3-15-650/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTallinna Vangla registreeris 04.12.2014 Rudolf Vassiljevi esindaja Denis Piskunovi kahju Tallinna Vangla jättis 25.02.2015. a otsusega nr 5-18/14/33596-2 R. Vassiljevi kahju
Legislator headnote
AI generated3-15-650/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsusega nr 5-18/14/33596-2 R. Vassiljevi kahju
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
31.01.2017, Tartu
Haldusasja number
3-15-650
Haldusasi
Rudolf Vassiljevi kaebus Tallinna Vangla tekitatud
mittevaralise kahju eest hüvitise summas 2670 eurot
väljamõistmiseks seoses nõuetele mittevastavates
kinnipidamistingimustes hoidmisega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 14.09.2015. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Rudolf Vassiljev, esindaja vandeadvokaat
Denis Piskunov
Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.
2. Tühistada Tartu Halduskohtu 14.09.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.
3. Tagastada kaebajale tasutud riigilõiv summas 40 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Vangla registreeris 04.12.2014 Rudolf Vassiljevi esindaja Denis Piskunovi kahju
hüvitamise nõude, milles ta taotles Tallinna Vangla halbade kinnipidamistingimustega
tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
Tallinna Vangla jättis 25.02.2015. a otsusega nr 5-18/14/33596-2 R. Vassiljevi kahju
hüvitamise taotluse rahuldamata.
2. 16.03.2015 esitas R. Vassiljevi esindaja D. Piskunov Tartu Halduskohtule kaebuse, milles
palus Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista 2670 eurot inimväärikust alandavates
kinnipidamistingimustes hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju katteks ning seadusjärgse
määraga viivise kaebuse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas perioodil 20.01.2012-14.11.2012
inimväärikust alandavates tingimustes. Lisaks ebapiisavale isiklikule ruumile kambris, oli
kaebajale ette nähtud päevas üks 1-tunnine jalutuskäik boksis, mille suurus jäi alla 15 m2 ja
mida jagati kõigi kambrikaaslastega. Riideid tuli pesta ja kuivatada kambris, mistõttu oli seal
niiske ja rõske. Paljude kambrite seintel võis leida hallitust, millest saab järeldada, et
ventilatsioon oli puudulik. Kambrite kunstlik valgustus ei vastanud nõuetele ning hügieeni
eest hoolitsemiseks võimaldati ühte 20-minutilist duširuumi külastust nädalas ja seda
olukorras, kus kambrites oli ainult külm vesi. Eeltoodud nõuetele mittevastavates
kinnipidamistingimustes viibimisega tundis kaebaja end alandatuna. Tallinna Vangla rikkus
kaebaja suhtes nimetatud perioodil Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni (EIÕK) art-t 3.
3. Tartu Halduskohus rahuldas 14.09.2015. a otsusega R. Vassiljevi kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt
kaebaja kasuks välja 801 eurot mittevaralise kahju hüvitist ja riigilõivu 12 eurot. Otsuse põhjendused:
1) Vastustaja tegevus kaebaja kinnipidamisel oli õigusvastane osas, mil kaebaja isiklik ruum kambris jäi alla 3
m2. Kaebaja viibis kambrites, kes põrandapinda oli alla 3 m2 kokku 267 päeva, mida saab pidada EIÕK art 3
rikkumiseks ning määrata kaebajale selle aja eest rahaline kompensatsioon 801 (3x267) eurot.
2) Kui kaebaja oleks pöördunud vangla poole taotlusega paigutada ta kambrisse, kus pinda ühe isiku kohta on
rohkem kui 3 m2, ei oleks kaebaja saanud soovitud tulemust, kuna vangla on seisukohal, et põrandapinda võis
olla vaidlusalusel perioodil ühe isiku kohta kambris 2,5 m2.
3) Kambris asuvat tualetti ja mööblialust pinda ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta.
4) Muude kinnipidamistingimuste osas, peale ebapiisava vaba pinna kambris, ei ole põhjendatud mittevaralise
kahju väljamõistmine.
5) Viivisenõue on alusetu, kuna viivise väljamõistmiseks puudub õiguslik alus.
6) Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 40 eurot. Kohus rahuldab kaebuse 30% ulatuses 2670 eurosest
nõudest, mistõttu kuulub kaebaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 12 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4. Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus osas,
millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt R. Vassiljevi kasuks
välja hüvitise summas 801 eurot ja menetluskulu 12 eurot ning teha uus otsus, millega jätta
kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Apellatsioonkaebuse põhjendused:
1) Halduskohus arvestas ebaõigesti WC-aluse pinna kambri pindala hulgast välja. Ruumi põrandapinna
suuruseks on vastasseinte vaheline kaugus ehk ruumi üldpind.
2) Tallinna Vangla lähtus kuni 31.12.2013 kehtinud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg-s 6 sätestatust ja tagas
kuni 31.12.2013 kaebajale vähemalt 2,5 m2 põrandapinda.
3) Kaebaja oli Tallinna Vanglas paigutatud kambritesse, mis vastasid siseriiklikes õigusaktides sätestatud
põrandapinna ruutmeetritele, mistõttu ei ole kaebajat inimväärikust alandavates tingimustes hoitud.
4) Halduskohus ei hinnanud tõendeid kogumis ja rikkus põhjendamiskohustust, kuna ei toonud välja miks muud
kinnipidamistingimused ei kompenseeri ega tasakaalusta vähest põrandapinda ning miks ta omistab ühele
asjaolule teistega võrreldes niivõrd suure kaalu.
5) Kaebajale väljamõistetud hüvitis on põhjendamatult suur.
5. 15.11.2016. a määrusega teavitas ringkonnakohus menetlusosalisi, et vaatab Tallinna
Vangla apellatsioonkaebuse läbi kirjalikus menetluses. Sama määrusega andis
ringkonnakohus kaebajale võimaluse esitada kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise
põhjendatud taotlus hiljemalt 06.12.2016 ning Tallinna Vanglal tuli esitada ringkonnakohtule
kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse saabumisel omapoolne seisukoht
taotluse osas hiljemalt 14.12.2016. Menetluskulude nimekirja, kuludokumendid ja soovi
korral muud täiendavad menetlusdokumendid tuli ringkonnakohtule esitada hiljemalt
06.12.2016.
6. Kaebaja ei esitanud ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ega ka
muid menetlusdokumente, mistõttu ei olnud ka vastustajal vajadust omapoolse seisukoha
avaldamiseks.
7. 11.01.2017. a määrusega teatas ringkonnakohus, et teeb asjas kohtulahendi avalikult
teatavaks kohtukantselei kaudu 31.01.2017.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ning
Tartu Halduskohtu 14.09.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja
apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus.
9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus
apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes
apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud
apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles
esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse
seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja
tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12,
p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 33126-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24;
16.10.2002. a otsus nr 3314102, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus
kontrollida, kas halduskohus on R. Vassiljevi hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
10. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud R. Vassiljevi kahju
hüvitamise nõude vanglale 04.12.2014. Tallinna Vangla jättis 25.02.2015. a otsusega tema
kahjunõude rahuldamata. Halduskohus menetles 16.03.2015 kohtule esitatud R. Vassiljevi
hüvitamiskaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju
hüvitise seonduvalt inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega.
11. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8
ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu
poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse
seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on
taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1
tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et
VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib
RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30päevane tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse
pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a
määrus nr 3314108, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav
või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse
läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kaebajal oli käesolevas asjas
kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale kahjunõude esitamise aega,
hiljemalt 04.03.2015. Kaebaja on kaebuse halduskohtule esitanud 16.03.2015. Seega on
R. Vassiljev esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole
kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust esitanud.
12. Ringkonnakohus andis kaebajale 15.11.2016. a määrusega (tl 96) võimaluse esitada
ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt
06.12.2016. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses
sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui
menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja ega tema esindaja ei ole
esitanud ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlust ega ka
muid menetlusdokumente. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu tõttu tuleb jätta R. Vassiljevi
kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata, kuna kaebaja ei ole selleks taotlust esitanud.
Juhindudes Riigikohtu 11.05.2016. a määrusest asjas nr 3-3-1-18-16, leiab ringkonnakohus, et
kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast
ning antud juhul esitas kaebaja kaebuse halduskohtule tähtaega rikkudes. Kaebaja jättis
kasutamata ringkonnakohus 15.11.2016. a määrusega antud võimaluse kaebuse esitamise
tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja vastavat taotlust ei esitanud. Kuna kaebaja ei ole
kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotlenud, tuleb jätta R. Vassiljevi kaebuse
esitamise tähtaeg ennistamata. Ringkonnakohus nendib, et R. Vassiljev esitas kaebuse
halduskohtule mittetähtaegselt ja halduskohus võttis kaebuse ebaõigesti menetlusse ning tegi
otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.
13. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus
tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata
või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega
menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS
§ 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega
rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab
läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega
alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega
esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.
14. Tartu Halduskohus vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest
osaliselt ja kohustas kaebajat tasuma riigilõivu 40 eurot (tl 16). Kaebaja tasus riigilõivu 40
eurot (tl 24). Tallinna Vangla oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest HKMS §
104 lg 10 alusel vabastatud.
HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1
p 2 või 4 alusel, siis tagastatakse tasutud riigilõiv. Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse
HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, siis tagastab ringkonnakohus kaebajale tema poolt
käesolevas haldusasjas tasutud riigilõivu summas 40 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi