3-16-573/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-573

Haldusasi

Andrei Grišini kaebus Tallinna Vangla 02.02.2016. a

käskkirja nr 5-2/138 ja 29.02.2016. a vaideotsuse

nr 515/16/85-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.07.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andrei Grišini apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Andrei Grišin

Vastustaja – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Andrei Grišinile apellatsioonkaebusele lisatud foto tema jalanõudest.

2. Jätta rahuldamata Andrei Grišini taotlus vastustajalt 02.01.2016 äravõetud eseme

(sigaretipitsi) väljanõudmiseks.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.07.2016. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 31.01.2017, arvates (halduskohtumenetluse seadustik

(HKMS) § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 02.02.2016. a käskkirjaga nr 5-2/138 (tl 26-27) tunnistati kinnipeetav

Andrei Grišin süüdi keelatud eseme valdamises ning karistati teda selle eest kartserisse

paigutamisega viieks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt võeti A. Grišini valdusest 02.01.2016 ära

sigaretipits (mundstükk). Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 64¹ p-i 3¹ kohaselt on kinnipeetavale keelatud esemed, mille abil

on võimalik tubakatooteid suitsetada. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestati seda, et

kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kaks on määratud samalaadsete

rikkumiste eest.

2. A. Grišin esitas 03.02.2016 vaide (tl 25) Tallinna Vangla 02.02.2016. a käskkirja peale,

mille Tallinna Vangla jättis 29.02.2016. a vaideotsusega (tl 2-2p) rahuldamata.

3. A. Grišin esitas 22.03.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vangla

02.02.2016. a käskkirja ja 29.02.2016. a vaideotsuse tühistada. Kaebaja leidis, et tema süü ei

ole tõendatud, kuna kaaskinnipeetavate ütluste ja tema seletusega ei ole arvestatud. Samuti ei

ole keelatud esemete äravõtmise aktis märgitud tema nime. Kaebaja arvates on vaidlustatud

käskkirjas ebaõigesti leitud, et tema oli sigaretipitsi valdaja. Sigaretipits oli prügiämbri juures

põrandal ning tema astus sellele peale.

4. Tartu Halduskohus jättis 14.07.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

märkis, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kambri põrandalt leiti ja võeti ära keelatud

ese – puidust isevalmistatud sigaretipits, mille peal kaebaja hoidis leidmise hetkel ühte jalga.

Halduskohus ei nõustunud kaebaja väitega, et distsiplinaarasja menetleja ei ole võtnud arvesse

temapoolseid selgitusi ja kambrikaaslaste antud ütlusi. Nimetatud selgitus ja ütlused on

märgitud vaidlustatud käskkirja faktilistes asjaoludes. Käskkirja põhjendustes on nenditud, et

distsiplinaarmenetluses kogutud tõendite vahel ilmneb vastuolu, kuna on tuvastatud, et

kaebaja oli suitsetaja, kuigi kambrikaaslased väitsid, et nendele teadaolevatel andmetele

kambris suitsetajaid ei ole. Halduskohus asus seisukohale, et vaidlusaluses käskkirjas oleks

pidanud kõiki distsiplinaarmenetluses kogutud tõendeid detailsemalt analüüsima ning

üksikasjalikult põhjendama, miks konkreetne tõend on ebausaldusväärne. Sellele vaatamata

leidis halduskohus, et nimetatud rikkumine ei saanud mõjutada asja otsustamist, sest

arvestades seda, et intsidendi toimumise ja kaebaja kambrikaaslastelt võetud ütluste vahele jäi

pikk ajavahemik, oli kaebajal ja tema kambrikaaslastel võimalik antavates ütlustes omavahel

kokku leppida. Samuti esineb vastuolu kaebaja varasemas ja hilisemas väites kambris juhtunu

kohta ning ka kaebaja hilisema väite ja kambrikaaslaste antud ütluste vahel. Seetõttu pidas

halduskohus valvuri poolt ettekandes esitatud andmeid usaldusväärseks.

Halduskohus leidis, et oluline ei ole, millega kaebaja tegeles vanglaametniku kambrisse

sisenemise ajal, kas koristamise või muu tegevusega. Oluline on kaebaja käitumine alates

ajast, mil ta astus sigaretipitsi peale. Ettekande kohaselt oli kaebaja pannud oma jala

sigaretipitsi peale siis, kui vanglaametnik sisenes kambrisse. Kui vanglaametnik käskis

kaebajal jala üles tõsta, siis tõstis kaebaja jala üles ilma jalanõuta. Vanglaametnik tõstis ise

jalanõu üles ja võttis selle alt kambris põrandalt üles puust isetehtud sigaretipitsi.

Halduskohus ei nõustunud kaebaja väitega, et sigaretipits ei olnud tema valduses. Sigaretipits

oli kaebaja jala all olles kaebaja mõjusfääris ehk kaebajal oli tegelik võim selle üle.

Halduskohus leidis, et juhusliku asjale peale astumise korral ei oleks kaebaja sellisel viisil

käitunud. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja tegutses sigaretipitsi olemasolu varjamise

ja selle edaspidise kasutamise eesmärgiga ehk tal oli sigaretipitsi valdamise tahe. Seega saab

kaebajat lugeda sigaretipitsi valdajaks ning sellega on vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4

kohaldamise eeldused täidetud. Halduskohus ei pidanud kaebaja nime ja muude sigaretipitsi

leidmisega seonduvate asjaolude kohta koostatud aktis kajastamata jätmist rikkumiseks.

Halduskohus jättis rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõude, sest kaebaja ei ole

kaebuses viidanud sellele, et vaideotsusega rikutakse tema õigusi, sõltumata vaide esemest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja esitas 26.07.2016 apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 14.07.2016. a otsuse

peale, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja tema kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et

tema süü ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kaebaja väitel oli valvur keeldunud 02.01.2016

koostatud ettekannet talle tutvustamast. Kaebaja palub pöörata tähelepanu asjaolule, et

02.01.2016 koostatud äravõtmise aktis ei ole märgitud ühtegi perekonnanime. Kaebaja

märgib, et ära võetud eset ta vaadelda ei jõudnud. Seda, et tegemist on sigaretipitsiga, sai ta

teada eseme äravõtmise aktist. Äravõtmisaktis ei olnud eseme kirjeldust, üksnes valvuri

hinnang, et selle puutüki puhul oli tegemist suitsetamiseks mõeldud sigaretipitsiga. Kaebaja

palub see ese vastustajalt välja nõuda, kuna ilmselt selline ese vanglal üldse puudub. Kaebaja

ei nõustu, et äravõetud ese oli tema valduses. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et seda

eset kasutati suitsetamiseks või et kambris nr 20 on üldse suitsetatud. Kaebaja leiab, et

26.01.2016 võetud tunnistajate ütlused tõendavad tema süütust. Vaideotsuse tegemise ajaks oli

kaebaja juba karistuse ära kandnud. Kaebaja selgitab, et ta lükkas koristamise käigus väikest

puidust eset prügiämbri suunas ja astus sellele peale, kui valvur sisenes kambrisse. Ta oli

täitnud koheselt valvuri käsku jalg üles tõsta, kuid kuna tal olid jalas lahtised sussid, siis

kukkus suss jalast maha ja jäi põrandale. Kaebaja lisas apellatsioonkaebusele foto tal

02.01.2016 jalas olnud Nike jalanõudest. Kaebaja märgib, et ta ei saaks kellegi teise

sigaretipitsi kasutada, veelgi enam maast leitut.

6. Tallinna Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et valvur oli keeldunud

talle 02.01.2016. a ettekannet tutvustamast. Valvuri 02.01.2016. a ettekandest nähtub, et

kinnipeetavat teavitati ettekande koostamisest ning tal võimaldati kirjutada seletuskiri. Samuti

oli kaebajale distsiplinaarmenetluses ärakuulamisõigus tagatud. Vastustaja märgib, et kaebaja

ei ole varasemas kohtumenetluses kordagi avaldanud kahtlust asjaolu üle, et tema juurest

02.01.2016 leitud eseme näol ei olnud tegemist sigaretipitsiga. Nii 02.01.2016. a ettekandest

kui 25.01.2016 antud täiendavatest ütlustest nähtuvalt tundis valvur põrandal olnud esemes

ära sigaretipitsi. Vastustaja on seisukohal, et tegemist oli sigaretipitsiga ning kaebaja poolt

apellatsioonimenetluses esitatud vastupidised väited on pahatahtlikud ja põhjendamatud.

Vastustaja on seisukohal, et VSKE § 71 lg-st 1 tulenevalt ei peagi eseme äravõtmise aktil

olema kinnipeetava allkirja. Vastustaja leiab, et väited selle kohta, kas keelatud eset kasutati

suitsetamiseks või kas kambris nr 20 üldse suitsetati, ei ole asjakohased, sest kaebajat karistati

VSKE § 64¹ p-i 3¹ nõude rikkumise eest ning selle kohaselt ei ole oluline, kas kaebaja

valdusest leitud eset ka tegelikkuses suitsetamiseks kasutati. Vastustaja leiab, et vaide

lahendamisel ei ole rikutud seaduses vaide läbivaatamisele kehtestatud tähtaega. Samuti ei

olnud keelatud vastustajal koheselt kaebajale määratud distsiplinaarkaristus täitmisele

pöörata. Kinnipeetaval on võimalik ka vaidemenetluses taotleda haldusakti täitmise peatamist.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaebajal puudus tahtlus eseme katmiseks oma jalaga.

Nimetatud väide on esmakordselt esitatud alles apellatsioonimenetluses ning see väide on

vastuolus ka asjas kogutud tõenditega. Vastustaja on veendunud, et kaebaja eesmärk oligi

põrandal olnud eset valvuri eest varjata.

7. Kaebaja esitas 28.12.2016 täienduse apellatsioonkaebusele, milles kordab kaebuses ja

apellatsioonkaebuses esitatud seisukohti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud ükski väide ei anna alust

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes

HKMS § 201 lgle 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

9. Kaebaja väidab, et valvur keeldus tutvustamast talle ettekannet, mille ta kaebaja kohta

02.01.2016 kirjutas. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Valvuri 02.01.2016. a ettekandes nr

19 (tl 34) on märgitud, et kinnipeetavat on teavitatud ettekande tegemisest ning on

võimaldatud kirjutada seletuskiri. Lisaks sellele on kaebajat 22.01.2016 teavitatud

distsiplinaarmenetluse alustamisest (tl 33) ning kaebaja on saanud distsiplinaarmenetluses

anda seletusi (tl 32 p, tõlge tl 36), samuti on kaebajale 01.02.2016 tutvustatud

distsiplinaarmenetluse protokolli ning antud võimalus esitada sellele vastuväiteid (tl 28-29p).

Seega oli VangS § 64 lg-s 2 sätestatud õigus olla informeeritud distsipliinirikkumisest, milles

teda süüdistatakse, ja anda selgitusi, kaebajale tagatud.

10. Samuti ei muuda distsiplinaarmenetlust õigusvastaseks kaebaja väide, et 02.01.2016. a

äravõtmisaktis ei olnud märgitud ühtegi perekonnanime. VSKE § 71 lg 1 kohaselt koostatakse

leitud eseme kohta akt, kuhu märgitakse leitud eseme kirjeldus ja vajaduse korral selle

eeldatav rahaline väärtus, leidmise kuupäev ja kellaaeg, selle kinnipeetava nimi, kelle juurest

on ese või aine leitud, või eseme või aine leidmise koht, ettepanek eseme tagastamise,

võõrandamise või hävitamise kohta, eseme või aine leidnud vanglateenistuja nimi ja allkiri

ning leidmise kuupäev. Seega võib leitud eseme kohta koostatud akti märkida kinnipeetava,

kelle juurest on ese või aine leitud, nime asemel ka eseme või aine leidmise koha. Käesoleval

juhul kajastub 02.01.2016. a aktis, et keelatud ese – isevalmistatud puidust sigaretipits, leiti 3.

