3-17-214/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017, Tartu Haldusasjas number 3-17-214 Kohtuasi J.K.i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada J.K.i kaebus.

2. Jätta J.K.i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. J. K esitas vanglale taotluse, et ta suunataks koerateraapiasse.

2. Tartu Vangla jättis 19. detsembri 2016. a kirjaga nr 6-24/10217-2 toimingu sooritamata, kuna kehtiva õiguse kohaselt ei ole vangla kohustatud kinnipeetavale koerateraapiat võimaldama.

3. Tartu Vangla tagastas 24. jaanuari 2017. a otsusega nr 1-11/17-2 vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel.

4. J. K. esitas kaebuse, milles ta nõuab koerateraapia võimaldamist. Kaebaja märgib, et tulenevalt tema tervislikust seisundist on koerateraapia vajalik. Ühtlasi taotleb kaebaja advokaati.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus ei nõustu vangla 24. jaanuari 2017. a vaideotsuse resolutsiooniga, millega vangla tagastas kaebaja vaide, kuna kaebajal puudus vaide esitamise õigus (HMS § 79 lg 1 p 1). Vaide võib esitada isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi (HMS §71 lg 1).

Reeglina selgub alles vaide sisulisel lahendamisel, kas haldusorgani tegevusega on vaide esitaja õigusi rikutud või mitte. Kui vaide esitaja õigusi pole rikutud, ei tähenda see veel, et isikul puudus õigus vaie esitada. Näiteks puudub isikul õigus vaie esitada, kui on ilmne, et vaide esitaja ja haldusorgani vahel puudub õigussuhe või isiku õigusi pole avalik-õiguslikus, vaid tema õigusi on rikkunud eraisik eraõigussuhtes. Praegu esitas kaebaja vanglale taotluse, mille olemuslikult on vangla aga jätnud rahuldamata. Vaide eksliku tagastamise tõttu loeb kohus kohustusliku kohtueelse menetluse kaebuses esitatud nõude osas läbituks (vangistusseadus § 11 lg 5).

6. Kohtu hinnangul on kaebaja tegelikuks tahteks, et kohus kohustaks vanglat võimaldama kaebajale koerateraapiat (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 2 lg 4 teine lause). Seega on kaebaja esitanud kohustamisnõude.

7. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on, et haldusorgan oleks kehtiva õiguse kohaselt kohustatud tegutsema ja see peab puudutama isiku õigusi (riigivastutuse seadus § 6 lg 1). Kohtu hinnangul on ilmne, et praegusel juhul pole kumbki eeldustest täidetud.

8. Vangistusseaduse kohaselt tagatakse kinnipeetavale vältimatu abi ja tervishoiuteenused (VangS § 53). Samas aga ei tule vangistusseadusest ega selle alusel antud õigusaktidest vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavale tema soovitud teraapiaid, nt koerateraapiat. Seega ei saa ka kinnipeetaval olla sellel alusel subjektiivset õigust nõuda vanglalt konkreetselt sellise tegevuse võimaldamist. Praeguses asjas ei ole ka arsti ettekirjutust selle kohta, et kaebaja tervislik seisund nõuaks vanglalt sellise tegevuse võimaldamist. Halduskohus ei saa ise kaebaja väite alusel asuda arsti asemele hindama, kas kaebaja tervis nõuab koerateraapiat või mitte. Halduskohtu pädevuses aga ei ole lahendada tervishoiuteenuse kvaliteedist võrsunud vaidlusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-50-14, p 11).

9. Kaebaja väidab, et vangla võimaldab narkomaanidele koerateraapiat, kuid tema sellesse gruppi ei kuulu. Kohus märgib, et isegi kui vangla peaks võimaldama teatud isikute grupile koerateraapiat, selline kohustus ei tulene vanglale õigusaktidest, vaid eelduslikult on tegemist kindla programmi alusel läbiviidava tegevusega, mida rakendatakse programmis märgitud eesmärkide ellu viimiseks. Nimetatud programmipõhine tegevus aga ei ole loodud kaitsma kaebaja huve ega õigusi.

10. Kohus jätab kaebaja taotluse anda talle riigi õigusabi korras advokaat rahuldamata. Kaebaja on kohtule esitanud asjakohased dokumendid, millest nähtub õiguslik probleem, ja ta on väljendanud piisava täpsusega seda, mida ta soovib. Kohtu hinnangul on seega kaebaja ise võimeline enda õigusi kaitsma (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 7 lg 1 p 1). Ühtlasi on kohtu hinnangul kaebuse edulootused ilmselt vähesed (RÕS § 7 lg 1 p 5) (käesoleva määruse p-d 7-9).

11. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ning selle küsimuse täiendavat analüüsimist, siis tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janar Jäätma