2-16-17531/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Viljandi kohtumaja

01. veebruar 2017

Tsiviilasi (number ja avaldus)

nr 2-16-17531;

I.T. hagi K.T., K.T., K.T. ja K.T. vastu elatise

vähendamise nõudes;

Kohtunik

Silvi Maiste

Hageja

I.T. (isikukood XXX; aadress XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX)

Hageja esindaja

E.T. (XXX, XXX, XXX,

e-post: XXX )

Kostjad

alaealine K.T. (isikukood XXX; aadress XXX, XXX)

alaealine K.T. (isikukood XXX; aadress XXX, XXX)

alaealine K.T. (isikukood XXX; aadress XXX, XXX)

alaealine K.T. (isikukood XXX; aadress XXX, XXX)

Kostjate seaduslik esindaja

S.M. (isikukood XXX; XXX, XXX; e-post: XXX )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Jätta hagi hagejalt kostja kasuks väljamõistetava elatise vähendamiseks 0 euroni

rahuldamata.

3. Muuta Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29.04.2014 otsust tsiviilasjas nr 2-14-14021 ja

kohustada I.T.i tasuma K., K., K. ja K.T.ile alates 01. veebruar 2017 elatist 34,15

(komkümmend neli eurot ja viisteist senti) kuus, kõigile kostjatele kokku 136,60 (üksada

kolmkümmend kuus eurot ja kuuskümmend senti) kuus ning tühistada resolutsiooni punkt

2.3, millega määrati makstav miinimumelatis perioodilisele muutmisele.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele.

Kohtu selgitused

6. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale on siis õigus

esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

7. TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja

kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hagi nõue

Hageja esindaja on 21.11.2016 esitanud hagi elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on

Tartu Maakohtu 29.04.2014 otsusega temalt kostjate kasuks välja mõistetud elatis

miinimummääras kuus iga kostja kohta. Hageja palub kohtult elatise vähendamist 0 euroni.

Hageja põhjendab elatise vähendamise vajadust asjaoluga, et hageja tervislik seisund halvenes

järsult ja äärmuslikult, mistõttu on hageja 100% töövõimetu, osaliselt liikumisvõimetu ning

kohus on seadnud eestkoste. Hageja viibib hooldekodus.

Hageja sissetulekuks on töövõimetuspension 358,34 eurot ja sotisaaltoetus 51,14 eurot ning

hagejale kuulub kaasomand eluruumist asukohaga Riia mnt 38a-16 Viljandi linnas. Hageja

väljaminekud on igakuine elatis kostjatele 860 eurot, eluasemelaen 152,12 eurot,

kommunaalkulud 64-185 eurot, ravimid 40 eurot ja hooldekodu tasu 715 eurot. Hageja ei ole

võimeline tasuma kostjatele elatist mingilgi moel, nagu ka muude enda kulutuste eest,

tulenevalt oma tervislikust seisundist.

Kostja vastus

Kostjate seaduslik esindaja sai menetlusse võtmise määruse isiklikult kätte 06.01.2017 kuid ei

ole tähtaegselt sellele vastanud.

Kohtu põhjendused

Asjas toimunud eelmenetluses esitatu järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada.

TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad

asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS §

459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis

maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt

on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude

rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Tartu Maakohtu 29.04.2014 otsusega tsiviilasjas 2-14-14021 on hagejalt välja mõistetud elatis

iga kostja kasuks 177,50 eurot kuus. Kohus märgib täiendavalt, et kohtute infosüsteemi (KIS)

andmetel, tuli nimetatud kohtulahendi p 2.3 kohaselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära muutumisel arvestada kohtuotsuse täitmisel väljamõistetud elatis lapse kohta ümber

uuele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära poolele osale. Seega tuleks

käesoleval 2017. aastal hagejal igale kostjale tasuda 235 eurot kuus, kokku 940 eurot kuus.

Hageja soovib aga elatise vähendamist 0 euroni kuus.

PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arves-

tatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2).

PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi

elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda

elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise

maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Hageja

esindaja lapse isana elab hagejaga koos ja rahuldab ta kõik lapse vajadused vahetult. Kui

vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal PKS § 100 lg 2 järgi täita

ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes.

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul,

kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab

elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise

kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil

ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest

tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist

makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest.

Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid

lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).

Lähtuvalt TsMS § 459 lg-st 1 p-st 1 tuleb kohtul hinnata, kas hagi esitamise ajaks on oluliselt

on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. Hagiavalduse kohaselt hageja

tervislik seisund halvenes järsult ja äärmuslikult, mistõttu on hageja 100% töövõimetu.

Hageja sissetulekuna on isik avaldanud töövõimetuspensioni 358,34 eurot ja sotsiaaltoetuse

51,14 eurot. Kohus peab elatise väljamõistmisel muuhulgas lähtuma hageja reaalsest

sissetulekust, mis on antud juhul kokku 409,74 eurot. Samas on Riigikohus korduvalt

sedastanud, et lapsevanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ning lapsevanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal

ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui hageja sissetulek ja varaline

seisund ei võimalda pidada last ülal ilma tema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist

kahjustamata, peab lapsevanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt või leidma uue tasuvama töökoha. Antud

juhul on hageja välja toonud elatise maksmise võimetuse põhjuseks töövõimetuse. Hageja ei

ole võimeline käima oma tervisliku seisundi tõttu üldse tööl.

TMS § 132 lg 1 sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga

alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi lõige 11

kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse

elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav

summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni

ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.

Elatusmiinimum on ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär, mis 2017. aastal on 470 eurot.

Hageja sissetulek jääb alla selle – 409,74 eurot. Hageja sissetulekust 1/3 on 136,60 eurot. Kuna

hagejal on 4 alaealist last, kellele tuleb ühetaolist elatist maksta saab hageja maksta igale

hagejale 34,15 eurot kuus elatist.

Sotsiaalministeeriumi poolt 2012. a läbi viidud uuringu („Lapse ülalpidamiskulude arvutamise

metoodika uuendamine ja analüüs“) kohaselt oli nimetatud aastal 3-6 aastase lapse keskmine

ülalpidamiskulu 247 eurot kuus ning 7-10 aastase lapse ülalpidamiskulu 194 eurot kuus, millest

nähtub, et laste tegelikud ülalpidamiskulud on väiksemad kui seaduses sätestatud elatise

miinimummäär. Nimetatule on osundanud ka Tartu Ringkonnakohus 10.09.2015 lahendis

tsiviilasjas nr-ga 2-14-53770. Seda asjaolu, vahepealset inflatsiooni ja hageja olukorda ning

ülaltoodud põhjendusi arvestades tuleb kohtu hinnangul muuta Tartu Maakohtu 29.04.2014

otsuse resolutsiooni p-i 2.3., millega kohus sidus elatise väljamõistmise miinimumpalga

perioodilise suurenemisega ning alates 01.02.2017 kohustada hagejat tasuma igale kostjale

elatist 34,15 eurot kuus, kokku 136,60 eurot.

Kohus selgitab, et TsMS § 459 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt

mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi,

õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib

nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on menetluse

asjaolusid ning poolte menetluskulude suurusi arvestades põhjendatud jätta menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

Kohtunik