üksuse 1. sektsiooni valvepiirkonna kambri nr 20 põrandalt.

11. Samuti ei nõustu ringkonnakohus väitega, et haldusmenetluse norme on rikutud sellega, et

leitud eseme aktil puudub kaebaja allkiri. VSKE § 71 lg-st 1 ei tulene nõuet, et leitud eseme

kohta koostatud aktil peaks olema kinnipeetava allkiri. Ringkonnakohus ei nõustu ka

apellatsioonkaebuse väitega, et kaebaja süütust tõendab asjaolu, et valvur palus algselt eseme

äravõtmise aktile kaebaja kambrikaaslasel allkiri anda ning alles seejärel kaebajal. Kaebaja

hinnangul näitab see, et valvuril oli ükskõik, kelle kohta ettekanne kirjutada. 02.01.2016. a

valvuri ettekande kohaselt oli kaebaja see, kes pani põrandal olevale sigaretipitsile jala peale

ning distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt tegi see temast keelatud eseme

valdaja. Halduskohus on leidnud, et kaebaja tegutses sigaretipitsile peale astudes selle

varjamise eesmärgiga, mistõttu on distsiplinaarmenetluse käskkirjas õigesti loetud ta keelatud

eseme valdajaks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Vastupidisele

seisukohale jõudmiseks ei anna alust ka kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et

valvuri käsu peale jalga tõstes kukkus tema jalanõu sigaretipitsi peale vaid seetõttu, et sellel

puuduvad kingapaelad, -rihmad või muud kinnitused. Ringkonnakohus nõustub vastustaja

arvamusega, et kui kaebaja jalanõu sattumine leitud eseme peale oleks olnud juhuslik, oleks

kaebaja ise oma jalanõu üles tõstnud, mitte jäänud ootama, kuni valvur seda teeb. Seetõttu ei

ole asjas tähtsust ka sellel, millised jalanõud kaebajal sel hetkel jalas olid. HKMS § 62 lg 2

kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning

arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus

tagastab kaebajale apellatsioonkaebusele lisatud foto kaebaja jalanõudest, kui asjakohatu

tõendi.

12. Kaebaja väitel tõendab asjaolu, et 02.01.2016. a eseme leidmise aktis ei ole märgitud

ühtegi perekonnanime seda, et antud ese ei kuulunud kellelgi. Ringkonnakohus sellega ei

nõustu. Leitud eseme akti eesmärgiks ei ole kindlaks teha, kellele ese kuulus, vaid üksnes

fikseerida seda, milline ese millal ja kuskohast leiti. Käesoleval juhul on

distsiplinaarmenetluses kindlaks tehtud, et leitud ese oli kaebaja valduses ning kuna tegemist

oli keelatud esemega, siis on kaebajat selle valdamise eest ka distsiplinaarkorras karistatud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidlusaluses käskkirjas on õigesti

leitud, et leitud ja ära võetud sigaretipits oli kaebaja valduses, ning ei hakka halduskohtu

otsuse põhjendusi kordama.

13. Kaebaja on apellatsioonkaebuses seadnud kahtluse alla selle, kas 02.01.2016 ära võetud

ese oli sigaretipits ja kas selline ese üldse olemas oli. Ringkonnakohus märgib, et asja

materjalide kohaselt ei ole kaebaja distsiplinaarmenetluses, vaidemenetluses ega ka esimese

astme kohtumenetluses kordagi seda kahtluse alla seadnud ega vangla seisukohale vastu

vaielnud. Apellatsioonkaebuse kohaselt sai kaebaja teada, et 02.01.2016 leitud ja ära võetud

ese oli sigaretipits, eseme äravõtmisaktist. Kaebaja on apellatsioonkaebuses märkinud, et tal

oli 02.01.2016. a akt eseme äravõtmise kohta kambris. 02.01.2016. a aktis (tl 33p) on

selgesõnaliselt märgitud, et leitud ja ära võetud esemeks oli keelatud ese – isevalmistatud

puidust sigaretipits. Samuti on distsiplinaarmenetluse alustamise teates (tl 33) märgitud, et

02.01.2016 leiti ja võeti kambrist nr 20 põrandalt ära puust sigaretipits. Kaebaja on

distsiplinaarmenetluse käigus antud seletuses (32p, tõlge tl 36) küll märkinud, et ta oli löönud

jalaga mingit väikest eset prügiämbri suunas, kui valvur sisse astus ja selle eseme ära võttis,

ning see ese oli tavaline prügi, kuid ta ei ole kordagi esitanud vastuväiteid selles osas, et ta ei

nõustu vangla käsitlusega, et leitud eseme puhul oli tegemist puust sigaretipitsiga. Kaebajale

on 01.02.2016 tutvustatud ka distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 28-29p), milles oli samuti

märgitud, et kaebajat süüdistatakse keelatud eseme – sigaretipitsi - valdamises. Ka vastuväites

distsiplinaarmenetluse protokollile ei ole kaebaja vastavaid väiteid esitanud (tl 29p). Vanglale

esitatud vaides (tl 25) on kaebaja märkinud, et ta ei osanud kahtlustada, et maas vedelenud ese

oli sigaretipits, kuid ei ole ka seal vaielnud vastu vastustaja seisukohale, et tegemist oli

sigaretipitsiga (tl 25). Ka kaebuses halduskohtule on kaebaja tuginenud üksnes sellele, et tema

süü ei ole tõendatud ning sigaretipits ei olnud tema valduses (tl 1-1p). Kaebuses on kaebaja

pigem jaatanud seda, et leitud ese oli sigaretipits, kuna on kaebuses märkinud, et sigaretipits

oli põrandal, kui ta sellele peale astus, arvates, et see on prügi.

Samuti ei ole kaebaja kambrikaaslased neilt distsiplinaarmenetluse käigus võetud seletustes

väitnud, et leitud eseme puhul ei saanud tegemist olla sigaretipitsiga (O. Parmanovi

26.01.2016 seletused tl 30p, tõlge tl 35, V. Jakunini 26.01.2016 seletused tl 31, tõlge tl 35p),

pigem vastupidi, sest mõlemad märgivad oma seletustes, et pärast eseme äravõtmise akti

koostamist oli selge, et tegemist oli sigaretipitsiga.

Nagu varasemalt märgitud, käsitles vastustaja juba alates 02.01.2016. a aktist ja eseme

leidnud valvuri ettekandest kogu haldusmenetluse jooksul ning ka vaidemenetluses kaebaja

kambrist põrandalt leitud eset selgelt sigaretipitsina, e. esemena, mis on keelatud tulenevalt

VSKE § 64¹ p-st 3¹, mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud esemed, mille abil on võimalik

tubakatooteid suitsetada. Eeltoodust tulenevalt oli kaebajale alates eseme leidmisest teada, et

vastustaja arvates oli 02.01.2016 kambri põrandalt leitud ja äravõetud eseme puhul tegemist

sigaretipitsiga ning ringkonnakohtul, nagu ka halduskohtul, puudub igasugune mõistlik alus

arvata, et vastustaja alustas kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse VSKE § 64¹ p 3¹ rikkumise

kohta põhjendamatult, seda enam, et kaebajale oli juba enne 02.02.2016 määratud

distsiplinaarkaristusi samalaadsete rikkumiste eest (tl 37-44). Samal põhjusel ei ole

ringkonnakohtu jaoks ka usutav, et kaebaja ei saanud aru, mis ese see oli, mis 02.01.2016

tema kambri põrandalt leiti ja millele ta ise peale astus, sest 02.03.2015. a käskkirja kohaselt

karistati kaebajat distsiplinaarkorras tubakatoodete keelatud ajal ja kohas valdamise eest, kuna

01.02.2015 suitsetas ta vangla 3-1 sektsiooni tualettruumis tubakat, kasutades selleks puidust

ja ise valmistatud suitsupitsi, mis temalt ka 01.02.2015. a aktiga ära võeti.

14. Kaebaja esitas alles apellatsioonkaebuses ka taotluse nõuda 02.01.2016 kambrist nr 20

leitud ese Tallinna Vanglalt välja. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise

tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist

tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei

ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. HKMS § 198 lg 2

kohaselt on uue tõendi esitamine apellatsiooniastmes võimalik üksnes piiratud juhtudel.

HKMS § 198 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust

põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või

tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks

lahendamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus 02.01.2016 kambrist nr 20 leitud eseme

vastustajalt väljanõudmiseks. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalide kohaselt on muude ja

käesolevas otsuses juba varasemalt viidatud tõenditega piisavalt ja veenvalt tõendatud, et

02.01.2016 kambrist nr 20 leitud eseme puhul oli tegemist sigaretipitsiga, mis oli puidust ja

pealegi ise tehtud, s. o kinnipeetavale keelatud ese VSKE § 64¹ p 3¹ mõttes. Seega on kaebaja

poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitavad tõendid toimikus olemas siiski ka sellisel

juhul, kui vaidlusalust sigaretipitsi välja ei nõuta, sest sigaretipits jääb sigaretipitsiks, e.

VSKE mõttes keelatud esemeks, kuna sellega on ikkagi võimalik tubakatooteid suitsetada ja

tegemist ei ole sellise keelatud esemega, mille keelatus (ohtlikkus) sõltuks otseselt eseme

muudest omadustest nagu näiteks nööri puhul pikkus, tugevus, venivus vms.

Samuti ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik taotleda

nimetatud eseme väljanõudmist juba halduskohtumenetluses, kui tal oli kahtlus, et kambrist

leitud ese ei pruukinud suitsupits olla. HKMS § 51 lg 1 järgi peavad menetlusosalised esitama

oma avaldused nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on asja kiireks ja

õigeks lahendamiseks vajalik. Seega on alles apellatsioonkaebuses sellise taotluse esitamisel

tegemist põhjendamatult hilinemisega esitatud taotlusega, mis ka seetõttu rahuldamisele ei

kuulu.

15. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et asjaolud, kas leitud eset on kasutatud

suitsetamiseks, kas kambris nr 20 on suitsetatud või kas kaebaja peab võimalikuks maast

leitud sigaretipitsi kasutada, ei ole käesolevas asjas asjakohased ning ringkonnakohus jätab

need tähelepanuta. Kaebajat on vaidlustatud käskkirja kohaselt karistatud VSKE § 64¹ p 3¹

alusel, milles on sätestatud, et kinnipeetavale on vanglas keelatud esemed, mille abil on

võimalik tubakatooteid suitsetada. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et sigaretipitsi abil on

võimalik tubakatooteid suitsetada. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti

märkinud, et nimetatud sätte rikkumiseks piisab sellise eseme valdamisest ning ei ole oluline,

kas nimetatud eset on ka tegelikkuses suitsetamiseks kasutatud.

16. Samuti nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga selles, et kaebaja õigusi ei ole

rikutud distsiplinaarkaristuse kohese täitmisele pööramisega. VangS § 65 lg 1 kohaselt

pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe ning haldusakti adressaadil on enda

õiguste kaitseks või hilisemate kahjulike tagajärgede vältimiseks võimalik kaitsta oma õigusi

esialgse õiguskaitse korras haldusakti täitmise peatamisega. Asja materjalidest ei nähtu, et

vaidlustatud käskkirja täitmine oleks olnud esialgse õiguskaitse korras peatatud. Seetõttu ei

olnud vastustaja tegevus ka distsiplinaarkaristuse kohese täitmisele pööramise osas

õigusvastane.

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/