2-16-108273/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. veebruar 2017, Pärnu

Tsiviilasja number

2-16-108273

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagiavaldus T. N. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1172,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479, asukoht Weizenbergi 20, Tallinn, Harju

maakond,

10151),

lepinguline

esindaja

Darja

Permina (e-post: inkasso@julianus.ee)

Kostja: T. N. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht:

xxxxxx xxxx xx x-xxx, xxxxx; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte

toimetatud avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Osaühingu Aktiva Finants osaline loobumine hagist T. N.i vastu hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 748,55 eurot ja lõpetada

selles osas menetlus.

2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

3. Välja mõista T. N.ilt (N., isikukood xxxxxxxxxxx) Osaühingu Aktiva Finants kasuks

võlgnevus 983,09 eurot ja 23.11.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 189,49

eurot kokku 1172,58 eurot.

4. Menetluskuludest jääb menetluse osalise lõpetamisega seonduv riigilõivu osa 25 eurot

hageja kanda ning ülejäänud menetluskulud (vähendatud hagi hinnale vastav riigilõiv,

hageja esindaja kulud ja kostja enda kulud) jäävad kostja T. N.i kanda.

5. Välja mõista T. N.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulude katteks 400 eurot

(millest 200 € on riigilõiv ja 200 € hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud

kulud).

6. Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb T. N.il tasuda

Osaühingule Aktiva Finants viivist menetluskulude tasumata osalt alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas.

Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00 % aastas).

Tsiviilasi nr: 2-16-108273

2 (6)

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Toimetada kostjale T. N.ile tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

9. Tagastada OÜ-le Aktiva Finants Julianus Inkasso OÜ poolt hageja eest tsiviilasjas 2-16-

108273 tasutud riigilõivust 12,50 eurot, mis kanda Julianus Inkasso OÜ (registrikood:

10686553) arvelduskontole nr EE222200221015269783, selgitus: „Riigilõivu osaline

tagastamine, tsiviilasi nr 2-16-108273“.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

SWEDBANK AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank

A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank

Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja

number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks

loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

Osaühing Aktiva Finants esitas 19.04.2016 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale

maksekäsuavalduse T. N.ilt põhivõla 983,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 983,04

eurot ja alates 19.04.2016 lisanduva viivise 0,15% päevas väljamõistmiseks. Kuna

makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, siis

04.08.2016 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle kohtunikule nõude lahendamiseks

hagimenetluses.

Kohtu määratud tähtaja jooksul, 25.08.2016, Osaühing Aktiva Finants esitas Pärnu Maakohtule

hagi T. N.i vastu põhivõla 983,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 983,04 eurot

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja T. N. 19.03.2013 liitumislepingu nr

2397876 ja liitumislepingu lisa nr 2397883 (järelmaksuga vara müügileping – Samsung I8190

Tsiviilasi nr: 2-16-108273

3 (6)

Galaxy

S3

mini),

mille

alusel

Elisa

Eesti

AS

kohustus

pakkuma

kostjale

telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt

esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt Elisa Eesti AS-ile tasuma.

Kostja ei tasunud talle ajavahemikul 02.05.2013 kuni 01.08.2013 esitatud arveid (nr

2006792212, 2006996136, 2007212599, 2007423631).

03.12.2014 loovutas Elisa Eesti AS oma nõude kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants

(hageja).

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 983,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 938,04 eurot. Menetluskulud summas 1975 eurot (tasutud riigilõiv kokku 225 € ja tasu

õigusabi eest 1750 €) palub hageja jätta kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses tasumata summalt.

Hageja taotleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

05.09.2016 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid

kätte avalikult, hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 29.09.2016, menetlusdokument loetakse

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast ehk 13.01.2017. Kostjale vastamiseks määratud 15-päevane tähtaeg (määruses anti

vastamiseks aega 14 päeva, kuid avaldatud teates ekslikult vastamise tähtajaks märgitud 15

päeva) lõppes seega 30.01.2017. Kostja vastust kohtule ei ole esitanud.

23.11.2016 hageja esitas kohtule täiendava hagiavalduse, milles vähendas väljamõistetavat

viivist ning palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 983,09 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised summas 189,49 eurot. Kohtu nõudmisel hageja 20.12.2016 teatas, et

vähendatud viivise osas ta osaliselt loobub hagist TsMS § 429 lg 1 mõttes.

