Legislator Case Law & Legislation
3-15-650/26 AI generated

3-15-650/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-650/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Vangla registreeris 04.12.2014 Rudolf Vassiljevi esindaja Denis Piskunovi kahju Tallinna Vangla jättis 25.02.2015. a otsusega nr 5-18/14/33596-2 R. Vassiljevi kahju

Legislator headnote

AI generated

3-15-650/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsusega nr 5-18/14/33596-2 R. Vassiljevi kahju

Keywords

AI generated
safety regulations violation spinal disorders case of extreme hardship substantial deterioration in health whiplash injury unfit notwithstanding health condition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

31.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-650

Haldusasi

Rudolf Vassiljevi kaebus Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise summas 2670 eurot

väljamõistmiseks seoses nõuetele mittevastavates

kinnipidamistingimustes hoidmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.09.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Rudolf Vassiljev, esindaja vandeadvokaat

Denis Piskunov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 14.09.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.

3. Tagastada kaebajale tasutud riigilõiv summas 40 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 04.12.2014 Rudolf Vassiljevi esindaja Denis Piskunovi kahju

hüvitamise nõude, milles ta taotles Tallinna Vangla halbade kinnipidamistingimustega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Tallinna Vangla jättis 25.02.2015. a otsusega nr 5-18/14/33596-2 R. Vassiljevi kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. 16.03.2015 esitas R. Vassiljevi esindaja D. Piskunov Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

palus Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista 2670 eurot inimväärikust alandavates

kinnipidamistingimustes hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju katteks ning seadusjärgse

määraga viivise kaebuse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas perioodil 20.01.2012-14.11.2012

inimväärikust alandavates tingimustes. Lisaks ebapiisavale isiklikule ruumile kambris, oli

kaebajale ette nähtud päevas üks 1-tunnine jalutuskäik boksis, mille suurus jäi alla 15 m2 ja

mida jagati kõigi kambrikaaslastega. Riideid tuli pesta ja kuivatada kambris, mistõttu oli seal

niiske ja rõske. Paljude kambrite seintel võis leida hallitust, millest saab järeldada, et

ventilatsioon oli puudulik. Kambrite kunstlik valgustus ei vastanud nõuetele ning hügieeni

eest hoolitsemiseks võimaldati ühte 20-minutilist duširuumi külastust nädalas ja seda

olukorras, kus kambrites oli ainult külm vesi. Eeltoodud nõuetele mittevastavates

kinnipidamistingimustes viibimisega tundis kaebaja end alandatuna. Tallinna Vangla rikkus

kaebaja suhtes nimetatud perioodil Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) art-t 3.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 14.09.2015. a otsusega R. Vassiljevi kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt

kaebaja kasuks välja 801 eurot mittevaralise kahju hüvitist ja riigilõivu 12 eurot. Otsuse põhjendused:

1) Vastustaja tegevus kaebaja kinnipidamisel oli õigusvastane osas, mil kaebaja isiklik ruum kambris jäi alla 3

m2. Kaebaja viibis kambrites, kes põrandapinda oli alla 3 m2 kokku 267 päeva, mida saab pidada EIÕK art 3

rikkumiseks ning määrata kaebajale selle aja eest rahaline kompensatsioon 801 (3x267) eurot.

2) Kui kaebaja oleks pöördunud vangla poole taotlusega paigutada ta kambrisse, kus pinda ühe isiku kohta on

rohkem kui 3 m2, ei oleks kaebaja saanud soovitud tulemust, kuna vangla on seisukohal, et põrandapinda võis

olla vaidlusalusel perioodil ühe isiku kohta kambris 2,5 m2.

3) Kambris asuvat tualetti ja mööblialust pinda ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta.

4) Muude kinnipidamistingimuste osas, peale ebapiisava vaba pinna kambris, ei ole põhjendatud mittevaralise

kahju väljamõistmine.

5) Viivisenõue on alusetu, kuna viivise väljamõistmiseks puudub õiguslik alus.

6) Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 40 eurot. Kohus rahuldab kaebuse 30% ulatuses 2670 eurosest

nõudest, mistõttu kuulub kaebaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 12 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus osas,

millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt R. Vassiljevi kasuks

välja hüvitise summas 801 eurot ja menetluskulu 12 eurot ning teha uus otsus, millega jätta

kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Halduskohus arvestas ebaõigesti WC-aluse pinna kambri pindala hulgast välja. Ruumi põrandapinna

suuruseks on vastasseinte vaheline kaugus ehk ruumi üldpind.

2) Tallinna Vangla lähtus kuni 31.12.2013 kehtinud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg-s 6 sätestatust ja tagas

kuni 31.12.2013 kaebajale vähemalt 2,5 m2 põrandapinda.

3) Kaebaja oli Tallinna Vanglas paigutatud kambritesse, mis vastasid siseriiklikes õigusaktides sätestatud

põrandapinna ruutmeetritele, mistõttu ei ole kaebajat inimväärikust alandavates tingimustes hoitud.

4) Halduskohus ei hinnanud tõendeid kogumis ja rikkus põhjendamiskohustust, kuna ei toonud välja miks muud

kinnipidamistingimused ei kompenseeri ega tasakaalusta vähest põrandapinda ning miks ta omistab ühele

asjaolule teistega võrreldes niivõrd suure kaalu.

5) Kaebajale väljamõistetud hüvitis on põhjendamatult suur.

5. 15.11.2016. a määrusega teavitas ringkonnakohus menetlusosalisi, et vaatab Tallinna

Vangla apellatsioonkaebuse läbi kirjalikus menetluses. Sama määrusega andis

ringkonnakohus kaebajale võimaluse esitada kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise

põhjendatud taotlus hiljemalt 06.12.2016 ning Tallinna Vanglal tuli esitada ringkonnakohtule

kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse saabumisel omapoolne seisukoht

taotluse osas hiljemalt 14.12.2016. Menetluskulude nimekirja, kuludokumendid ja soovi

korral muud täiendavad menetlusdokumendid tuli ringkonnakohtule esitada hiljemalt

06.12.2016.

6. Kaebaja ei esitanud ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ega ka

muid menetlusdokumente, mistõttu ei olnud ka vastustajal vajadust omapoolse seisukoha

avaldamiseks.

7. 11.01.2017. a määrusega teatas ringkonnakohus, et teeb asjas kohtulahendi avalikult

teatavaks kohtukantselei kaudu 31.01.2017.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ning

Tartu Halduskohtu 14.09.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja

apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus.

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud

apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles

esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse

seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja

tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12,

p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 33126-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24;

16.10.2002. a otsus nr 3314102, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus

kontrollida, kas halduskohus on R. Vassiljevi hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

10. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud R. Vassiljevi kahju

hüvitamise nõude vanglale 04.12.2014. Tallinna Vangla jättis 25.02.2015. a otsusega tema

kahjunõude rahuldamata. Halduskohus menetles 16.03.2015 kohtule esitatud R. Vassiljevi

hüvitamiskaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju

hüvitise seonduvalt inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega.

11. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8

ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu

poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse

seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on

taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1

tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et

VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib

RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30päevane tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse

pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a

määrus nr 3314108, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav

või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse

läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kaebajal oli käesolevas asjas

kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale kahjunõude esitamise aega,

hiljemalt 04.03.2015. Kaebaja on kaebuse halduskohtule esitanud 16.03.2015. Seega on

R. Vassiljev esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole

kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust esitanud.

12. Ringkonnakohus andis kaebajale 15.11.2016. a määrusega (tl 96) võimaluse esitada

ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt

06.12.2016. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses

sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja ega tema esindaja ei ole

esitanud ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlust ega ka

muid menetlusdokumente. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu tõttu tuleb jätta R. Vassiljevi

kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata, kuna kaebaja ei ole selleks taotlust esitanud.

Juhindudes Riigikohtu 11.05.2016. a määrusest asjas nr 3-3-1-18-16, leiab ringkonnakohus, et

kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast

ning antud juhul esitas kaebaja kaebuse halduskohtule tähtaega rikkudes. Kaebaja jättis

kasutamata ringkonnakohus 15.11.2016. a määrusega antud võimaluse kaebuse esitamise

tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja vastavat taotlust ei esitanud. Kuna kaebaja ei ole

kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotlenud, tuleb jätta R. Vassiljevi kaebuse

esitamise tähtaeg ennistamata. Ringkonnakohus nendib, et R. Vassiljev esitas kaebuse

halduskohtule mittetähtaegselt ja halduskohus võttis kaebuse ebaõigesti menetlusse ning tegi

otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

13. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus

tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata

või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS

§ 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab

läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega

alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega

esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.

14. Tartu Halduskohus vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

osaliselt ja kohustas kaebajat tasuma riigilõivu 40 eurot (tl 16). Kaebaja tasus riigilõivu 40

eurot (tl 24). Tallinna Vangla oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest HKMS §

104 lg 10 alusel vabastatud.

HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1

p 2 või 4 alusel, siis tagastatakse tasutud riigilõiv. Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, siis tagastab ringkonnakohus kaebajale tema poolt

käesolevas haldusasjas tasutud riigilõivu summas 40 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi