3-15-2308/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-2308

Haldusasi

OÜ Vinni Biogaas kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 7. juuli 2015. a otsuse nr 13-6/848

tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks vaadata OÜ Vinni

Biogaas taotlus uuesti läbi.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. mai 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Vinni Biogaas apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Vinni Biogaas,

Esindaja Priit Lepasepp

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

Esindaja Anne Lepik

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Vinni Biogaas apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

31. mai 2016. a otsus muutmata täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi

käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Tagastada OÜ-le Vinni Biogaas inglisekeelne dokument Oslo börsi reeglite kohta,

samuti apellatsioonkaebuse lisad.

3. Võtta asja materjalide juurde OÜ Vinni Biogaas osanike 17. juuni 2015. a otsus ja

äriregistri andmete väljatrükid AS Nelja Energia ja OÜ Vinni Biogaas kohta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6. märts 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 7. juuli 2015. a

otsusega nr 136/848 jäeti rahuldamata OÜ Vinni Biogaas maapiirkonnas

majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlus. OÜ Vinni Biogaas

taotlust sai 14 hindepunkti, mis jäi alla nõutava miinimumi.

2. 12. augusti 2015 otsusega nr 13-30.3/15/436-1 jäeti rahuldamata OÜ Vinni

Biogaas vaie PRIA 7. juuli 2015. a otsuse nr 13-6/848 kehtetuks tunnistamiseks.

3. 14. septembril 2015 esitas OÜ Vinni Biogaas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

taotles PRIA 7. juuli 2015. a otsuse nr 13-6/848 kehtetuks tunnistamist ja PRIA

kohustamist vaadata OÜ Vinni Biogaas taotlus uuesti läbi.

Kaebuse kohaselt on PRIA ebaõigesti kohaldanud põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a

määruse nr 25 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse

andmise ja kasutamise tingimused ning kord” (määrus nr 25) § 2 lg 2 p 8 leides, et kaebaja 2014.

aasta majandusaasta aruanne pidi 20. aprillil 2015, s.o taotluse esitamise ajal, olema äriregistrist

kättesaadav. Sätet tuleb mõista selliselt, et taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe

majandusaasta aruanded on aruanded, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on taotluse esitamise

hetkeks juba möödunud.

Alternatiivselt leidis kaebaja, et määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 ei ole põhiseadusega kooskõlas ja

tuleb jätta kohaldamata. Normis sätestatud tingimus on ebamõistlik ja vastuolus äriseadustikus

ette nähtud majandusaasta aruande esitamise tähtajaga. Sellise nõude kehtestamine on

mittevajalik, eirab varasemat praktikat ning toob kaasa taotlejate ebavõrdse kohtlemise.

PRIA on kaebaja taotlust menetledes rikkunud uurimis- ja ärakuulamispõhimõtet. Juhul kui

PRIA leidis, et kaebaja on esitanud puudusega taotluse, oli ta kohustatud andma kaebajale tähtaja

puuduse kõrvaldamiseks.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Halduskohtu 31. mai 2016 otsusega jäeti OÜ Vinni Biogaas kaebus

rahuldamata.

5. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud taotleja 2014. aasta

majandusaasta aruanne äriregistrist kättesaadav taotluse esitamise hetkeks. Seetõttu

taotluse hindamisel ei hinnatud PRIA määruse nr 25 lisas ette nähtud kriteeriume, milliste

andmed tulenevad majandusaasta aruandest ning taotlus sai kokku 14 hindepunkti, mis

on alla nõutava lävendi. Kohus nõustus PRIA-ga, et kaebaja taotluses ei esinenud sellist

puudust, mida oleks pidanud taotlejal laskma kõrvaldada. Majandusaasta aruandes

olevaid näitajaid arvestatakse nii taotluse hindamisel kui vastavaks tunnistamisel.

Määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 välistab edaspidiselt majandusaasta aruannetesse isiku poolt

tehtavate muudatuste arvestamise toetuse määramisel. Nõuet ei saa pidada ka taotlejale

koormavaks, sest ettevõtjal on õigus toetust taotleda, kuid see ei ole ettevõtjale

kohustuslik.

Otsitud on kaebaja väide, et määrus nr 25 sisaldab ebamõistlikku tingimust ja ei ole

põhiseadusega kooskõlas. Kohus leidis, et määruse nr 25 eelnimetatud säte on selge ja üheselt

mõistetav ja täidetav ning kaebaja on otsinud välja põhjendusi selle mittekohaldamiseks.

Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas on PRIA rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi. Samuti ei nähtu

kaebusest, kuidas rikub vaidlustatud otsus kaebaja ettevõtlusvabadust.

6. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi

viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata kui menetlusosalise poolt

taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus

lisaandmete saamiseks. Kohtu hinnangul käesoleval juhul selline vajadus puudus. Samuti

ei ole PRIA rikkunud uurimispõhimõtet. PRIA on teinud otsuse kogutud materjalide

põhjal ning enamaks asja uurimiseks puudus vajadus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. OÜ Vinni Biogaas esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu

31. mai 2015. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Lisaks taotleb apellant oma toetusetaotlusele täiendavate hindepunktide andmist osas,

milles lähtutakse äriregistris kättesaadavast majandusaasta aruandest.

8. Apellatsioonkaebuse kohaselt leiab OÜ Vinni Biogaas jätkuvalt, et määruse nr 25

§ 2 lg 2 p 8 on silmas peetud majandusaasta aruandeid, mille esitamise tähtaeg on

äriseadustiku kohaselt juba saabunud. Kui sätet siiski üksnes formaalselt tõlgendada, siis

on see vastuolus põhiseadusega, kuna sätestab täiendava piirangu ettevõtlusvabadusele ja

rikub toetuse taotlejate võrdsuspõhiõigust. Halduskohus ei ole kaebaja seisukohaga

mittenõustumist põhjendanud. Seejuures otsuse tegemise ajaks oli ka kaebaja 2014. aasta

majandusaasta aruanne äriregistris kättesaadav.

Lisaks on vastustaja rikkunud ärakuulamis- ja uurimispõhimõtet, kuna puudusega taotluse

esitamisel pidanuks andma kaebajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Halduskohus on otsuses

nõustunud vastustajaga, et tegemist ei olnud ilmse puudusega taotluses, jättes seejuures oma

seisukoha põhjendamata olukorras, kus ka vastustaja ei ole vaideotsuses sellekohast põhjendust

esitanud.

9. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

10. Vastustaja on seisukohal, et määruse 25 § 2 lg 2 p 8 nõue ei kehtesta piiranguid

ettevõtlusvabadusele ning põhjendamatuid takistusi ettevõtja tegevusele ei tehta.

Tegemist on riigilt rahalise toetuse taotlemisega ning toetuse saamiseks isikul

subjektiivne õigus puudub. Kokku esitati 362 taotlust ja enamikul taotlejatest olid

majandusaasta aruanded äriregistrist kättesaadavad. Tegemist ei ole nõudega, mida on

taotlejal võimatu täita. Varasemalt on võimaldatud taotluse esitamise aastale vahetult

eelnenud majandusaasta aruande asendamist varasema aruandega põhjusel, et taotlused

tuli esitada juba veebruaris.

Puudus vajadus kaebaja täiendavaks ärakuulamiseks või puuduse kõrvaldamiseks tähtaja

andmiseks, kuna tagantjärele ei oleks olnud võimalik määruses nr 25 nõutud tähtajaks

majandusaasta aruannet äriregistris kättesaadavaks teha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 31. mai 2016 otsus tuleb jätta

muutmata ja OÜ Vinni Biogaas apellatsioonkaebus rahuldamata.

12. Apellatsioonkaebuses leiab OÜ Vinni Biogaas jätkuvalt, et määruse nr 28 § 2 lg 2

p-st 8 ei tulene nõue teha äriregistris kättesaadavaks majandusaasta aruanne, kuid aruande

esitamiseks äriseadustikus esitatud tähtaeg ei ole veel saabunud. Vastupidise tõlgenduse

korral oleks aga tegemist põhiseadusega vastuolus oleva sättega.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

13. Määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 sätestab: „äriühingust taotleja taotluse esitamise aastale

vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded peavad olema taotluse esitamise hetkeks

äriregistrist kättesaadavad.“

14. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et normi sõnastuse kohaselt tuleb taotluse

esitamise ajaks äriregistrist kättesaadavaks teha aruanded taotluse esitamise ajale otseselt

eelneva kahe aasta kohta. Säte ei ole kaheti mõistetav, kuna taotluse esitamisele aastale

vahetult eelnenud aastana ei saa kõne alla tulla üle-eelmine aasta. Vastasel korral jääks nn

aruande aasta ja taotluse esitamise aja vahele veel üks majandusaasta. See oleks aga

otseses vastuolus normis sätestatud vahetu eelnevuse tingimusega.

15. Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et ka vaidlusaluse sätte süstemaatiline

ega teleoloogiline tõlgendamine ei vii järelduseni, et määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 järgi tuleb

taotluse esitamise ajaks äriregistrist kättesaadavaks teha nende kahe eelneva

majandusaasta aruanded, mille äriseadustikus sätestatud äriregistrile esitamise tähtaeg on

juba möödunud.

Kaebaja pakutud tõlgendus muudaks sätte mittevajalikuks. Olukorras, kus äriseadustiku (ÄS)

§ 179 lgst 4 tulenevalt on osaühingu juhatus juba kohustatud esitama äriregistrile äriühingu

majandusaasta aruande hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates, puudub

vajadus samasisulise kohustuse ettenägemiseks põllumajandusministri määruses. Määruses

piisaks üksnes tõdemusest, et toetuse taotluste hindamisel on aluseks äriregistrile esitatud

aruanded. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et määruse andja on siiski soovinud kehtestada

toetuse taotluse esitamise tingimuseks majandusaasta aruande ÄS-s sätestatust varasema

äriregistrile esitamise. Sellega on isik seatud valiku ette, kus toetuse taotlemine eeldab ühtlasi

majandusaasta aruande varasemat esitamist äriregistrile. Seega leiab kaebaja ekslikult, et

määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 ja ÄS § 179 lg 4 vastuolu tõttu ei ole määruse säte selge.

16. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et määruse andja tahe ilmneb ka

määruse nr 25 võrdlemisel põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määrusega nr 7

vastu võetud „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja

kasutamise tingimused ning kord“ sätetega. Määruse nr 7 § 3 lg 1 p-ga 7 on samuti

kehtestatud toetuse taotlejale nõue, et taotlemise aastale vahetult eelnenud kahe

majandusaasta aruanded peavad olema taotluse esitamise hetkeks äriregistrist

kättesaadavad. Lisaks näeb aga määruse nr 7 § 16 lg 1 ette, et kui äriühingu taotluse

esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja

nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole möödunud, loetakse 2015. aasta

esimesel taotluste esitamise tähtajal taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud

majandusaastaks taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud teist majandusaastat ja

taotluste esitamise aastale vahetult eelnenud teiseks majandusaastaks taotluse esitamise

aastale vahetult eelnenud kolmandat majandusaastat.

Määruse nr 7 § 16 lg-le 1 sarnast normi määruses nr 25 ei ole. Vastustaja selgituse kohaselt on

erinevuse põhjuseks asjaolu, et määruse nr 7 järgi toetuse taotluste esitamise tähtajaks oli

23. veebruar 2015, s.o ca kaks kuud varasem aeg, võrreldes määruse nr 25 alusel taotluste

esitamise tähtajaga. Tavapäraselt langeb äriühingu majandusaasta kokku kalendriaastaga.

Seetõttu jäi määruse nr 25 alusel toetuse taotlejale üldjuhul ligi neli kuud äriregistrile

majandusaasta aruande esitamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Määruse andja on pidanud

seda tähtaega piisavaks ja vastavalt pole pidanud põhjendatuks määruse nr 7 § 16 lg-le 1 sarnase

erandi kehtestamist määruses nr 25. Et määruse nr 7 andmisel kasutas põllumajandusminister

võimalust lubada erandina ka varasemate majandusaasta aruannetele tuginemist, siis tuleb

määruses nr 25 sellise võimaluse puudumist pidada tahtlikuks.

