2-16-14029/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2017.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-14029

Tsiviilasi

Sõrve Investeeringute Grupp OÜ hagi Julia Pärlini vastu

2509,36 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. detsembri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sõrve Investeeringute Grupp OÜ apellatsioonkaebus ja

apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: Sõrve Investeeringute Grupp OÜ (registrikood:

10799748); esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper

Vastustaja: Julia Pärlin (isikukood: XXXXXXXX); esindaja

Sergei Destjatnikov

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Sõrve Investeeringute Grupp OÜ taotlus apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks.

2. Keelduda menetlusse võtmast Sõrve Investeeringute Grupp OÜ apellatsioonkaebust Tartu

Maakohtu 13. detsembri 2016 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-16-14029 ja tagastada

apellatsioonkaebus Sõrve Investeeringute Grupp OÜ-le.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist,

kui

nimetatud

taotlus

ei

ole

esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Sõrve Investeeringute Grupp OÜ esitas 13. jaanuaril 2017 apellatsioonkaebuse Tartu

Maakohtu 13. detsembri 2016 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-16-14029, millega kohus jättis hagi

Julia Pärlini vastu 2509,36 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata.

Koos apellatsioonkaebusega esitas Sõrve Investeeringute Grupp OÜ taotluse menetlustähtaja

ennistamiseks. Taotluses möönab apellant, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oli

12.01.2017. a (apellant on ekslikult märkinud 12. jaanuar 2016). Nimetatud kuupäeval oli Eestis

äärmiselt tugev torm. Apellandi seaduslik esindaja viibis seoses tööülesannete täitmisega

Tallinnas ning kuna parvlaevaliiklus Saaremaaga, kus apellant tegutseb, oli takistatud, jõudis

apellandi seaduslik esindaja Saaremaale planeeritust oluliselt hiljem. Elektrivarustus taastus kell

00:05 (13. jaanuaril 2017) ning apellandil ei olnud võimalik edasikaebetähtaega enam järgida.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et apellandi taotlus menetlustähtaja ennistamiseks tuleb jätta

rahuldamata.

Apellandile toimetati Tartu Maakohtu 13. detsembri 2016 otsus kätte 13. detsembril 2016,

millest tulenevalt oli TsMS § 632 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 12. jaanuaril

2017. a. 13. jaanuaril 2017. a ringkonnakohtule saabunud apellatsioonkaebus on seega esitatud

hilinenult.

TsMS § 67 lg 1 kohaselt on tähtaja ennistamiseks vaja esitada kohtule mõjuv põhjus

menetlustähtaja möödalaskmiseks. Praegusel juhul on apellandi esindaja viidanud asjaoludele,

et 12. jaanuaril 2017 oli Eestis äärmiselt tugev torm, apellandi juhatuse liige jõudis Saaremaale

oma tegutsemiskohta kavandatust oluliselt hiljem ning elektrivarustuse puudumisel ei olnud

võimalik apellatsioonkaebust kohtule edastada. Taotluses märgitu kohaselt edastas apellandi

esindaja koheselt, kui elektrivarustus taastus (kell 00:05), kohtule e-kirja, mille sisuks märkis

„apellatsioonkaebus“, kuid lisas vale manuse, mille sisuks on maakohtule esitatud hagiavalduse

puuduste kõrvaldamine.

3. Ringkonnakohus leiab, et apellant ei ole põhistanud mõjuva põhjuse esinemist menetlustähtaja

möödalaskmiseks. Apellant on praegusel juhul tuginenud sellele, et tormi tõttu ei jõudnud ta

planeeritud ajaks Saaremaale oma tegevuskohta ning ühtlasi esines elektrikatkestus, mis takistas

apellatsioonkaebuse edastamist. Apellant ei ole märkinud, kas 12. jaanuari 2017. a õhtuks

Saaremaale jõudes oli tal apellatsioonkaebus juba koostatud ja salvestatud või asus ta

apellatsioonkaebust alles sel ajal koostama. Ringkonnakohus on seisukohal, et ainuüksi

uudisteportaali internetileheküljele viitamine ei tõenda apellandi esindaja kodus (tegevuskohas)

toimunud elektrikatkestust ega selle kestust. Samuti ei olnud apellandi esindaja e-kiri vale

manusega tähtaegne.

Apellant ei ole kohtule ka hiljem esitanud väidetavat esialgset apellatsioonkaebust, mida ta üritas

ebaõnnestunult 13. jaanuaril kell 00:05 e-postiga ringkonnakohtule saata. Ringkonnakohtule

13. jaanuaril 2017. a saabunud apellatsioonkaebuse on koostanud advokaat Kalle-Kaspar Sepper

ning sellest nähtub üheselt, et tegemist ei ole apellandi enda poolt koostatud

apellatsioonkaebusega. Eeltoodust järeldub ringkonnakohtu arvates, et apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja saabumise hetkeks ei olnud apellandil veel koostatud apellatsioonkaebust, mida

ta oleks saanud kohtule esitada.

4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 13. detsembri 2016 otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna kaebus on esitatud hilinenult.

Kohtuotsuse kättetoimetamist 13. detsembril 2016 kinnitab apellant ka apellatsioonkaebuses.

TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 62 lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade

arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest

ei tulene teisiti.

TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva

või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti. Seega hakkas apellandi jaoks apellatsioonkaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg

kulgema alates esindajale otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast, s.o alates

14. detsembrist 2016. a.

TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt, kui

tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev

ajavahemiku viimasel päeval. Seega saabus apellandi jaoks apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev 12. jaanuaril 2017. Apellatsioonkaebus saabus ringkonnakohtusse 13. jaanuaril

2017. a, s.o peale apellatsioonkaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist. TsMS § 637

lg 1 p 2 kohaselt ei võeta apellatsioonkaebust menetlusse, kui see on esitatud pärast

apellatsioonitähtaja möödumist.

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel ning selle tagastamisel loetakse, et

kaebust ei ole esitatud.

Apellant on tasunud 13.01.2017. a riigilõivu 275 eurot. Ringkonnakohtus selgitab, et TsMS

§ 150 lg 1 p 2, lg 4 ja lg 6 alusel on apellandil õigus taotleda riigilõivu tagastamist.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/