljuvee

ütluste kohaselt võttis ta kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxjuustest kinni ja tõstis teda.

Kohtu hinnangul saab süüdistatav Artur Kaljuvee ütlusi arvestada osaliselt, s.o osas, milles need

on kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Eelkirjeldatud sündmuse kohta on süüdistatav Artur

Kaljuvee andnud ütlusi, mille kohaselt püüdis kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx kaklust lahutada,

sõnaliselt. Kaklust ei lõpetatud. Seejärel võttis kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx lumelabida ja lõi

teda paar korda selga. Selle peale võttis süüdistatav Artur Kaljuvee kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxl juustest kinni ja tõstis teda natuke, umbes 5 sekundit.

Kohus leiab, et süüdistatav Artur Kaljuvee ütlused, mille kohaselt löödi teda korduvalt

lumelabidaga, ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Nii nähtub eelkirjeldatud tunnistajate ja

kannatanu ütlustest, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu tõepoolest kasutas kakluse lahutamiseks

lumelabidat või harjavart, kuid seda mitte löömiseks, vaid tähelepanu kõrvale juhtimiseks ja

kakluse lõpetamiseks. Selgitamiseks on kasutatud sõna „koputamine“. Seda, et turvatöötaja

oleks tugevat jõudu rakendanud ja süüdistatav Artur Kaljuveed löönud, ükski tõend ei kinnita

(v.a süüdistatav Artur Kaljuvee ütlused). Sellest tulenevalt ei ole kohtu arvates usutav ka

süüdistatav Artur Kaljuvee versioon, et juustest tirimine oli tingitud löökidest, mis ta selja

piirkonda sai. Esiteks nähtub tõenditest, et juustest tirimine toimus ühiselamu trepi juures, s.o

pärast konflikti lõppemist süüdistatav Artur Kaljuvee ja tunnistaja xxxxxxxxxxxx vahel.

Teiseks ei ole selline verisoon eluliselt usutav. Seda põhjusel, et süüdistatav Artur Kaljuvee

ütluste kohaselt tõusis ta pärast labidaga löömist üles ja sakutas juustest (seda, kuidas ta üles

sai tõusta tunnistaja xxxxxxxxxxxxhaardest, ta selgitada ei osanud). See tähendab, et juures

viibinud tunnistajad xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx) pidanuks sellist

juustest tirimist nägema.

Lisaks peab kohus oluliseks, et süüdistatav Artur Kaljuvee ütlused ei ole järjepidevalt olnud

samasugused. Kohtus on süüdistatav Artur Kaljuvee oluliselt muutnud oma ütlusi. Varasemalt

ei olnud süüdistatav Artur Kaljuvee rääkinud midagi tunnistaja xxxxxxxxxxxxx kaklemisest,

turvatöötaja poolsest löömisest ja turvatöötaja juustest tirimisest. Samuti ei suutnud süüdistatav

Artur Kaljuvee arusaadavalt ja adekvaatselt selgitada, miks talle varem ütluste andmisel

eelnimetatud olulised asjaolud meelde ei tulnud. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav

süüdistatav Artur Kaljuvee väide, et asjad tulevadki hiljem meelde.

5. Kogutud tõendid on vastuolulised ka selles, mis toimus pärast seda kui kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatav Artur Kaljuvee olid ühiselamu juurest lahkunud.

Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt liikusid

kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatav Artur Kaljuvee koos värava suunas. Kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt oli patrull selleks ajaks kohale jõudnud. Kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxx läks turvaruumi, et avada patrullekipaažile uks. Turvaruumi sisenes ka

süüdistatav Artur Kaljuvee, kes oli väga ärritunud olekus. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx kutsus

politsei ja teavitas juhtunust juhtimiskeskust. Alkoholijoobes ning kõrvalistel isikutel on

turvaruumis viibimine kategooriliselt keelatud.

Eelkirjeldatud

kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxütlused

on

kooskõlas

kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustega. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxon kinnitanud, et kui ta

jõudis AS-i Felix territooriumile, kuulis ta ärritatud hääli. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

nähes ettevõtte territooriumil purjus isikut, palus viimasel koheselt territooriumilt lahkuda.

Süüdistatav Artur Kaljuvee liikus värava poole, kuid enne väravast väljumist sisenes

turvaruumi. Süüdistatav Artur Kaljuvee oli väga emotsionaalne ja ei soovinud AS-i Felix

territooriumilt lahkuda. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnõudis süüdistatava viivitamatut

lahkumist, kuna süüdistatav oli purjus ja kõrvalised isikud ei tohi turvaruumis viibida.

Kannatanute xxxxxxxxxxxxxxu ja xxxxxxxxxxxxxxxxxlu ütlused on kooskõlas ka selles, et

süüdistatav Artur Kaljuvee ründas turvaruumis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxt – lüües teda ühel

korral pea piirkonda ja veel korduvalt üritades lüüa.

Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx oli ründamise ajal (turvaruumis asuva) barjääri taga. Kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt rääkis turvaruumi sisenedes süüdistatav Artur

Kaljuvee emotsionaalselt – sõimas ja ähvardas. Samuti lõhkus asju ja ei allunud korraldustele.

Süüdistatav Artur Kaljuvee lõi kannatanut rusikas käega pea piirkonda ja selle tulemusena

tundis kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvalu. Süüdistatav Artur Kaljuvee üritas kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx veel mitmeid kordi lüüa rusikaga pea- ja rinnapiirkonda. Kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxxxu üritas rünnet käega tõrjuda ja seetõttu tabasid löögid ka kannatanu kätt.

Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt otsustas ta ründe tõrjumiseks kasutada

pipragaasi ja seejärel tõmbus süüdistatav hetkeks tagasi. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx sai

süüdistatav Artur Kaljuvee põrandale suruda. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx istus

süüdistatav Artur Kaljuveele peale, et teda kinni hoida. Süüdistatav Artur Kaljuvee oli jätkuvalt

agressiivne. Süüdistatav Artur Kaljuvee üritas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx jalaga lüüa ja sõimas

mõlemat turvatöötajat (xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxt) ebatsensuursete

sõnadega.

Ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu on kinnitanud, et süüdistatav Artur Kaljuvee vehkis

turvaruumis kätega ja oleks peaaegu monitorile pihta saanud ning sõimas. Kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxx

ütluste

kohaselt

lõi

süüdistatav

Artur

Kaljuvee

kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kätega. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx täpsemalt sündmuse asjaolusid

selgitada ei osanud, kuna ajal, kui kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatav Artur

Kaljuvee vahel intsident toimus, tegeles kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx abi kutsumisega.

Kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxx

ütluste

kohaselt

helistas

ta

politseisse

ja

tunnistajaxxxxxxxxxxxxxx, et viimane appi kutsuda, kuna politsei abi saabumiseks võis

kannatanu hinnangul kauem aega minna. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxütlustest nähtuvalt

tema turvaruumis pipragaasi kasutamist ei tundnud. xxxxxxxxxxxxxxu on põhjendanud

pipragaasi mittetundmist asjaoluga, et tegemist võis olla aegunud gaasiga, mille mõju pole

enam kuigi suur. Sama seisukohta (pipragaas võis olla vana ja ei omanud enam vajalikku

toimet) on väljendanud ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxkes jõudis AS-i Felix turvaruumi 10-20

minutit pärast kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxt telefonikõne saamist. Lisaks nähtub nii

kannatanute

xxxxxxxxxxxxxxx

jaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtlustest

(ja

õigusrikkuja

üleandmise aktist – tl 51), et süüdistav Artur Kaljuvee suhtes kasutati ka käeraudu ja käeraudade

paigaldamisega esines probleeme, kuna süüdistatav Artur Kaljuvee osutas vastupanu.

Kannatanute xxxxxxxxxxxxxxu ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlusi on kinnitanud ka tunnistaja

xxxxxxxxxx. Tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt kutsus kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx

teda telefoni teel appi, kuna AS-i Felix territooriumil on agressiivne purjus hooaja töötaja. Läbi

telefoni kostusid kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx antud korraldused: „Istu, ole rahulik, ära

rabele!“. AS-i Felix turvaruumi jõudes nägi tunnistaja xxxxxxxxxx maas lamavat noormeest,

kellele olid paigaldatud käerauad. Tunnistaja xxxxxxxxxx on kinnitanud, et põrandal pikali

olnud noormees oli endast väljas. Endast väljas oli ka barjääri taga viibinud kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxu, kes poolnuttes teavitas tunnistaja xxxxxxxxxxt, et süüdistatav Artur

Kaljuvee oli teda juustest tirinud. Lisaks kinnitas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tunnistaja

xxxxxxxxxxxxxx et süüdistatav Artur Kaljuvee ründas teda. Tunnistaja xxxxxxxxxx on ka

kinnitanud, et süüdistatav Artur Kaljuvee oli agressiivne. Nii kui tunnistaja xxxxxxxxxx võttis

süüdistatav Artur Kaljuveelt ära käerauad, üritas viimane tunnistajat korduvalt rünnata.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxx õnnestus ründeid vältida. Süüdistatav Artur Kaljuvee tahtis

turvaruumist lahkuda, kuna sündmuskohale oli kutsutud politsei. Lisaks nähtub tunnistaja

xxxxxxxxxxe ütlustest, et süüdistatav Artur Kaljuvee oli talle vestluse käigus kinnitanud, et oli

eelnevalt ühiselamus kakelnud.

Sündmuste asjaolusid kinnitab ka patrullileht, millest nähtuvalt on 13.09.2015. a kella 20.51

Põltsamaal, Tallinna mnt 1, AS-is Felix ründas joobes olekus Artur Kaljuvee turvamehi, olles

eelnevalt Felixi ühiselamus rünnanud xxxxxxxxxxx. Isiku transportimisel Põltsamaalt Jõgeva

arestimajja kasutati käeraudu kuna isik oli agressiivne (tl 43-44). Samuti kinnitab sündmuste

asjaolusid õigusrikkuja üleandmise akt, millest nähtuvalt toimus 13.09.2015. a kaklus AS-i

Felix territooriumil, samuti rünnati turvatöötajat ja patrulli. Kasutatud erivahenditena on

märgitud pipragaas ja käerauad (tl 51).

Kohus leiab, et fakti, et süüdistatav Artur Kaljuvee oli 13.09.2015. a kella 20.50 ajal AS-i Felix

territooriumil agressiivselt meelestatud, kinnitavad lisaks kannatanute (xxxxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja tunnistajate (xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxs) ütlustele ning patrullilehel ja indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri

kasutamise protokollile ka teised kirjalikud tõendid. Nii nähtub joobeseisundis isiku

kainenemisele toimetamise protokollist (tl 49-50), et Artur Kaljuvee toimetati kainenema, kuna

isik oma agressiivse käitumisega kujutas ohtu endale ja teistele isikutele. Lisaks nähtub

patrullilehtedelt (tl 43-46), et Artur Kaljuvee suhtes on 13.09.2015. a kasutatud käeraudu, kuna

isik oli agressiivne ja üritas enesetappu. Ka kiirabikaardilt 90007141 nähtuvalt üritas Artur

Kaljuvee Jõgeva arestimajas enesetappu. Isik jäetud kainenema. Asjaolu, et Artur Kaljuveel on

alkoholiprobleem ja tema käitumine muutub alkoholi tarvitamisest tingituna agressiivseks on

kinnitanud Artur Kaljuvee poolõde tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx Seda ei ole eitanud ka

süüdistatav Artur Kaljuvee ise.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et

süüdistatav Artur Kaljuvee kasutas vägivalda ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes – lõi

teda

ühel

korral

rusikaga

pea

piirkonda.

Sellest

löögist

tundis

kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx valu ja ka hiljem (järgmisel päeval) pea valutas. Samuti on tuvastatud

see, et pärast turvaruumis toimunud rünnet üritas süüdistatav Artur Kaljuvee korduvalt

kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx käte- ja jalgadega lüüa. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

õnnestus ründeid vältida, kuna ta sai süüdistatav Artur Kaljuvee pikali maha ja hoidis teda kinni,

üritades paigaldada käeraudu. Samuti kasutati süüdistatav Artur Kaljuvee rahustamiseks

pipragaasi.

Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav Artur Kaljuvee ütlused osaliselt usaldusväärsed, s.o osas,

milles need ei ole kooskõlas teiste tõenditega.

Süüdistatav Artur Kaljuvee ütluste kohaselt ütles talle turvatöötaja, et mine välja siit ühikast,

ma saadan sind, misjärel turvatöötaja hakkas ees värava poole liikuma. Väravast välja

süüdistatav ei jõudnud, kuna turvamees xxx tõukas ta jõuga turvaruumi, hakkas koheselt

väänama ja üritas Artur Kaljuveele käeraudasid paigaldada. Turvamehel õnnestus Artur

Kaljuvee ühele randmele käerauad kinnitada. Artur Kaljuvee osutas vastupanu ning soovis

ruumist välja saada. Turvamees kutsus abi, hüüdes „Alfa-alfa“. Süüdistatav Artur Kaljuvee oli

põrandal kõhuli, üks käsi kõhu all ja turvamees tema peal. Ajal, kui süüdistatav Artur Kaljuvee

oli juba kõhuli maas, lasi turvanaine Artur Kaljuveele pipragaasi näkku. Artur Kaljuvee võis

rabelemise ajal turvamehele pihta saada, aga plaani lüüa teda ei olnud. Küll aga sai Artur

Kaljuvee ise sinika silma alla kui oli kõhuli põrandal ja ajas pea kuklasse. Kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx surus aga Artur Kaljuvee pea jõuga vastu põrandat, mille tagajärjel sai

Artur Kaljuvee vigastada. Seejärel saabus turvaruumi kaitseväevormis mees. Artur Kaljuvee

tõsteti püsti ja siis saabus politseipatrull, kes Artur Kaljuvee minema toimetas.

Kohus peab ka siinkohal oluliseks arvestada, et olulistes asjaoludes on süüdistatav Artur

Kaljuvee oma ütlusi kohtus muutnud. Nii on kohtus ütlusi andes süüdistatav Artur Kaljuvee

selgitanud, et teab täpselt temal olnud vigastuste iseloomu ja tekkimist (kelle poolt ja millal,

fototabelid, tl 96-97), samuti pipragaasi kasutamisest. Kohtueelses menetluses süüdistatav

Artur Kaljuvee nimetatud asjaolude kohta midagi selgitanud ei ole või ei ole osanud selgitada.

Ütluste muutmise põhjendusi kohus adekvaatseks ei pea. Lisaks ei ole süüdistatav Artur

Kaljuvee ütlused ka kooskõlas teiste tõenditega. Samuti ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus

kõrvalistel isikutel on AS-i Felix territooriumil asuvas turvaruumis viibimine rangelt keelatud,

tõugati süüdistatav Artur Kaljuvee turvaruumi, eesmärgiga ta kinni pidada. Siinkohal peab

kohus oluliseks, et peamiseks probleemiks, miks turvatöötajad pidid sekkuma oli kaklus

ühiselamus. Ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu on kinnitanud, et tema ainsaks eesmärgiks oli

süüdistatav Artur Kaljuvee territooriumilt välja saada (politsei kutsus xxxxxxxxxxxxxxx ajal,

kui toimus intsident turvaruumis). Olukorras, kus kaklus oli juba lõppenud, puudus

turvatöötajatel igasugune põhjus selleks, et süüdistatav Artur Kaljuvee turvaruumi „tõugata“,

hakata teda „väänama“ ja käeraudu paigaldama. Lisaks nähtub kogutud tõenditest, et nii enne

sündmuste algust turvatöötajatega kui ka pärast oli süüdistatav Artur Kaljuvee käitumine

agressiivne (enne kaklus tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxx pärast politseil tuli kasutada

agressiivsuse tõttu käeraudu – tl 43-44). Seetõttu leiab kohus, et ka eelkirjeldatud süüdistatav

Artur Kaljuvee ütlused on kantud soovist enda süüd välistada ja teguviisi õigustada.

6. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates tõendatud, et süüdistatav Artur Kaljuvee 13.09.2015.

a kella 20.50 paiku Põltsamaa linnas, Tallinna mnt 1, AS-i Põltsamaa Felix territooriumil

ründas kaklust lahutama tulnud turvafirma G4S turvatöötajaid, tirides turvatöötajat

xxxxxxxxxxxxxxxxxjuustest

ning

lõi

ja

korduvalt

püüdis

turvatöötajat

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx rusikaga lüüa. Selle tegevusega tekitas süüdistatav Artur Kaljuvee

kannatanutele xxxxxxxxxxxxxxxxe ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx füüsilist valu.

7. Kohus leiab, et süüdistatav Artur Kaljuvee süü kannatanu xxxxxxxxx kehalises

väärkohtlemises on tõendatud nii kannatanu xxxxxxxxxxxkui ka tunnistajate xxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx ütlustega, aga ka kirjalike tõenditega - patrullileht,

fototabelid, kiirabikaart, tervisekaardid, joobes isiku kainenemisele toimetamise protokoll.

Samuti kinnitavad teo toimepanemist osaliselt süüdistatav Artur Kaljuvee ütlused.

Vaidlust ei ole selles, et tunnistaja xxxxxxxxxx, kes elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tänaval

asuvas eramus nr x, kutsus 12.02.2016. a õhtul kannatanu xxxxxxxxxxkoos elukaaslase

tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx enda juurde sauna. Tunnistaja xxxxxxxxxx oli samal õhtul enda

poole sauna kutsunud ka xxxxxxxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxxxxx. Vaidlust ei ole ka

selles, et saunaõhtul tarvitati alkoholi – õlut. Kogutud tõendid on kooskõlas selles, et õhtu

edenedes helistas tunnistaja xxxxxxxxxxxxe süüdistatav Artur Kaljuvee ja küsis, kas ta võib ka

tunnistaja xxxxxxxxxxx juurde sauna tulla. Tunnistaja xxxxxxxxxx lubas süüdistatav Artur

Kaljuveel sauna tulla, juhul, kui viimane on kaine. Kella 21.30 paiku tulid tunnistaja

xxxxxxxxxxx juurde süüdistatav Artur Kaljuvee ja tunnistaja xxxxxxxxxxxx. Süüdistatav Artur

Kaljuveel silmnähtavavaid joobetunnuseid ei olnud. Süüdistatav Artur Kaljuvee ja tunnistaja

xxxxxxxxxxxx alkoholi sauna kaasa ei toonud. Kogu seltskond oli sõbralik - käidi saunas, aeti

juttu ja kõik ühiselt tarvitasid laual olnud õlut.

Vaidlust ei ole ka selles, et kuigi süüdistatav Artur Kaljuvee kinnitas tunnistaja

xxxxxxxxxxxxx, et ta on kaine, oli ta siiski 13.02.2016. a enne tunnistaja juurde minemist

tarvitanud alkoholi. Nii süüdistatav Artur Kaljuvee, kui ka tunnistaja xxxxxxxxxxx on

kinnitanud, et tarvitasid enne xxxxxxxxxxx poole minemist alkoholi - kahe peale joodi mitme

tunni vältel ära üks pudel (0,5 liitrit) Jägermeistrit. Alkoholi tarvitamist jätkas süüdistatav Artur

Kaljuvee

ka

tunnistajaxxxxxxxxxxx

juures

olles.

Kõik

tunnistajad

(xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu) ja kannatanu (xxxxxxxxxx on kinnitanud, et

kogu seltskond tarvitas alkoholi ja päris kaine ei olnud seltskonnast keegi. Joobeseisundis isiku

kainenemisele toimetamise protokollist (tl 61-62) nähtuvalt tuvastati süüdistatav Artur

Kaljuveel 13.02.2016. a kell 04.20, s.o peale xxxxxxxxx suhtes toimepandud kehalist

väärkohtlemist, Jõgeva politseijaoskonnas joobe suuruseks 1,22 mg/l kohta tema

väljahingatavas õhus. Nimetatud protokollist nähtuvalt olid süüdistatav Artur Kaljuveel ilmsed

koordinatsioonihäired.

Kannatanu xxxxxxxxxxütlusi kahtluse alla seatud ei ole. Kohtu hinnangul on kannatanu

xxxxxxxxx ütlused usaldusväärsed, kuna need on kooskõlas teiste tõenditega ja on ka eluliselt

usutavad.

Kannatanu xxxxxxxxx ütluste kohaselt istus ta öösel orienteeruvalt 02.00 paiku (s.o

13.02.2016. a) elutoas, jalas teksad, ülakeha paljas, jahutades end peale saunas käimist.

Süüdistatav Artur Kaljuvee tegi köögis suitsu. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx oli läinud sauna dušši

alla. Süüdistatav Artur Kaljuvee tuli elutuppa ja lõi kannatanu xxxxxxxxxxx kaks korda

rusikaga vasakule poole näopiirkonda. Selle tagajärjel tundis kannatanu xxxxxxxxx valu ja

ninast hakkas verd jooksma. Kannatanu xxxxxxxxx tõusis püsti ja süüdistatav Artur Kaljuvee

võttis uuesti ründe asendi sisse - hoidis rusikaid püsti. Kannatanu xxxxxxxxx proovis

süüdistatav Artur Kaljuveed maha suruda, kuid süüdistatav Artur Kaljuvee rabeles lahti ja üritas

korduvalt kannatanu xxxxxxxxxx lüüa. Kannatanu arvab, et kümnetes kordades üritas. Rüselus

jätkus põrandal pikali olles, mille käigus süüdistatav Artur Kaljuvee vabandas kannatanu

xxxxxxxxx ees. Kannatanu xxxxxxxxx haardest vabanedes ründas süüdistatav Artur Kaljuvee

rusikaid kasutades kannatanu xxxxxxxxxx uuesti näo- ja kehapiirkonda. Süüdistatav Artur

Kaljuvee üritas ka peaga lüüa. Kui löömine ei õnnestunud, siis süüdistatav Artur Kaljuvee

hakkas kannatanu xxxxxxxxxxxküünistama ja hammustama. Süüdistatav Artur Kaljuvee

küünistas kannatanu xxxxxxxxxxnägu, kaela ja keha. Kannatanu xxxxxxxxx proovis

süüdistatav Artur Kaljuveed tugevamini kinni hoida, surudes ta tugevasti enda vastu, misjärel

süüdistatav Artur Kaljuvee hammustas kannatanu xxxxxxxxxx rinna piirkonnast. Edasise

rüseluse käigus õnnestus süüdistatav Artur Kaljuveel kannatanu xxxxxxxxxx ka selja

piirkonnast hammustada. Kui kannatanu xxxxxxxxxxproovis rüseluse käigus süüdistatav Artur

Kaljuveest kinni haarata, siis kannatanu xxxxxxxxx ja süüdistatav Artur Kaljuvee kukkusid

koos. Selle tagajärjel kannatanu xxxxxxxxxxvigastas roiet. Seejärel süüdistatav Artur Kaljuvee

rahunes ja koos kannatanu xxxxxxxxxxx liiguti esikusse. Esikus ründas süüdistatav Artur

Kaljuvee kannatanu xxxxxxxxxx uuesti ja rüselus kestis kuni politsei saabumiseni. Rüselus

esikus kestis paar minutit ja keegi seltskonnas viibinutest sekkuda ei julgenud. Üksnes

tunnistaja xxxxxxxxxxxx üritas süüdistatav Artur Kaljuveed kannatanu xxxxxxxxxxx eemale

sikutada, kuid see ei õnnestunud, arvab kannatanu xxxxxxxxx. Sündmuskohale saabus politsei

ja hiljem ka kiirabi.

Sündmust on pealt näinud tunnistajad xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxu ja xxxxxxxxxxxx, kelle

ütlused riimuvad ka kannatanu xxxxxxxxx ütlustega.

Tunnistaja xxxxxxxxxxi ütluste kohaselt tegi ta koos süüdistatav Artur Kaljuveega köögis

suitsu. Süüdistatav Artur Kaljuvee oli emotsionaalselt meelestatud - süüdistas ja haletses

ennast. Lõpetanud suitsetamise läks süüdistatav Artur Kaljuvee elutuppa ja tunnistaja

xxxxxxxxxx jäi veel sigaretti lõpetama. Tunnistaja xxxxxxxxxxxkuulis elutoast tunnistaja

xxxxxxxxxxxxx lausumas, et „Artur ära tee, rahune maha“. Elutuppa minnes nägi tunnistaja

xxxxxxxxxx, et kannatanu xxxxxxxxx ja süüdistatav Artur Kaljuvee seisid püsti ning vehkisid

kätega. Kannatanu xxxxxxxxx üritas süüdistatav Artur Kaljuveel kätest kinni saada ja teda kinni

hoida. Elutoast kostus kolinat ja kannatanu xxxxxxxxx ning süüdistatav Artur Kaljuvee

kukkusid kapi peale. Tunnistaja xxxxxxxxxx helistas politseisse ja teavitas toimunust ka

tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx, kes oli saunas. Tunnistaja xxxxxxxxxx läks õue politseinike

saabumist ootama. Tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt avanes talle õuest esikusse

tulles vaatepilt, kus süüdistatav Artur Kaljuvee oli pikali, kannatanu xxxxxxxxx püüdis tema

käsi kinni hoida. Kannatanu xxxxxxxxxxxägu oli verine ning rindkerel oli näha küünistuste

jälgi. Tunnistaja xxxxxxxxxx väljus uuesti majast.

Tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlusi on kinnitanud ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx. Tunnistaja

xxxxxxxxxxxx oli elutuppa toolile tukkuma jäänud ja ärkas, kui kannatanu xxxxxxxxx ja

süüdistatav Artur Kaljuvee olid elutoa põrandal pikali ja maadlesid. Tunnistaja xxxxxxxxxxxu

käskis rüselemise lõpetada. Järgmine hetk, mida tunnistaja xxxxxxxxxxxxxmäletab on see, kui

kõik olid elutoast lahkunud. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt oli ta sellel õhtul

palju alkoholi tarvitanud ja esines hetki, kus ta tukkus. Seega võib ta sündmuste järjepidevuses

eksida. Nii tunnistaja xxxxxxxxxxx kui ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et

sündmuste käigus tunnistaja xxxxxxxxxxxu lahkus elutoast ning läks sauna.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et ajal, kui ta hakkas dušši alla minema, tuli

tunnistaja xxxxxxxxxg sauna ja ütles, et xxxxxxxa Artur kaklevad. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx

läks elutuppa, kus süüdistatav Artur Kaljuvee oli diivanil pikali ja kannatanu xxxxxxxx tema

peal. Kannatanu xxxxxxxxxx oli nina verine. Kannatanu xxxxxxxxx küsis süüdistatav Artur

Kaljuveelt, et miks sa mind lõid. Samal hetkel nägi tunnistaja xxxxxxxxxxxx, et süüdistatav

Artur Kaljuvee hammustas kannatanu xxxxxxxxxx seljast. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx viskas

süüdistatav Artur Kaljuveele kruusitäie külma vett näkku. Süüdistatav Artur Kaljuvee lahkus

elutoast ja suundus esikusse ning talle järgnesid nii tunnistaja xxxxxxxxxxx kui ka kannatanu

xxxxxxxxxx Esikus jätkus süüdistatav Artur Kaljuvee ja kannatanu xxxxxxxx vaheline rüselus.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxx nägi, kui süüdistatav Artur Kaljuvee oli esiku põrandal pikali ja

kannatanu xxxxxxxxx tema peal. Selleks hetkeks olid kannatanu xxxxxxxxx rinnale tekkinud

hammustamise jäljed. Rünnaku hetke ja hammustamist tunnistaja xxxxxxxxxxxx ei näinud,

kuna sättis saunarätikut. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt lasi kannatanu xxxxxxxxx

süüdistatav Artur Kaljuvee enne politsei saabumist lahti ja süüdistatav Artur Kaljuvee üritas

kohe uuesti rünnata, kuid kuna süüdistatav Artur Kaljuvee komistas, siis see tal ei õnnestunud.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxr lükkas süüdistatav Artur Kaljuvee majast välja, mille peale

süüdistatav Artur Kaljuvee üritas ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx rünnata, kuid viimane sai pea

eest ära.

Kohus leiab, et kannatanu xxxxxxxxx ja tunnistajate xxxxxxxxxxi, xxxxxxxxxxx

ningxxxxxxxxxxxxi ütlused on omavahel kooskõlas, need on eluliselt usutavad ja seega

usaldusväärsed. Lisaks kinnitavad eelnimetatud isikute ütlustest nähtuvat ka kirjalikud tõendid.

Sündmuse asjaolusid kinnitab ka patrullileht (tl 53-54), millest kohaselt sai politseipatrull

13.02.2016. a kell 02.36 väljakutse aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxx4, kus toimus kaklus.

Kõik sündmuskohal viibinud isikud olid alkoholijoobes. Artur Kaljuvee läks küünte ja

hammastega kallale xxxxxxxxxxe ning tekkis rüselus. Kannatanul fikseeris vigastused kiirabi.

Artur Kaljuvee agressiivne ning ta toimetati koju. Kell 03.45 sõitis alkoholijoobes Artur

Kaljuvee jalgrattaga xxxxxxxx4 juurde. Politseid nähes üritas Artur Kaljuvee eest ära sõita.

Artur Kaljuvee käitumine väga üleolev ja agressiivne. Artur Kaljuvee toimetatud kainenema.

Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (tl 61-62) 13.02.2016. a kell 04.20

paigutati Artur Kaljuvee kainenema ning isik vabastati 13.02.2016. a kell 11.55.

Lisaks kinnitavad sündmuse asjaolusid ka patrullilehe lisaks olevad fototabelid (tl 55-56),

millest nähtuvalt on kannatanu xxxxxxxxx näol ja kehal kriimustused, samuti on kriimustused

pea parempoolsel küljel ning vigastus on fikseeritud ka xxxxxxxxx seljal.

Kiirabikaardist (tl 57) nähtuvalt on 13.02.2016. a xxxxxxxxx fikseeritud mitut keha piirkonda

haaravad pindmised vigastused, mis on saadud löömise, väänamise, hammustamise või

küünistamise

tulemusena

teise

isiku

poolt.

Sündmuse

asjaolusid

kinnitab

ka

tervisekaart/haigusjuht nr A2507 2016, millest nähtuvalt 13.02.2016.a xxxxxxxxx on

pöördunud perearsti vastuvõtule. Perearst fikseeris xxxxxxxxxxkehal, kaelal ja näol mitmeid

marrastusi ja seljal hammustusjälje. Lisaks on terviskaart/haigusjuht nr A559 2016 (tl 59)

kohaselt on 15.02.2016. a xxxxxxxxx uuesti pöördunud perearsti vastuvõtule, kus xxxxxxxxxx

diagnoositi roidemurd.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates usaldusväärselt tõendatud, et 13.02.2016. a kella 02.30

ajal xxxxxxxxx majas kasutas süüdistatav Artur Kajuvee kannatanu xxxxxxxxx suhtes

vägivalda. Süüdistatav Artur Kaljuvee lõi kannatanu xxxxxxxxxx korduvalt rusikaga näkku.

Rüseluse käigus küünistas süüdistatav Artur Kaljuvee kannatanu xxxxxxxxxx korduvalt näost,

kaelast ja seljast ning hammustas selja ülaosast. Kannatanu xxxxxxxxxxe tekitati süüdistuses

märgitud vigastused. Lisaks nähtub kogutud tõenditest, et kannatanu xxxxxxxxxx on tuvastatud

ka roidemurd, kuid kuna süüdistuse kohaselt ei ole süüdistatav Artur Kaljuveele roidemurru

tekitamist ette heidetud, kohus selles osas seisukohta ei võta (KrMS § 268 lg 1).

Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav Artur Kaljuvee ütlused osaliselt usaldusväärsed, s.o osas,

milles need ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega.

Süüdistatav Artur Kaljuvee ütlused on kannatanu xxxxxxxxx ja tunnistajate xxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxi ütlustega kooskõlas selles, et Artur Kaljuvee koos

xxxxxxxxxxxxxx läks 12.02.2016. a xxxxxxxxxxx elukohta, kus käidi saunas, aeti juttu ja

tarvitati alkoholi. Alkoholi tarvitas ka süüdistatav Artur Kaljuvee. Edasiste sündmuste, s.o

xxxxxxxxx kehalise väärkohtlemise osas puudub Artur Kaljuveel tema ütluste kohaselt

mälupilt – tunnistaja xxxxxxxxxxx juures tarvitas ta 2 õlut ja kui teist korda saunalavale läks

võttis sauna eesruumis 2 lonksu Jägermeistrit, pärast mida ei mäleta ta siiani midagi. Pilt tuli

süüdistatav Artur Kaljuveele ette kui kohale tuli politsei.

Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav Artur Kaljuvee selgitused mälupildi puudumise kohta

eluliselt usutavad. Siinkohal arvestab kohus, et süüdistatav Artur Kaljuvee, olles

xxxxxxxxxxxxxxxkahe peale ära 0,5 liitrit Jägermeistrit, hindas ennast kaineks. Samas, pärast

aja möödumist, kahe õlu tarvitamist ja kahe lonksu Jägermeistri joomist, mälupilt puudub, mis

ei ole kohtu arvates eluliselt usutav. Süüdistatav Artur Kaljuvee arvamus, et keegi oli likööri

sisse midagi pannud (seetõttu kadus mälupilt), ei ole samuti eluliselt usutav. Lisaks ei ole

süüdistatav Artur Kaljuvee olnud oma ütlustes järjekindel. Esmalt on ta avaldanud, et viimane

mälupilt on sauna eesruumis, kuid hilisemalt selgitanud, et viimati mäletab, kuidas ta elutuppa

istuma läks. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et kannatanu xxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt

hakkas süüdistatav Artur Kaljuvee politsei saabumisel koheselt kannatanu xxxxxxxxxx

ründamises süüdistama. Samuti nähtub kannatanu xxxxxxxxxxütlustest, et mõned päevad

pärast sündmust helistas talle süüdistatav Artur Kaljuvee ja seda eelkõige põhjusel, et

kannatanu xxxxxxxxx politseisse ei pöörduks. Süüdistatav Artur Kaljuvee üritas korduvalt

kannatanu xxxxxxxxxxx ühendust võtta. Märkimisväärne on ka asjaolu, et süüdistatav Artur

Kaljuvee oli koheselt nõus hüvitama tunnistaja xxxxxxxxxxxxe tema elukohas lillepoti

lõhkumisega tekitatud kahju. Eelkirjeldatu annab alust arvata, et süüdistatav Artur Kaljuvee

siiski mäletab 13.02.2016. a xxxxxxxxxxi elukohas toimunud sündmusi või teatud osas peab

ennast toimunu tõttu vastutavaks. Oluline on seegi, et kui 13.09.2015. a AS-i Felix

territooriumil toimepandud sündmuste kohta on süüdistatav Artur Kaljuvee selgitanud, et

koheselt peale sündmust ei mäletanud ta detailselt sündmuse asjaolusid eelkõige pohmelli tõttu

ja kõik meenus talle alles kaks kuud hiljem, mis tema puhul on tavaline, siis 13.02.2016. a aset

leidnud sündmuste kohta ei ole süüdistatav Artur Kaljuvee mälu käesoleva ajani taastunud.

Eeltoodust tulenevalt ei ole süüdistatav Artur Kaljuvee ennastõigustavad ütlused suures osas

kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega ja ka eluliselt usutavad.

Eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul asjas kogutud usaldusväärsete tõenditega

tõendatud,

et

süüdistatav

Artur

Kaljuvee

13.02.2016.

a

kella

02.30

paiku

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elutoas lõi kahel korral kannatanu xxxxxxxxxxx rusikaga

näkku, tekitades sellega xxxxxxxxx ninale turse. Süüdistatav Artur Kaljuvee rüseluse käigus

küünistas xxxxxxxxxx näost, kaelast ja seljast, tekitades sellega kannatanu xxxxxxxxxxnäole,

kaelale ja seljale kriimustused, samuti hammustas kannatanut selja ülaosast, millega tekitas

kannatanu parema abaluu piirkonda verevalumi.

8. Kohus leiab, et süüdistatav Artur Kaljuvee tegu on õige kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3

järgi, kuna süüdistatav Artur Kaljuvee puhul on tegemist isikuga, kes on teise isiku kehalise

väärkohtlemise toime pannud korduvalt.

Tartu Maakohtu 29.01.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9770 mõisteti Artur Kaljuvee

süüdi KarS § 121 ja § 274 lg 1 järgi (tl 80-84). Seega on süüdistatav Artur Kaljuvee puhul

tegemist isikuga, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise. Lisaks tuvastas kohus

käesolevas otsuses, et süüdistatav Artur Kaljuvee on toime pannud teiste isikute suhtes kehalise

väärkohtlemise, s.o 13.09.2015. a ja 13.02.2016. a, st korduvalt.

9. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Artur Kaljuvee on kuriteod toime pannud otsese

tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

Kohtu hinnangul oli süüdistatav Artur Kaljuvee teadlik, et kasutades kannatanute

xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxx suhtes vägivalda viisil, nagu

süüdistatav Artur Kaljuvee kasutas, tekitab ta kannatanutele valu ning kannatanu xxxxxxxxxxx

ka tervisekahjustusi ning süüdistatav Artur Kaljuvee tahtis seda. Kohtu arvates kinnitab

süüdistatav Artur Kaljuvee tahtlust ka tegude objektiivne pilt. Kogutud tõendid osundavad

selgelt sellele, et süüdistatav Artur Kaljuvee oli mõlemal korral (s.o 13.09.2015. a ja

13.02.2016. a) alkoholijoobe seisundist tulenevalt agressiivselt meelestatud ja vägivaldne

kõrvaliste isikute suhtes. Nii kasutas süüdistatav Artur Kaljuvee vägivalda kaklust lahutama

tulnud turvatöötaja suhtes, hiljem sisenes loata AS-i Põltsamaa Felix territooriumil asuvasse

turvaruumi, hakkas karjuma, sõimama ja kätega vehkima ning kasutas appi tulnud turvatöötaja

suhtes vägivalda. Lisaks kasutas süüdistatav Artur Kaljuvee põhjuseta vägivalda kannatanu

xxxxxxxxxxxuhtes.

10. Kohtu hinnangul ei ole põhjust teha etteheiteid kriminaalmenetluse kohtueelsele

läbiviimisele.

Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, justkui kohtueelses menetluses on jäetud Artur Kaljuveele

tutvustamata kahtlustatava õigused ja kohustused. Artur Kaljuvee 14.09.2015. a

kahtlustatavana ülekuulamise protokolli esimesel leheküljel (tl 149) on toodud kahtlustatava

Artur Kaljuvee ankeetandmed. Seejärel on trükitult esitatud kahtlustatava õigused ja

kohustused, mille järel omakorda lause, et kahtlustatavat on tutvustatud tema õiguste ja

kohustustega ning selgitatud nende sisu. Õiguste ja kohustustega tutvumise ja nende sisu

selgitamise kohta on käsikirjaliselt kirjutatud „arusaadav“. Lehekülje lõpus on kahtlustatava

allkiri.

Süüdistatav Artur Kaljuvee on kohtus ütlusi andes kinnitanud, et kahtlustatava ülekuulamise

protokolli esimese lehekülje lõpus olev allkiri on tema oma. Samas ei ole süüdistatav kindel,

kas väljend „arusaadav“ on tema poolt kirjutatud või mitte. Süüdistatav Artur Kaljuvee ütlustest

nähtub, et enne kuulati ta kahtlustatavana üle ja seejärel alles võeti allkiri temale õiguste ja

kohustuste tutvustamise kohta.

Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav Artur Kaljuvee sellesisulised ütlused eluliselt usutavad.

Esiteks arvestab kohus, et süüdistatav Artur Kaljuvee ütlused on kohtumenetluses muutunud

võrreldes sellega, mida süüdistatav Artur Kaljuvee rääkis kohtueelses menetluses. Ilmselgelt

on ennastõigustavate ja süüd vähendavate ütluste andmise tõttu vajalik teha etteheiteid ka

kohtueelses menetluses ülekuulamise läbiviimisele. Seda kinnitab ainuüksi asjaolu, et

ristküsitluse käigus on esmalt süüdistatav Artur Kaljuvee öelnud, et talle üldse õigusi ei

tutvustatud, kuid pärast kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga tutvumist on ta varem

väidetut muutnud ja arvanud, et allkiri protokollil on ikka tema oma. Teiseks ei ole usutav, et

menetleja on seadusevastaselt viinud läbi süüdistatav Artur Kaljuveega menetlustoimingu,

jättes talle õigused enne toimingu läbiviimist tutvustamata (KrMS § 75). Samuti ei ole usutav,

et menetleja on hilisemalt täiendanud ülekuulamise protokolli p 2, lisades sinna käsikirjaliselt

sõna „arusaadav“. Siinkohal on oluline, et süüdistatav Artur Kaljuvee kinnitusel oli ta ise

teadlik sellest, et õigused ja kohustused tutvustatakse enne ütluste andmist ja ta tahtis seekord

ka, et nii tehakse.

Kohtu hinnangul on asjakohatu kaitsja väide, et kuna süüdistatav Artur Kaljuvee on pärit

venekeelsest keskkonnast, on tal ennast eesti keeles raske väljendada. Esiteks märgib kohus, et

süüdistatav Artur Kaljuvee on kinnitanud, et tema emakeel on eesti keel. Kohtul (ega ka

kohtueelset menetlust läbiviinud asutustel) ei ole tekkinud kahtlust, et süüdistatav Artur

Kaljuvee ei valdaks piisavalt eesti keelt ja sellest tulenevalt ei ole Artur Kaljuveega

läbiviidavate menetlustoimingute juurde kaasatud tõlki. Ka varasemates süüdistatav Artur

Kaljuvee suhtes läbi viidud kriminaalmenetlustes ei ole kaasatud tõlki (tl 80-84, 85-86). Lisaks

nähtub käesoleva kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav Artur Kaljuvee tutvusringkond

koosneb eesti keelt emakeelena rääkivatest isikutest. Seega ei pea kohus usutavaks, et

süüdistatav Artur Kaljuvee kohtumenetluses antud ütlused oleksid olnud mõjutatud mingilgi

viisil sellest, et süüdistatav Artur Kaljuvee ei oska eesti keelt. Pigem oli eesti keele väidetav

oskamatus sõltuvuses sellest, kas süüdistatav Artur Kaljuvee oskas ristküsitluse ajal anda

täpsustavatele küsimustele selgeid ja arusaadavaid vastuseid. Näiteks ei ole süüdistatav Artur

Kaljuvee osanud väidetavalt eesti keeles selgitada, miks ta ei ole kohtueelses menetluses

rääkinud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu teda millegagi lõi, kirjeldada juustest tirimist või

sakutamist (istungiprotokoll lk 11).

11. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus ei nõustu ka kaitsja väitega, et kuna süüdistatava Artur Kaljuvee arusaamisvõime oli

tarbitud alkoholi tõttu piiratud, ei saanud Artur Kaljuvee aru, et tema ja xxxxxxxxxxx vahelist

kaklust lahutama tulnud xxxxxxxxxxxxxxu näol oli tegemist turvatöötajaga. Siinkohal peab

kohus oluliseks osundada ka KarS §-le 36, mille järgi ei välista tahtlikult või ettevaatamatusest

põhjustatud joobeseisund süüd. Kriminaalasjas kogutud tõendid (sh süüdistatav Artur Kaljuvee

enda ütlused) kinnitavad, et süüdistatav Artur Kaljuvee viis ennast ise 13.09.2015. a tahtlikult

joobeseisundisse. Lisaks nähtub süüdistav Artur Kaljuvee ütlustest selgelt, et ühiselamus

toimunud kaklust püüdis lahutada justnimelt turvanaine xxxxxa. Seega ei ole õige, et

süüdistatav Artur Kaljuvee ei saanud aru, et tegemist on turvatöötajaga. Samuti tuleneb

kannatanu xxxxxxxxxxxxxxu ütlustest, et turvatöötajana tööl olles kannab ta vormiriietust.

Seda on kinnitanud ka tunnistaja xxxxxxxxxxxse. Lisaks nähtub xxxxxxxxxxxxe ütlustest, et

AS-i Felix territooriumil väga palju isikuid ei viibinud, et kaklust lahutama tulnud naine pidi

olema turvanaine. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxx sai aru, et väravas tööl olnud naisterahvas oli

turvanaine. Tulenevalt eeltoodust ja ka asjaolust, et süüdistatav Artur Kaljuvee pidi AS-i Felix

territooriumile sisenedes nägema väravavalvurina tööl olnud xxxxxxxxxxxxxxxx, oli täielikult

teadlik asjaolust, et kaklust tuli lahutama turvatöötaja.

12. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav Artur Kaljuvee süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p

3 järgi ja mõista talle karistus.

KarS § 121 lg 2 p 3 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse

kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist

põhistama.

Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et süüdistatav Artur Kaljuvee on kehalise

väärkohtlemise toime pannud kahe ametiülesandeid täitva turvatöötaja suhtes. Tegemist oli

kõrvaliste isikutega, kelle ülesandeks oli tagada kord AS-i Põltsamaa Felix territooriumil. Enne

turvatöötajate suhtes vägivalla kasutamist süüdistatav Artur Kaljuveel turvatöötajatega

konflikti ei olnud. Samuti arvestab kohus, et süüdistatav Artur Kaljuvee ja kannatanu

xxxxxxxxx vahel enne vägivalla kasutamist konflikte ei esinenud - süüdistatav Artur Kaljuvee

kasutas vägivalda sõnagi lausumata ruumi sisenedes. Süüdistatava Artur Kaljuvee agressiivne

käitumine kannatanute suhtes oli ootamatu ja ettearvamatu. Süüdistatav Artur Kaljuvee jätkas

kannatanute suhtes agressiivset käitumist kuni politsei saabumiseni. Lisaks nähtub, et

süüdistatav Artur Kaljuvee on jätkanud agressiivset käitumist ka arestimajas, püüdes endalt elu

võtta.

Kaitsja leidis, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada Artur Kaljuvee kahetsust.

Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei väljendanud Artur Kaljuvee kohtus

ütlusi andes mingisugust kahetsust, sealhulgas sõnaliselt. Süüdistatav Artur Kaljuvee ütlustest

nähtuvalt kahetses ta seda, et alkoholi tarvitas ja kaklus toimus (xxxxxxxxxxx). Samas

süüdistatav Artur Kaljuvee enda süüd toimepandus ei ole näinud. Seega ei esine kohtu arvates

kergendavaid asjaolusid KarS § 57 p 3 mõttes, s.o puhtsüdamlikku kahetsust.

Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohus ei tuvastanud.

Karistuse eripreventiivsete eesmärkide puhul on oluline arvestada süüdistatav Artur Kaljuvee

varasemat karistatust. Karistusregistri väljavõttest (tl 75-79) nähtuvalt on süüdistatav Artur

Kaljuvee varasemalt korduvalt karistatud eriliigiliste süütegude, s.o liiklussüüteo, avaliku

võimu teostamise vastase, avaliku usalduse - ja korra vastaste süütegude, samuti varavastaste

süütegude toimepanemise eest. Lisaks on süüdistatav Artur Kaljuveed karistatud ka kehalise

väärkohtlemise toimepanemise eest. Tartu Maakohtu 29.01.2015. a otsusega karistati Artur

Kaljuveed kehaliste väärkohtlemiste (2 episoodi) toimepanemise ja võimuesindaja suhtes

toimepandud süüteo eest (ründas ametikohuseid täitvat turvatöötajat) vangistusega, mis

asendati 425 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 1 aasta (tl 80-84). Kriminaalhooldusametniku

18.12.2015. a kirjast järelduvalt ei täitnud süüdistatav Artur Kaljuvee ajavahemikul 07.-

23.12.2015. a üldkasuliku töö tegemiseks määratud ajakava. Kriminaalhooldusametnikule

kirjutatud seletuse kohaselt magab süüdistatav Artur Kaljuvee lõunani ja ei jõua tööle.

Määratud üldkasuliku töö tundidest oli süüdistatav Artur Kaljuveel sooritatud 308 tundi ja

tegemata 117 tundi (tl 73). Kriminaalhooldusametniku 04.02.2016. a ettekandest nähtuvalt on

süüdistatav Artur Kaljuvee üldkasuliku töö tunnid on sooritatud 03.02.2016. a. Ettekande

kohaselt esines mõningatel kordadel raskusi kokkulepetest ja koostatud ajakavast

kinnipidamisega (tl 74). Eelnevast nähtuvalt on Artur Kaljuveele antud võimalust kanda

karistust vabaduses, kuid sellele vaatamata on süüdistatav Artur Kaljuveel esinenud

kriminaalhoolduse ajal probleeme ka kokkuleppest ja määratud ajakavast kinnipidamisega.

Kriminaalhooldaja ettekandest (tl 70-71) on süüdistatav Artur Kaljuvee varasemalt kolmel

korral olnud allutatud kriminaalhooldusele. Sellele vaatamata on süüdistatav Artur Kaljuvee

jätkanud ka kuritegude (samalaadsete) toimepanemist.

Kohtu hinnangul on oluline seegi, et Tartu Maakohtu 29.01.2015. a otsusega kohustati Artur

Kaljuveed mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalhooldusametniku 25.09.2015. a ettekandest

nähtuvalt ei ole alkoholi tarvitamise keeldu ametnik saanud kontrollida, kuna süüdistatav Artur

Kaljuvee ei ole olnud oma elukohas kättesaadav (tl 70-72). Käesoleval juhul on aga tuvastatud,

et süüdistatav Artur Kaljuvee on korduvalt (s.o vähemalt 13.09.2015. a, 07.06.2015. a ja

13.02.2016. a) rikkunud talle kohtulahendiga pandud kohustust. Esiteks on alkoholijoove

tuvastatud 13.09.2015. a (tl 47-48) ja 13.02.2016. a (tl 61-62). Teiseks on süüdistatav Artur

Kaljuvee kriminaalhoolduse ajal süüdi tunnistatud alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki

juhtimises (Pärnu Maakohtu 30.07.2015. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-5016 – tl 85-86). Seega

on süüdistatav Artur Kaljuvee rikkunud korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Süüdistatav Artur Kaljuvee on tunnistanud enda alkoholi tarvitamise probleeme ja seda, et

alkoholi tarvitades muutub tema käitumine agressiivseks, kuid tema ütlustest järelduvalt ei ole

ta varasemalt piisavalt aktiivselt probleemiga tegelenud. Süüdistatav Artur Kaljuvee ütluste

kohaselt on ta varasemalt käinud psühhiaatri juures (tl 99,100), kuid ei ole piisavat abi saanud.

Sellele vaatamata leiab süüdistatav Artur Kaljuvee, et alkoholi tarvitamisega seotud probleemi

lahendab see, et ta käib Anonüümsete Alkohoolikute koosolekutel. Siinjuures arvestab kohus,

et süüdistatav Artur Kaljuvee enda ütluste kohaselt on ta seal mõned korrad (3-4 korda) käinud

ja ka varasemalt psühhiaatri poolt väljakirjutatud ravimid ei ole aidanud tal probleemi

lahendada. Seetõttu ei ole kohus veendunud, et süüdistatav Artur Kaljuvee on saavutanud

alkoholi tarvitamise probleemi üle täieliku kontrolli ja edasiselt enam alkoholi ei tarvita.

Süüdistatav Artur Kaljuvee poolt varasemalt toimepandud kuritegude asjaolusid arvestades,

järeldub selgelt, et süüdistatava käitumises on väljakujunenud sarnane tegutsemismuster.

Süüdistatav Artur Kaljuvee, olles tarvitanud alkoholi, muutub agressiivseks teiste inimeste

suhtes ja seeläbi seab oma käitumisega ohtu teiste isikute vara ja tervise.

Samuti arvestab kohus, et Artur Kaljuveel on käesoleval ajal töökoht Eurorehvid OÜ-s (tl 41-

42) ja seda vaatamata temal tuvastatud töövõimetusele 40 % (tl 94-95). samas nähtub

materjalidest, et ka varasemalt on süüdistatav Artur Kaljuveel olnud töökohti, kuid ta on neid

sageli vahetanud (tl 70-71, 73, 101-103, 104-106).

Eeltoodust tulenevalt peab kohus kohaseks karistusliigiks Artur Kaljuvee puhul üksnes

vangistust, mis kuulub tervikuna ärakandmisele. Vangistuse tingimuslikult täitmisele

pööramata jätmist või selle asendamist üldkasuliku tööga kohus eeltoodud põhjendustel

võimalikuks ei pea. Kohtu hinnangul ei vastaks selline karistus karistuse mõistmise

põhimõtetele. Seda põhjusel, et samalaadsete kuritegude toimepanijaid on karistuseesmärkide

saavutamiseks (et edaspidi samalaadseid kuritegusid toime ei pandaks) oluline karistada järjest

rangemate karistustega.

Eeltoodud karistust mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata

Artur Kaljuveele KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuritegude eest karistuseks 1 aasta 2

kuud vangistust. Nimetatud karistus kuulub ärakandmisele tervikuna. KrMS § 414 lg 1 alusel

edastab kohus Artur Kaljuveele kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja

millisesse vanglasse Artur Kaljuvee peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks

ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist.

Pärnu Maakohtu 30.06.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5016 mõisteti Artur Kaljuvee

süüdi KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära,

s.o 1764 eurot (tl 85-86). Riigi Tugiteenuste Keskuse kirja kohaselt on seisuga 05.01.2017. a

tasumata nõude jääk 1511,15 eurot. Kuna süüdistatav Artur Kaljuvee ei ole täielikult ära

kandnud talle mõistetud rahalist karistust, tuleb moodustada KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus.

KarS § 64 lg 2 alusel tuleb Pärnu Maakohtu 30.07.2015. a otsusega mõistetud ärakandmata

rahaline karistus viia täide iseseisvalt.

Artur Kaljuvee suhtes on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu (tl 63-64), mis tuleb

tühistada karistuse kandmisele asumisel.

Kriminaalmenetluse kulud

Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses

menetluses makstud tasu ja kulud summas 105,60 eurot (tl 69).

KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hüvitatud

sõidukulu 53 eurot (tl 34-35), tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx hüvitatud sõidukulu 19 eurot (tl

139), tunnistaja xxxxxxxxxxxxe hüvitatud sõidukulu 6,80 eurot (tl 140), tunnistaja

xxxxxxxxxxxxxle hüvitatud sõidukulu 6,60 eurot (tl 141) ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx

hüvitatud sõidukulu summas 20,29 eurot (tl 146). Kokku on kannatanule ja tunnistajatele

hüvitatud sõidukulu summas 105,69 eurot.

Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5

kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a vastu võetud (kehtiv alates

01.01.2016.a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on

käesoleval ajal töötasu alammääraks 470 eurot. Seega on sundraha suuruseks 705 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on menetluskulu kokku 916,29 eurot.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Artur Kaljuveelt.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

Kohus leiab, et menetluskulude tasumise võimaldamine osade kaupa 1 aasta jooksul ei ole

põhjendatud. Artur Kaljuveel on töökoht Eurorehvid OÜ-s ja seega omab ta sissetulekut. Lisaks

on Artur Kaljuveel tagatud teatav sissetulek töövõimetuspensioni näol. Samas arvestab kohus,

et käesoleva otsusega tuleb süüdistatav Artur Kaljuveel vanglakaristust reaalselt kanda, mis

tähendab sissetulekute kaotamist. Lisaks nähtub materjalidest, et süüdistatav Artur Kaljuveel

on varasemalt tasumata nõudeid, sh eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus ja

menetluskulud (mõlemad määrati otsusega tasumisele vabatahtlikult 1 aasta jooksul!), aga ka

muud suures ulatuses tasumata nõuded, sh krediidiasutustele (tl 73). Seega ei ole kohtu arvates

põhjendatud määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

kohtunik