2-16-10058/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-10058

Tsiviilasi

RT Logistics OÜ hagiavaldus OÜ K-Estek ja Kalvar Kaseleht

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2 255,70 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. detsembri 2016.a otsus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

RT Logistics OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja): RT Logistics OÜ (registrikood: 10680007),

lepinguline esindaja Marko Jaani

Vastustaja 1 (kostja 1): OÜ K-Estek (registrikood: 12221449);

Vastustaja 2 (kostja 2): Kalvar Kaseleht (isikukood XXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda

RT

Logistics

OÜ

apellatsioonkaebuse

Viru

Maakohtu 13. detsembri 2016.a otsuse peale tsiviilasjas nr

2-16-10058

menetlusse

võtmisest

ja

tagastada

apellatsioonkaebus RT Logistics OÜ-le.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. RT Logistics OÜ on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu

13. detsembri 2016. a otsuse peale, millega kohus rahuldas RT Logistics OÜ hagi osaliselt ja mõistis

kostjalt 1 hageja kasuks välja võlgnevuse summas 1857,15 eurot, lisanduva viivise ja

menetluskulud summas 459,60 eurot. Kostja II osas jäeti hagiavaldus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et RT Logistics OÜ apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 13. detsembri

2016. a otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja

koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.

Käesoleva hagi kui ka apellatsioonkaebuse hind on 2255,70 eurot (põhinõue 1857,15 eurot ja

kõrvalnõuded 363,97 eurot).

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav

TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb

TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus

ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga.

Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS

§ 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse

võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni

eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

3. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda

vastupidisele seisukohale.

Maakohus on õigesti leidnud, et äriühingu võlausaldajal ei teki üldjuhul deliktilisel alusel kahju

hüvitamise nõuet võlgnikust äriühingu juhatuse liikme vastu olukorras, kus äriühing on jätnud

täitmata oma lepingulised kohustused hageja (võlausaldaja) ees. Praegusel juhul rahuldas maakohus

hagi kostja 1 (OÜ K-Estek) vastu, hageja ei ole põhistanud endal kahju tekkimist, mis õigustaks

hagiavalduses nõutud rahasumma väljamõistmist lisaks kostjale 1 ka kostjalt 2. Muuhulgas ei ole

esile toodud, et täitemenetlus kostja 1 vastu oleks ebaõnnestunud.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et ainuüksi asjaolu, et äriühingu omakapital ei olnud vastavuses

seaduses sätestatud nõuetega ning juhatuse liige ei esitanud koheselt pankrotiavaldust, ei võimalda

lugeda tuvastatuks hagejal kahju tekkimist ega põhjusliku seose olemasolu võimaliku kahju ja

kostja 2 poolt pankrotiavalduse esitamise kohustuste rikkumise vahel.

4. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638

lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Apellant on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud 21. detsembril 2016.a riigilõivu 250 eurot.

Kuna TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele kui apellatsioonkaebust ei võeta

menetlusse ja apellandil on TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 6 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 250 (kakssada viiskümmend) euro tagastamist

kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse

jõustunud lahendiga lõppemist.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/