2-16-16664/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-16-16664

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2017. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-16664

Kohtuasi

Eleks Ltd hagi CourseYard OÜ vastu ettevõtte

ülemineku tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. novembri 2016. a määrus (hagi

menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eleks Ltd määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Eleks Ltd (registrikood 13806807, Ukraina),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Kergandberg

ja advokaat Priit Lember

Kostja CourseYard OÜ (registrikood 12994773)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 30. novembri 2016. a määruse resolutsioon tsiviilasjas

nr 2-16-16664 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta Eleks Ltd määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eleks Ltd kanda.

4. CourseYard OÜ-l ei ole tekkinud määruskaebuse läbivaatamisel hüvitatavaid

menetlusulusid.

Kohtu selgitused:

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates

Riigikohtule määruskaebuse.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb

ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eleks Ltd (hageja) esitas 4. novembril 2016 Harju Maakohtule CourseYard OÜ (kostja,

ettevõtte omandaja) vastu hagi, milles tuvastada, et Saksamaa äriühingu CourseYard GmbH

(ettevõtte üleandja) ettevõte, mille tegevusalaks on tarkvara HVP Autoria arendamine,

müümine ja litsentseerimine, on üle läinud kostjale.

Hagiavalduse ja hageja täiendavate selgituste kohaselt oli hageja sõlminud ettevõtte

üleandjaga HVP Autoria arendamiseks tarkvaraarenduse teenuse üldlepingu. 12. jaanuaril

2016 sõlmisid hageja ja ettevõtte üleandja vastastikuse mõistmise memorandumi, milles

märgiti, et tarkvara omanik (ettevõtte üleandja) kavatseb asutada 5. veebruaril 2016 uue

juriidilise isiku, kellest saab tarkvaraga seotud intellektuaalomandi õiguste ja ettevõtte

üleandja õigusjärglane ning tarkvara omanik. 12. veebruaril 2016 kanti Eesti äriregistrisse

kostja. Hagejale teadaolevalt sõlmisid ettevõtte üleandja ja kostja 2016. a veebruaris

kokkuleppe, millega ettevõtte üleandja andis kostjale üle ülalnimetatud tarkvara puudutavad

intellektuaalomandi õigused, mis on hädavajalikud tarkvaraarendusalaseks tegevuseks. Seega

on kostjale üle läinud ettevõtte tuumiku moodustanud tarkvaraga seotud õigused.

19. veebruaril 2016 sõlmis hageja kostjaga optsioonilepingu, mille p C järgi on see antud

tagatiseks hageja nõutele, mis tulenenvad tarkvara arendamiseks tehtavast koostööst ettevõtte

üleandjaga, ning mille järgi on hagejal õigus tasu rahas nõudmise asemel realiseerida optsioon

ning saada osaliselt kostja osade omanikuks. Kuna ettevõtte üleandjat ja ettevõtte omandajat

juhib sama füüsiline isik, ei alust arvata, et see isik annaks hagejale tõest infot.

Hageja õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks seisneb selles, et tarkvara arendamise lepingu

ja memorandumi pooleks ei ole kostja, kuid kostjale on üle antud kõik nimetatud kokkulepete

täitmiseks ja teenindamiseks vajalik. Hageja soovib selgitada, kellega on tal õigussuhted ja

kes vastutab tema ees kokkulepete täitmise eest. Lisaks soovib hageja tuvastada ettevõtte

üleminekut selleks, et otsustada, kas realiseerida optsioon või nõuda tasu rahas. Hagejal on

mõistlik realiseerida optsioon üksnes juhul, kui ta saab kohase vastusoorituse, s.o osa

väärtuslikust ettevõttest. Osade väärtus sõltub aga otseselt sellest, kas kostja on toimiv

ettevõte, s.o kas ettevõtte üleandja ettevõte on kostjale üle läinud.

Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused

2. Harju Maakohus jättis 17. novembri 2016 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja

puuduste kõrvaltamiseks, sh oma tuvastushuvi põhistamiseks, ning keeldus 30. novembri

2016. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse

võtmast. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei nähtu hageja esitatust, et hagejal on õiguslik huvi

esitada tuvastushagi, mistõttu ei ole hagi esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset.

Soov tuvastada isik, kellega on õigussuhted tekkinud, ei anna alust jaatada õigusliku huvi

olemasolu, et esitada tuvastushagi ettevõtte ülemineku tuvastamiseks. Tuvastusnõude edukaks

esitamiseks peab hageja esitama faktiväite, et ettevõte on üle läinud. Tuvastushuvi ei saa seega

seisneda selles, et hageja ei tea, kas ettevõte on üle läinud, ning tahab selles veenduda. Mõistlik

isik, kes soovib teada, kes tema ees lepingu täitmise eest vastutab, pöördub esimeses

järjekorras oma lepingupartneri, mitte kohtu poole. Kuna hageja ei ole pöördunud enne hagi

esitamist selgituste saamiseks ei Saksa äriühingu ega ka kostja poole, puudub hagejal seoses

n.ö kohustatud isiku tuvastamisega igasugune õiguskaitsevajadus. Hageja väide selle kohta, et

kostjat ja ettevõtte üleandjat kontrollivad isikud annaksid hagejale kindlasti valeinfot, on

oletuslik. Hageja seisukoht õiguslike hinnangute siduvuse või mittesiduvuse kohta ei veena

kohut õigusliku huvi olemasolus tuvastusnõude esitamiseks. Ka asjas tehtav kohtulahend oleks

siduv ainult menetluse pooltele. Olukorras, kus hageja ja kostja on ettevõtte ülemineku fakti

osas ühel meelel, puudub vajadus ettevõtte ülemineku fakti tuvastada kohtulahendiga.

Hageja seostas oma õiguslikku huvi tuvastushagi esitamiseks ka sellega, et ettevõtte ülemineku

faktist oleneb optsiooni realiseerimise mõttekus. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja eesmärgiks

mitte niivõrd tuvastada ettevõtte üleminekut, kui välja selgitada kostja väärtust, selleks, et

otsustada, kas oma optsioon realiseerida. Nimetatud eesmärk ei ole tuvastushagi esitamisega

saavutatav. Isegi kui kohus tuvastab ettevõtte ülemineku, siis kostja väärtus võib igal hetkel

muutuda. Kui kostjale on tarkvara puudutav intellektuaalomand üle antud, võib kostja selle igal

ajal võõrandada. Kui hageja jaoks on küsimus selles, kui palju on kostja väärt, ei ole

asjassepuutuv, kas kostja on oma vara omandanud ettevõtte ülemineku teel või mingil muul

moel. Hagejal puudub seoses optsioonilepinguga õiguslik huvi ettevõtte ülemineku tuvastamise

vastu, sest huvi esemeks seoses optsioonilepinguga saaks olla ainult kostja väärtus.

Ettevõtte ülemineku hindamine võib olla õiguslikult keerukas küsimus, kuid see ei tähenda, et

keerukas oleks hinnata ka õigusliku huvi olemasolu tuvastushagi esitamiseks.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks maakohtule.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt asus maakohus selles menetlusstaadiumis vääralt

kontrollima, kas hagi on põhjendatud. Maakohus pidi hindama üksnes seda, kas hagi

rahuldamine on õiguslikult võimalik. Ettevõtte ülemineku tuvastamiseks on tuvastushagi

esitamine õiguslikult võimalik. Hageja soovib tuvastada, et tarkvara arendamist puudutav

ettevõte läks ettevõtte üleandjalt üle kostjale, mille tagajärjel on hagejal lepinguline suhe

ettevõtte üleandja asemel kostjaga ning kostjale kuulub väärtuslik ettevõte, mis mõjutab

hageja otsustust kasutada kostja osa ostuoptsiooni tasu saamise asemel. Hageja nõude saab

võlaõigusseaduse (VÕS) §-ide 180–185 alusel rahuldada.

Maakohus ei ole määrust piisavalt põhjendanud.

Üldjuhul on hagejal olemas õiguslik huvi, kui tuvastusnõudest selgub, millised õigused või

kohustused hagejal on. Hageja nõudest selgub ettevõtte üleminek kostjale, sh hagejaga

sõlmitud lepingute ning nendega seotud õiguste ja kohustuste üleminek. Õiguslikku huvi

tuvastushagi esitamiseks tuleb eitada üksnes erandjuhtudel. Maakohtu määrusest ei selgu,

millised on praegusel juhul need erandlikud asjaolud, mis välistavad hageja tuvastusnõude.

Maakohus leidis vääralt, et hageja pidi pöörduma enne hagi esitamist ettevõtte üleandja ja

omandaja poole. Hageja ega ettevõtte üleandja või omandaja kinnitus ei ole õiguslikult siduv.

Pärast ettevõtte ülemineku tuvastamist kaotab kostja võimaluse esitada hagejale vastuväidet,

et ettevõte ei ole temale üle läinud. Tuvastusnõude esitamine ja rahuldamine annab hagejale

õigusliku positsiooni ning õigusliku selguse õigustes ja kohustustes, mida tal ei ole võimalik

muul viisil saavutada. Kui hageja eeldus, et kostja ei nõustu ettevõtte üleminekuga, on vale, ja

kostja sellega kohe hagi kättesaamisel nõustub, on tegemist hagi viivitamatu õigeksvõtuga.

Väär ja põhjendamatu on maakohtu arutlus kostja väärtuse ja ettevõtte võimaliku

võõrandamise kohta pärast hagi esitamist. Hagi menetlusse võtmise staadiumis on lubamatu

hinnata kostja võimalikke vastuväiteid ning -tegevusi hagi rahuldava otsuse täitmisel. Kui

kostja kohtumenetluse ajal või pärast seda ettevõtte edasi võõrandab, jääb ta VÕS § 183 lg 1

kohaselt vastutama ettevõtte kohustuste eest. See mõjutab endiselt kostja väärtust. Kui aga

ettevõte ei ole kunagi kostja omandis olnud, puuduvad hagejal sellised võimalused. Optsiooni

oleks sellisel juhul kasutatud tarbetult, ning hageja oleks optsiooni kasutades kaotanud ka

enda õiguse tasule. See on üks olukordadest, mida hageja soovib vältida.

Maakohtu määrus ei vasta menetlusökonoomia põhimõttele. Kui optsiooni realiseerimise järel

selgub, et hageja hinnang ettevõtte ülemineku kohta oli väär või kostja andis hagejale

valeinfot, peab hageja tühistama optsiooni alusel tehtud müügitehingu nt pettuse või eksimuse

tõttu ning hagema saamata tasu ja esitama muid keerukaid nõudeid. Praeguse hagiga saaks

selle ära hoida ja lahendada lõplikult poolte vaidluse võimalikult väikeste kuludega kõigile

asjaosalistele.

4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni

tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta

määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta

maakohtu põhjendusi.

6. Maakohus asus kolleegiumi hinnangul lõppejäreldusena õigesti seisukohale, et hagi tuleb

jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hagejal puudub tuvastushuvi

TsMS § 368 lg 1 tähenduses ja ühes sellega ka õiguskaitsevajadus.

Kohus võib jätta hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Viidatud säte annab kohtule õiguse jätta menetlusse võtmata hagi, mille esitamine on

õiguslikult võimatu, sh ei saa kohus hagi perspektiivikuse üle otsustades tõendeid hinnata

(vt nt Riigikohtu 18. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12).

Tuvastushagi võib isik esitada TsMS § 368 lg 1 järgi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on leidnud,

et tuvastushuvi tuleb hagejal vastavalt põhjendada ning üldjuhul ei ole hagejal iseseisvat

tuvastushuvi lepingupoole tuvastamiseks, sest see ei annaks hagejale mindagi rohkemat kui

lepingust tuleneva nõude (sooritushagi) esitamine (vt Riigikohtu 28. septembri 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-71-16, p 12). Üksnes erandlikel asjaoludel võib hagejal olla tuvastushuvi

ka siis, kui tal on iseenesest võimalik esitada oma õiguste kaitseks ka sooritushagi kostja vastu

(vt Riigikohtu 3.oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13, p 10). Seega olukorras, kus

hageja saab asjaolu tuvastamiseks esitada sooritushagi, ei ole hagejal üldjuhul asjaolu

tuvastamiseks iseseisvat tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 tähenduses. Oma erilist tuvastushuvi

peab hageja sellises olukorras põhistama.

7. Praeguses asjas esitas hageja kostja kui ettevõtte omandaja vastu hagi, milles palus

tuvastada, et tema lepingupartneri tarkvaraarendusega seotud ettevõte on lepingupartnerilt

(ettevõtte üleandjalt) kostjale üle läinud.

Oma tuvastushuvi põhistas hageja esmalt sellega, et ta soovib selgust, kellega on tal

tarkvaraarendamiseks õigussuhe – kas ettevõtte üleandnud Saksa äriühinguga või tema

asutatud uue Eesti äriühinguga (kostjaga). Nagu ülal märgitud, et ole hagejal üldjuhul

tuvastushuvi lepingupoole tuvastamiseks, kuna selle asjaolu saab üldjuhul tuvastada

lepingupoole vastu lepingust tuleneva nõude maksmapanekuks esitatud sooritushagi raames.

Erilisi asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et hagejal on sellest hoolimata iseseisev

tuvastushuvi, ei ole hageja esile toonud. Asjaolu, et hageja lepingupartner on kooskõlastatult

hagejaga andnud ettevõtte üle selleks puhuks loodud uuele äriühingule, ei loo hagejale

põhjendatud huvi tuvastada, kellega neist on hagejal õigussuhe. Hageja ei ole esile toonud, et

osapooltel oleks selle üle üldse vaidlus, kellega on hagejal õigussuhe pärast ettevõtte

üleminekut. Kahtluse korral saab hageja esitada sooritushagi (nt tarkvaraarenduse eest tasu

nõudmiseks) ka mõlema kostja vastu.

Maakohtu järelepärimise peale selgitas hageja oma tuvastushuvi hiljem ka sellega, et ta

soovib kostja osade ostuoptsiooni kasutamise üle otsustamiseks selgust, et tarkvaraarendusega

tegelev ettevõte, sh tarkvaraga seotud intellektuaalomandi õigused, on kostjale üle läinud, ja

et kostja ei ole nn „tühi keha“. Hageja põhjenduste kohaselt on tal huvi tuvastada ettevõtte

üleminek kostjale, et otsustada, kas nõuda HVP Autoria arendamiseks sõlmitud

tarkvaraarenduse teenuse üldlepingu järgi tasu või kasutada kostjaga 19. veebruaril 2016

sõlmitud optsioonilepingu järgi õigust omandada selle asemel kostja osalus. Hagis esitatud

asjaolude kohaselt on hagejal õigus nõuda ettevõtte loovutajalt või kehtiva loovutuse korral

kostjalt osutatud teenuse eest tasu või kostjaga sõlmitud optsioonilepingu alusel osa kostja

osaluse omandamist. Esimesel juhul on hagejal selgusetu, kas tal on õigussuhe ettevõtte

üleandja või kostjaga (vt eelmine lõik), teisel juhul on aga hagejal selge, et tal on õigussuhe

kostjaga. TsMS § 368 lg 1 järgi saab tuvastushagi esitada õigussuhte tuvastamiseks ja

õigustatud huvi on isikul üldjuhul üksnes ennast puudutava õigussuhte tuvastamiseks. Kuna

hageja ei ole seadnud kahtluse alla asjaolu, et tal on optsioonilepingu järgi õigus nõuda

kostjalt tema osaluse omandamist, ei ole hageja toonud esile, et tal oleks põhjendatud huvi

sellise tuvastushagi esitamiseks. Ainuüksi kolmanda isiku (ettevõtte üleandja) ja kostja

(ettevõtte omandaja) õigussuhte (ettevõtte ülemineku) tuvastamiseks oma äririskide

maandamise eesmärgil hagejal põhjendatud huvi ei ole. Kui hageja soovib enne kostja osaluse

omandamist selgust, kas ettevõte on kostjale üle läinud ja milline on kostja väärtus, võib

hagejal olla põhjendatud huvi nõuda kostjalt VÕS § 1015 järgi neid asjaolusid kinnitavate

dokumentidega tutvumist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

Õige ei ole hageja arusaam, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes tuleks siiski

praegune hagi menetlusse võtta. Kolleegium ei nõustu sellega, et tuvastushagiga saaks hageja

kõik võimalikud vaidlused kostja ja ettevõtte üleandjaga lahendatud, mistõttu on hagejal

põhjendatud huvi ettevõtte üleminekut tuvastada. Pigem on menetlusökonoomia põhimõttest

kantud kohtu õigus jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi menetlemata hagi, mis on õiguslikult

perspektiivitu ja tuleks jätta seetõttu rahuldamata.

Neil kaalutlustel jättis maakohus õigesti hagi menetlusse võtmata.

8. Vastuseks määruskaebuse muudele väidetele märgib kolleegium järgmist.

Iseenesest on õige hageja arusaam, et VÕS § 180 jj kohaselt on õiguslikult võimalik

tuvastada, et ettevõte on omandajale üle läinud, kuid eeltoodu ei tähenda seda, et hagejal oleks

praeguses asjas olnud sellise asjaolu tuvastamiseks õigustatud huvi, nagu leidis õigesti ka

maakohus.

Õige on ka hageja väide, et hagi menetlemast keeldudes peab maakohus veenvalt

põhjendama, miks ei ole alust hagi menetlusse võtta, sh peab maakohtu määrusest selguma,

kuidas maakohus jõudis järeldusele, et hagiavalduse saab jätta menetlusse võtmata.

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus selle vastu eksinud, kuid maakohtu põhjendused on

siiski osaliselt ekslikud või tarbetud. Seetõttu jätab kolleegium kohtumäärusest välja

põhjendused, mis puudutavad hageja kohustust lahendada vaidlusalune küsimus esmalt

kohtuväliselt, samuti põhjendused kostja väärtuse võimaliku muutumise ning kostja oletuslike

vastuväidete kohta hagile. Eeltoodu ei muuda aga maakohtu lõppjäreldust ebaõigeks.

9. Ülalmärgitud põhjendustel ei ole alust määruskaebust rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

jätta muutmata.

Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda. Kuna hagi ega määruskaebust

ei ole kostjale kätte toimetatud, ei ole kostjal tekkinud menetluses hüvitatavaid kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Liis Arrak

Gaida Kivinurm

Indrek Soots