17. Määruse nr 25 § 14 lg 1 kohaselt PRIA hindab põllumajandustootjate esitatud

taotlusi määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel, millest punktid 6-9 näevad

ette majanduslikud kriteeriumid, mis tehakse kindlaks taotluse esitamisele vahetult

eelnenud või vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruannete alusel. Seetõttu ei saa

määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 tingimust iseenesest pidada ebamõistlikuks, kuna selle kaudu

tagatakse andmete usaldusväärsus ning ka taotlejate võrdne kohtlemine, sest taotleja ei

saa pärast taotluse esitamist andmeid enam korrigeerida. Olukorras, kus majandusaasta

aruanded tuleks äriregistris kättesaadavaks teha hilisemal tähtajal või hinnataks taotlusi

üksnes nendes esitatud andmete alusel ei tagaks sama tõhusalt nimetatud eesmärgi

saavutamist. Kannataks andmete usaldusväärsus ning vastustaja oleks sunnitud

täiendavalt tegelema taotlejate esitatud andmete kontrollimisega.

18. Ringkonnakohus möönab siiski, et määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 võib olla taotleja

ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt riivav, kui taotluse esitamise ajaks taotlejal

objektiivselt ei olnud võimalik teha eelmise aasta majandusaasta aruannet äriregistrist

kättesaadavaks või selle tingimuse täitmise olnuks seotud ebamõistliku jõupingutuse või

kuludega. Määrus nr 25 on vastu võetud 13. märtsil 2015 ja jõustus 20. märtsil 2015.

Ringkonnakohtule ei ole teada, millal PRIA tegi teatavaks maapiirkonnas

majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotluste esitamise tähtaja,

kuid selge on, et taotleja jaoks ei saanud 2014. aasta majandusaasta aruande taotluse

esitamise ajaks äriregistrist kättesaadavaks tegemise kohustus lõplikult selguda enne

määruse nr 25 jõustumist. Varasemalt maapiirkonnas majandustegevuse

mitmekesistamise investeeringutoetuse tingimusi reguleerinud põllumajandusministri 22.

detsembri 2010 määruses nr 119 ei olnud määruse nr 25 § 2 lg 2 p-le 8 sarnast normi.

Seega ei pidanud toetuse taotleja enne määruse nr 25 jõustumist ette nägema

majandusaasta aruande äriregistrile ÄS § 179 lg-s 4 sätestatust varasema esitamise

kohustust. Kuigi võib eeldada, et tavapärase hoolsusega tegutsev ettevõtja oli määruse nr

25 jõustumise ajaks juba asunud tegema toiminguid majandusaasta aruande äriregistrile

esitamiseks, ei saa välistada, et mõistlike jõupingutusega siiski ei olnud võimalik aruande

äriregistrist kättesaadavaks tegemine 20. aprilliks 2015, s.o enam kui kaks kuud enne ÄS-

s selleks ette nähtud tähtaega.

19. Käesoleval juhul aga ei olnud OÜ-l Vinni Biogaas määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8

nõude järgimine objektiivselt takistatud ning puuduvad andmed ka selle kohta, et aruande

20. aprilliks 2015 äriregistri kaudu teatavakstegemine nõudnuks kaebajalt ebamõistlikke

jõupingutusi. Ringkonnakohus on toodud seisukohal vaatamata sellele, et kaebaja on

soovinud kohtumenetluses jätta muljet, et 2014. aasta majandusaasta aruande äriregistrist

kättesaadavaks tegemine taotluse esitamise ajaks oli tema jaoks ülemäära koormav.

Nimelt nähtub äriregistrile 18. juunil 2015 esitatud OÜ Vinni Biogaas 2014. aasta

majandusaasta aruandest, et juhatuse liige K. Kiigske on äriühingu majandusaasta

aruande digitaalselt allkirjastanud 30. märtsil 2015, vandeaudiitorid R. Alt ja I.

Kiigemägi on digitaalselt allkirjastanud audiitori otsuse 2. aprillil 2015. Kuna selleks

ajaks pidi kaebaja olema teadlik määruse nr 25 § 2 lg 2 p 8 tingimusest, siis toetuse

taotlemise kavatsuse korral pidi sellega ka arvestama. Tingimuse täitmiseks oli kaebajal

piisavalt aega, kuna ÄS 172 lg 1 järgi aastaaruande kinnitamiseks osanike koosoleku

kokkukutsumisest tuleb osanikele ette teatada üks nädal.

Siinjuures osutab ringkonnakohus veel asjaolule, et 18. jaanuari 2017 menetlusdokumendi lisana

esitatud kaebaja osanike 17. juuni 2015 otsusele on äriühingutest osanike esindajatena alla

kirjutanud K. Kiigske ja R. Asadov, kes samaaegselt on ka kaebaja juhatuse liikmed. Nende

esindatud osanikele kuuluvate osadega on esindatud 93% kaebaja osakapitalist. Kolmandana on

otsusele alla kirjutanud K. Külaots. Et osanike esindajad on samaaegselt ka kaebaja juhatuse

liikmed, pidi ka osanikele olema teada toetuse taotlemisel määruse nr § 2 lg 2 p 8 tingimus, s.o

vajadus esitada OÜ Vinni Biogaas majandusaasta aruanne äriregistrile tavapärasest varem.

20. 18. jaanuaril 2017 esitatud menetlusdokumendi kohaselt kuulub OÜ Vinni

Biogaas Nelja Energia AS gruppi, olles Nelja Energia AS sidusettevõte. Seetõttu

kajastatakse kaebaja majandustulemusi Nelja Energia AS konsolideeritud majandusaasta

aruandes. Vastavalt näeb Nelja Energia AS grupipoliitika ette, et grupi kõikide ettevõtete

majandusaasta aruanded tehakse äriregistri kaudu teatavaks samal ajal. Alates AS Nelja

Energia võlakirjade noteerimisest Oslo börsil peab AS Nelja Energia igasuguse uue teabe

avaldama esmalt börsil ning alles seejärel muudes kanalites. Eelnevale lisaks ei väida OÜ

Vinni Biogaas seejuures, et majandusaasta aruande koostamise ja äriregistri kaudu 20.

aprilliks 2015 kättesaadavaks tegemine olnuks objektiivselt takistatud veel muul, näiteks

korralduslikul põhjusel.

21. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid grupipoliitika

olemasolu ega tingimuste kohta. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, mis asjaoludel kaebaja

on kohustatud järgima AS Nelja Energia seatud tingimusi informatsiooni avaldamiseks.

Äriregistri andmetel on AS-l Nelja Energia osalus OÜs 4E Biofond 69,88% ja viimasel

omakorda on osalus OÜs Vinni Biogaas 46,5%. Seega ei ole AS Nelja Energia kaebaja

enamusosanik ega saa vahetult suunata kaebaja ärilisi otsustusi. Kehtivast õigusest ei

tulene, et sellises olukorras oleks kaebajal kohustus lähtuda oma osaniku osaniku

otsustest või, et tema osaniku osaniku suhetest kolmandate pooltega tulenevad kohustuse

laieneksid automaatselt kaebajale. Kaebaja ei ole ka esile toonud, et väidetavalt

grupipoliitikas ettenähtust erinev tegutsemine võinuks talle kaasa tuua kahjuliku tagajärje

saabumise kahe- või mitmepoolse lepingulise kohustuse tõttu.

Nendel asjaoludel ei pea ringkonnakohus kaebaja väidetut selliseks asjaoluks, mis objektiivselt

oleks takistanud kaebaja majandusaasta aruande äriregistri kaudu kättesaadavaks tegemist

20. aprilliks 2015. Siinjuures on oluline, et kaebaja on taotlenud toetust mikroettevõttena.

Vastavalt ei ole õigustatud arvestada nende reeglitega, mis nende majandusliku tegevuse ulatuse

tõttu kohalduvad keskmistele või suurtele ettevõtetele. Sel põhjusel ei saa jaatada kaebaja

ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalset riivet.

22. AS Nelja Energia suhtes 2. juunist 2015 rakendunud reeglid ei saanud aga üldse

mõjutada kaebaja majandusaasta aruande esitamist 20. aprilliks 2015. Seetõttu tagastab

ringkonnakohus OÜle Vinni Biogaas 18. jaanuari 2017. a menetlusdokumendi lisana

esitatud inglisekeelse dokumendi Oslo börsi reeglite kohta.

23. Teiseks osutab ringkonnakohus määruse nr 25 § 2 lg 1 p-le 2, mille järgi toetust

võib taotleda komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning

väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust, lisa tähenduses

mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli

mõlemal taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro.

24. Komisjoni soovituse nr 361/2003 art 2 p 3 kohaselt on mikroettevõte ettevõte, mis

annab tööd vähem kui 10 isikule ja mille aastane käive ei ületa kahte miljonit eurot. Art 3

p 2 sätestab, et partnerettevõtted on kõik ettevõtted, mis ei ole seotud ettevõtted sama

artikli p 3 tähenduses ja millest üks omab üksi või koos seotud ettevõtetega 25% teise

kapitalist või hääleõigusest. Komisjoni soovitus näeb ette ka täpsemad reeglid nii

partnerettevõtete kui ka seotud ettevõtete andmete arvestamiseks. Nii tuleb

proportsionaalselt osaluse suurusele arvestada partnerettevõtete andmeid, kellel vahetult

on osalus isikus või kelle osalus kuulub isikule (art 6 p 2). Kui sellistel partnerettevõtetel

on seotud ettevõtteid, tuleb seotud ettevõttete andmed 100% ulatuses arvesse võtta. Seega

erineb Komisjoni soovitus siinkohal näiteks ÄS §-s 6 antud kontserni määratlusest.

Pidades silmas Komisjoni soovitusest nr 361/2003 tulenevat, AS Nelja Eenergia osalust

OÜs Vinni Biogaas OÜ 4E Biofond kaudu, AS Nelja Energia tütarettevõtete arvu ning asjaolu, et

äriregistri andmetel ületas ainuüksi AS Nelja Energia 2014. aasta kasum 48 miljonit eurot, siis on

ringkonnakohtu hinnangul vähemalt kaheldav, kas OÜ Vinni Biogaas vastab

määruse nr 25 § 2 lg 1 p 2 järgi toetuse taotlejale esitatavatele nõuetele, s.t kas tegemist on

mikroettevõttega viidatud sätte tähenduses. Seetõttu isegi juhul, kui aktsepteerida majandusaasta

aruande esitamise takistusena asjaolu, et kaebaja on AS Nelja Energia sidusettevõte ja

põhjendatult järgib AS Nelja Energia juhiseid majandustulemusi puudutava informatsiooni

avaldamisel, ei võimaldaks see kaebajal saavutada taotletud toetuse määramist (määrus nr 25 §

15 lg 5). Seega ka kaebaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadega nõustumisel puuduks

vastustajal võimalus kaebajat soodustava otsustuse tegemiseks.

25. Ringkonnakohus osutab veel, et PRIA-le esitatud toetustaotluses (tl 15) ei ole

OÜ Vinni Biogaas avaldanud, et teda hõlmavad teise ettevõtja või sellega seotud ettevõtte

konsolideeritud aastaaruanded ning, et ta käsitab ennast AS Nelja Energia gruppi kuuluva

ettevõttena.

26. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu seisukohtadega kaebajale

ärakuulamisõiguse ja võrdse kohtlemise tagamise ning taotluses esineva puuduse

kõrvaldamiseks tähtaja andmise kohta ega korda põhjendusi siinkohal tulenevalt HKMS

§ 201 lg-st 4.

27. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et vastustaja on põhjendatult

jätnud rahuldamata OÜ Vinni Biogaas taotluse maapiirkonnas majandustegevuse

mitmekesistamise investeeringutoetuse saamiseks. Apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust Tartu Halduskohtu 31. mai 2016. a otsuse tühistamiseks, kuid halduskohtu otsuse

põhjendusi tuleb täiendada käesoleva otsuse põhjendustega. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

28. Ringkonnakohus võtab asja juurde AS Vinni Biogaas 18. jaanuari 2017. a

menetlusdokumendi lisana esitatud OÜ Vinni Biogaas osanike 17. juuni 2015. a otsuse,

samuti äriregistri andmete väljatrükid AS Nelja Energia ja OÜ Vinni Biogaas kohta.

Apellatsioonkaebuse lisad tuleb kaebajale tagastada, kuna need on esitatud juba

halduskohtule ühes kaebusega.

29. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks

kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1

kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

Madis Ernits

Agu Timmi

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt

allkirjastatud digitaalselt

allkirjastatud digitaalselt