29.11.2016 hageja esitas avalduse tagastada seoses hagiavalduse muutmisega hagiavalduse

esitamisel enamtasutud riigilõiv 25 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

2. Hageja on osaliselt hagist loobunud vähendatud viivisenõude osas. Pärast hagiavalduse

menetlusse võtmist eelmenetluse ülesannete täitmiseks kohus juhtis hageja tähelepanu, et

lepingulises määras 0,15% põhivõlast päevas nõutav viivis võib olla ülemäärane ja kostjat

ebamõistlikult kahjustav ning sellist viivist võimaldav tüüptingimus on tühine. Hageja täpsustas

viivisenõuet, arvutades nõutava viivise põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. TsMS § 429 lg 1 võimaldab hagejal hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 442 lg 5 alusel kohus vormistab hageja

nõudest osaliselt loobumise vastuvõtmise ja selles osas menetluse lõpetamise tagaseljaotsuse

resolutsiooniga. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas summas 748,55

eurot.

3. Hageja poolt täpsustatud hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud

Tsiviilasi nr: 2-16-108273

4 (6)

nõue telekommunikatsiooniteenuse ja järelmaksuga kauba müügilepingutest. Kostja ei ole

täitnud Elisa Eesti AS-iga 19.03.2013 sõlmitud liitumislepingust ja selle lisana vormistatud

järelmaksuga vara müügilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

208 lg 1 kohaselt on müügilepingust tulenev ostja põhikohustus tasuda müüjale ostuhind rahas.

VÕS § 208 lg 2 järgi kohaldatakse asja müügi kohta sätestatut vastavalt õiguse või muu eseme

müügile. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel esialgselt võlausaldajalt. VÕS § 164 lg

2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

4. Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid

(lepingud, arved, nõude loovutamise teatis). VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg

1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise

kohustuse summas 983,09 eurot täitmist ning viivist põhinõude täitmisega viivitamise eest.

5. Hageja avaldus riigilõivu osaliseks tagastamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud ja tuleb

rahuldada taotletust väiksemas summas ja teisel õiguslikul alusel. Kohus ei ole seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7).

Tühise viivisekokkuleppe asemel seadusjärgses määras viivise ümberarvutamise tulemusena

nõude osalise vähendamise järel hagihinna vähenemine ei tähenda, et hageja on tasunud

riigilõivu ettenähtust enam. Hageja on tasunud riigilõivu vastavalt esialgu esitatud suurema

nõude järgi arvutatud hagihinnale. Riigilõivu ei saa käsitada enamtasutud riigilõivuna, kui

hageja pärast hagi menetlusse võtmist otsustab loobuda viivise nõudmisest lepingulises määras

ja taotleb viivise väljamõistmist seadusjärgses määras, arvestades kohtu selgitusi

viivisekokkuleppe kui tüüptingimuse võimaliku tühisuse kohta. Hagejal, keda esindab

menetluses õigusteadmistega esindaja, oli võimalik viivisenõudega seotud kohtupraktikat

arvesse võtta juba hagiavalduse vormistamisel ja esitamisel.

6. Hagejal on aga TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi õigus saada tasutud riigilõiv osaliselt tagasi hagist

osalise loobumise tõttu (vt ka Riigikohtu kohtuotsus 3-2-1-169-13 p 12). Riigilõivuseaduse

(RLS) § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja

loobub hagist. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb tagastatava riigilõivu suuruse määramisel

lähtuda esialgselt hagilt tasutud ja vähendatud hagilt nõutava riigilõivu suuruste vahest.

25.08.2016 hagiavalduses esitatud nõuete järgi oli hagi hind 1966,18 eurot, mille eest hageja

vastavalt RLS § 59 lg-le 1 ja lisale 1 tasus tsiviilasja hinnaga kuni 2000 eurot hagi esitamisel

nõutava riigilõivu 225 eurot (hageja eest tasus Julianus Inkasso OÜ). Pärast hagist osaliselt

loobumist 23.11.2016 jäi vähendatud hagi hinnaks 1172,58 eurot. Sellise hinnaga (kuni 1500

eurot) hagi esitamise eest tulnuks tasuda riigilõivu 200 eurot, mille on vastavalt menetluskulude

jaotusele kohustatud hagejale hüvitama kostja. Hagejal on õigus menetluse osalise lõpetamise

korral saada tagasi pool hageja enda kanda jäänud 25 euro suurusest riigilõivust.

Vastavalt TsMS § 150 lg 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

Riigilõiv tagastatakse menetlusosalistele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule

isikule. Hageja OÜ Aktiva Finants on riigilõivu tagastamise taotluse esitanud ja tema taotlusel

tuleb tagastatav summa kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole.

7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetlusekulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud hageja,

kui TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Viidatud sätetest ei tulene, et menetluse osalisel

lõpetamisel viivise arvutamise aluse muutmise tõttu hagi vähendamise korral saaks jätta kulusid

kostja kanda. Seega vähendatud osas menetluse lõpetamisel jäävad selles osas nõude

esitamisega seotud kulud hageja kanda. Kohus leiab, et selliseks kuluks on üksnes osa

riigilõivust. Hageja esindaja põhjendatud ja vajalike kulude suurus ei sõltu sellest, millist

viivisemäära nõude esitamisel rakendati. Hageja on esindaja kulude hüvitamise nõude ja

summa esitanud esialgses hagiavalduses, nõude vähendamisel täiendavate dokumentide

vormistamisega seotud täiendavate kulude hüvitamist ei ole hageja taotlenud. Menetluse osalise

Tsiviilasi nr: 2-16-108273

5 (6)

lõpetamisega seotud kulude jaotust ei mõjuta asjaolu, et kohus peab hageja esindaja kulu, mille

kostja hagi rahuldamise korral peab hagejale hüvitama, põhjendatuks hageja taotletust

väiksemas summas.

8. Vähendatud nõudega hagi kohus rahuldas täies ulatuses. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad hagi

rahuldamise korral menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. Kohtuvälisteks kuludeks TsMS § 144 kohaselt on muu hulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka

menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. TsMS § 172 lg 9 viimase

lause järgi arvatakse hagimenetluse kulude hulka ka maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Kostja kanda jääb riigilõiv ulatuses, mis tulnuks hagejal tasuda vähendatud nõudega hagi

esitamisel. Kostja kanda jäävad ka hageja esindaja kulud ning kostja enda võimalikud kulud.

Kostja ei ole menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

9. TsMS § 174 lg 1 ja§ 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse.

Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude

kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on hüvitatavate menetluskuludega,

kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks

eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja

läbitud kohtuastmete arvu.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivust vähendatud hagihinnale vastav riigilõivumäär 200 eurot, kuna

riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

10. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale õigusabi eest makstud tasu hüvitamist summas

1750 eurot. Hagiavaldusele lisatud 25.08.2016 arve nr 2062274 kohaselt on hageja esindustasu

võlgase T. N.i kohtumenetluses 1750 eurot.

Kohus esmalt märgib, et TsMS ei sätesta menetluskuluna esindustasu (ega õigusabikulusid),

TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud. Kohus

lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus esindajale hüvitada esindamisel tehtud

kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale).

Hagiavaldusele lisatud arvel ei ole välja toodud esindaja tehtud toiminguid ega nendele kulunud

aega, samuti puudub tunnihind. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindaja koostas ja esitas

kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse lisadega.

Kohus leiab, et esindaja kulud summas 1750 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalikud.

Maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamine tähendab elektroonilise taotlusevormi täitmist.

Asja hagimenetlusse saatmise järel esitatud hagiavaldus 3 lehel on trafaretne hagi, milles

esindajal tuleb vahetada nimesid ja numbreid, hagi põhjenduseks on tsiteeritud üldtingimusi ja

seaduse teksti. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus, dokumendid on kostjale kätte

toimetatud avalikult, kostja ei ole hagile vastanud, kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu

hinnangul on hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selles asjas 4 tundi. Asja sisule

vastav põhjendatud tunnitasumäär 50 eurot, kokku põhjendatud ja vajalik esindaja kulu 200

eurot. Hagile lisatud arvel ei ole viidet käibemaksule, seega kehtib eeldus, et summa

käibemaksu ei sisalda. Hageja ei ole andnud ka TsMS § 177 lg 10 kohast kinnitust

menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks. Seega kohtu määratud esindaja kulude

summa ei sisalda ja sellele ka ei lisandu käibemaksu.

Tsiviilasi nr: 2-16-108273

6 (6)

11. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik