2-16-15436/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-15436

Tsiviilasi

Rent Man Personal OÜ hagi Terko Jakobsoni

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2357,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Rent Man Personal OÜ (rk 11096829;

asukoht Laki 16-301, 10621 Tallinn), lepinguline

esindaja:

Alik

Karajev

(e-post

alik.karajev@gmail.com)

kostja: Terko Jakobson (ik XXXXXXXXXXX;

elukoht XXXXXXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Terko Jakobsonilt Rent Man Personal OÜ kasuks:

2.1. 2098,39 eurot (põhivõlg 2004,61 eurot ja viivis 93,78 eurot);

2.2. viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras,

kuid mitte rohkem kui 8% aastas, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 98,86 eurot osas.

4. Jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2016

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (keelata kohtutäitur Ivi Kalmetil maksete

tegemine Terko Jakobsonile või Terko Jakobsoni poolt osundatud isikule 3157,62 euro

ulatuses).

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta hageja menetluskuludest 4% hageja enda kanda ja 96% kostja kanda. Jätta kostja

menetluskulud kostja kanda.

2/4

8. Välja mõista Terko Jakobsonilt Rent Man Personal OÜ kasuks menetluskulu

518,40 eurot.

9. Välja mõista Terko Jakobsonilt Rent Man Personal OÜ kasuks viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras,

kuid mitte rohkem kui 0,02% päevas, alates menetluskulude suurust kindlakstegeva

kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

10. Terko Jakobsonil tasuda hüvitamisele kuuluvad menetluskulud Rent Man Personal OÜ

pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega menetluskulud

tsiviilasjas nr 2-16-15436.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu

möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi,

peab

ta

esitama

tähtaja

kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast

otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on Terko Jakobsonile (kostja) kätte toimetatud

TsMS § 325 alusel 02.11.2016 – kostja keeldus dokumentide vastuvõtmisest ning

dokumendid jäeti postkasti. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3/4

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

3. 13. oktoobri 2016 hagiavalduse ja 14. oktoobri 2016 puuduste kõrvaldamise

avalduse järgi omandas Rent Man Personal OÜ (hageja) täitemenetluses kostjale kuuluva

Riia mnt XX Tartus (hagiavalduses ekslikult XXX) asuva korteriomandi, vastav kanne

tehti kinnistusraamatuse 2. märtsil 2016. Täitemenetluses kinnisaja enampakkumise teates

ei olnud märgitud, et kostjal on täitmata kohustusi KÜ Riia 8 ees. Hageja ei olnud täitmata

rahalistest kohustustest korteriomandi omandamisel teadlik. Hageja on tasunud

korteriühistule kostja täitmata kohustuste katteks 2098,39 eurot (viivis 29.02.2016 seisuga

93,78 eurot; võlg 2016 veebruari eest 139,69 eurot; võlast 29.02.2016 seisuga 1864,92

eurot). Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 2098,39 eurot, 13. märtsist 2016

kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 98,86 eurot ja viivise põhinõudelt

alates kohtuotsuse jõustumisest 8% aastas.

4. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 3 näeb ette, et korteriomandi võõrandamisel on

korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja

poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. KÜS § 7 lg 3 alusel

tekib omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu

nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist

nii võõrandajalt kui ka omandajalt. KÜS § 7 lg-s 3 sätestatud võlgade ülemineku

regulatsioon

kehtib

ka

korteriomandi

müümisel

täitemenetluses

toimunud

enampakkumisel (vt nt Riigikohtu 2. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-16,

p-d 14, 15). Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 2

järgi üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja

arvatud talle endale langevas osas. Kohus leiab, et korteriomandi võõrandamisel jääb

solidaarvõlgnike sisesuhtes võlasuhte olemusest tulenevalt enne võõrandamist tekkinud

kohustuste eest täies ulatuses vastutama varasem omanik. Hageja poolt kohustuse täitmist

ning KÜS § 7 lg-t 3, VÕS § 69 lg-t 2 arvestades on seega põhjendatud mõista kostjalt

hageja kasuks välja 2098,39 eurot.

KÜS § 7 lg 31 sätestab, et kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja KÜS § 7 lg-s 3

nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue

eelmise omaniku vastu. Hagiavalduse järgi ei olnud hagejale KÜS § 7 lg-s 3 nimetatud

nõue teatavaks tehtud, seega ei ole tema tagasinõue kostja vastu välistatud.

5. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõuet aja eest korteriomandi omandamisest

kuni korteriühistule võla tasumiseni ei pea kohus põhjendatuks. Hageja leiab, et tema

nõuded kostja vastu on muutunud sissenõutavaks alates korteriomandi omandiõiguse

üleminekust 2. märtsil 2016 ning kostja oli kohustuse täitmisega viivituses perioodil 3.

märts kuni 13. oktoober 2016. Arvestades, et hageja on tasunud korteriühistule võla alles

14. oktoobril 2016, puudus tal enne seda kostja vastu tagasinõue VÕS § 69 lg 2 alusel

ning VÕS § 113 lg 1 järgi ka õigus nõuda kostjalt viivist. Hageja viivisenõue summas

98,86 eurot tuleb jätta rahuldamata.

6. VÕS § 113 lg 1 I ja II lause alusel on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks

välja viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Nõude rahuldamisel arvestab kohus

seda, et hageja on hagiavalduse resolutsioonis piiranud viivisemäära 8%-ga.

7. TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb jätta 17. oktoobri 2016 määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

4/4

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 163 lg-t 1 ja hagi rahuldamise ulatust arvestades jaotab kohus

menetluskulud järgmiselt: hageja menetluskuludest tuleb jätta 4% hageja enda ja 96%

kostja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

9. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõivu 300 eurot

(hagilt 250 eurot, tagamise taotluselt 50 eurot) ja õigusabikulu 320 eurot (4 h, 80 eurot/h);

taotluses ei sisaldu käibemaks. Kostja ei ole hageja menetluskulude kohta seisukohta

esitanud.

Hageja tasus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi hagilt õigesti riigilõivu

250 eurot. Samuti on hageja tasunud hagi tagamise taotluselt RLS § 59 lg 17 alusel õigesti

riigilõivu 50 eurot. Arvestades TsMS § 175 lg-t 1, peab kohus hageja lepingulise esindaja

ajakulu vajalikuks 4 h asemel 3 h ulatuses; tsiviilasi ei olnud õiguslikult keerukas ega

materjalide poolest mahukas. Hageja esindaja tunnitasu on põhjendatud ja vastab

kohtupraktikas aktsepteeritule. Seega on hageja õigusabikulu vajalik ja põhjendatud 240

euro (3 h * 80 eurot) ulatuses. Hageja menetluskulud kokku on seega 540 eurot (250 + 50

+ 240). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjalt välja mõista hageja

menetluskulust 518,40 eurot.

10. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja

viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras, kuid arvestades hageja taotlust, mitte rohkem kui 0,02% päevas, alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik