3-16-80/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-80

Haldusasi

OÜ Bibigon kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.12.2015

maksuotsuse nr 12.2-3/012505-63 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Bibigon (reg.kood 11370705), volitatud

esindaja v.adv Tarmo Friedenthal

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Kristel Uibo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.05.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Bibigon apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Bibigon apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.05.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-80 ja teha asjas

uus otsus, millega rahuldada OÜ Bibigon kaebus ning tühistada Maksu- ja Tolliameti

11.12.2015 maksuotsus nr 12.2-3/012505-63.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Bibigon kasuks välja menetluskulud esimese ja

teise astme kohtus kokku 4041 (neli tuhat nelikümmend üks) eurot ja 67 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.03.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-16-80

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Bibigon deklareeris oktoobrikuu 2012 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu 41 138

eurot. Sisendkäibemaksust moodustas üle 99% Conpro OÜ poolt 11.10.2012 väljastatud arvel

nr 120143 kajastatud käibemaks. Arve majanduslikuks sisuks oli „Kristiine turu äriprojekti

tervik varaga“ summas 245 308,22 eurot (sh käibemaks 40 884,71 eurot).

2. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 19.03.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/12505-21 vähendati

OÜ Bibigon 2012. aasta oktoobrikuu sisendkäibemaksu 40 884,71 euro võrra, jäeti rahuldamata

2012. aasta oktoobrikuu käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõue summas 40 398,97 eurot

ning määrati äriühingu poolt 2012. aasta novembrikuu eest tasumisele kuuluvaks käibemaksuks

485,74 eurot. Maksuhaldur kontrollis Conpro OÜ 11.10.2012 arvel nr 120143 kajastatud

tehingu toimumist. Tehinguga osteti väidetavalt Kristiine turg tervikvarana ning tasumine

toimus OÜ Bibigon poolt Conpro OÜ-le 2011. aastal antud laenu ja sellega seotud

kõrvalkohustuste tasaarveldamise teel (põhisumma 124 396,60 eurot, intress 14 925,72 eurot,

viivis 105 985,90 eurot – kokku 245 308,22 eurot). Maksuhaldur asus seisukohale, et tegemist

oli näiliku tehinguga, mida puudutavad dokumendid koostati eesmärgiga luua mulje tehingu

toimumisest ja seeläbi tekitada OÜ-le Bibigon alus küsida riigilt tagasi käibemaksu Conpro OÜ

nimel vormistatud arve alusel. Conpro OÜ aga ei suuda riigile arvel näidatud käibemaksu ära

tasuda.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2014 otsusega haldusasjas nr 3-13-842 rahuldati OÜ

Bibigon kaebus ning tühistati MTA 19.03.2013 maksuotsus nr 12.2-3/12505-21.

4. Maksu- ja Tolliameti 11.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/012505-63 nõuti OÜ-lt

Bibigon tagasi ettemaksukontole täidetud tagastusnõue summas 40 398,97 ning kohustati OÜ-

d Bibigon tasuma maksusumma 485,74 eurot. MTA asus seisukohale, et Conpro OÜ arve

pinnalt ei ole üheselt tuvastatav tehingu esemeks olev kaup ja selle kogus. Ühtlasi ei ole ka

teiste kontrolli raames kogutud tõendite pinnalt tuvastatav tehingu tegelik majanduslik sisu.

Conpro OÜ arvelt ei ole tuvastatav soetatud kauba kogus, nimetus ja kirjeldus

(käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 p-d 5 ja 6). Seega on täitmata sisendkäibemaksu

mahaarvamise tingimused ja kaebajal puudub Kristiine turu tervikvara soetamisel tasutud

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Maksuhalduri järeldused põhinevad kontrollakti nr

12.2-3/012505-62 kohaselt kogumis järgmistel asjaoludel:

1)

Conpro OÜ arve põhjal ei ole üheselt tuvastatav tehingu esemeks olev kaup ja selle kogus.

2)

Tehingu tegelik majanduslik sisu ei ole üheselt tuvastatav ka muude tõendite põhjal.

Poolte vahel sõlmitud ostu-müügileping on tehingu majandusliku sisu osas üldsõnaline ning

lepingu ja arve vahel esinevad vastuolud – arvel nimetatud äriprojekti pole lepingus mainitud.

Maksukohustuslase poolt soetatud kauba kohta antud seletused ja täiendavalt esitatud

dokumendid ei kattu lepingus ja arvel kajastatuga. OÜ Bibigon näitas MTA-le ette varasid, mis

ei olnud pärit Kristiine turult ning andis soetatud kaupade osas valeinformatsiooni. OÜ Bibigon

ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust. Tehingu kohta dokumentide vormistamise kohustust on

OÜ Bibigon täitnud pinnapealselt.

3)

Tehingu hinna kujunemist ei ole võimalik kontrollida, kuna esitatud dokumentidest ja

selgitustest ei selgu üheselt tehingu esemeks olev kaup ega hinna kujunemise protsess.

3-16-80

3(9)

Kasutatud kauba väärtuse tagantjärgi tuvastamine on puuduliku informatsiooni tingimustes

takistatud, lisaks on OÜ Bibigon takistanud maksumenetlust.

5. OÜ Bibigon esitas 11.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 11.12.2015

maksuotsuse tühistamiseks.

1) Maksuotsuse tegemine ei olnud lubatav, kuna maksuotsuse tegemise ajaks oli möödunud

maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg. Kaebaja esitas 2012.

oktoobri käibedeklaratsiooni 20.11.2012, seega aegus maksusumma määramine 20.11.2015.

Maksuhaldur ei ole tuginenud kaebaja poolt maksuseaduste tahtlikule rikkumisele ning see ei

oleks ka võimalik, kuna kaebaja ei saa vastutada Conpro OÜ väljastatud arve KMS § 37

nõuetele vastavuse eest. Seega ei kohaldu asjas viieaastane aegumistähtaeg. Maksukorralduse

seadus ega haldusmenetluse seadus ei näe ette menetluse automaatset taastumist pärast

haldusakti tühistamist kohtu poolt. Seega ei jätkanud maksuhaldur 08.01.2015 poolelijäänud

menetlust ega uuendanud varasemat menetlust, vaid alustas uue kontrollimenetluse. Korduvad

kontrollimenetlused pole aga üldjuhul lubatud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-20-05). Vastustaja

leiab ekslikult, et maksude määramise aegumine oli peatunud.

2) Maksuhalduri seisukoht, et Conpro OÜ arve nr 120143 ei vasta KMS § 37 nõuetele, on

ebaõige ning vastuolus varasemate maksuhalduri seisukohtade ja tuvastatud asjaoludega.

Raskused tehingu väärtuse väljaselgitamisel ei võrdu majandustehingu kohta väljastatud arve

puudustega. 02.10.2012 ostu-müügilepingu lisas 1 toodud tehingu esemeks olnud varade

loetelu on piisavalt täpne, et tuvastada varade koosseis, hind ja majanduslik sisu. Seega vastab

leping raamatupidamise seaduse (RPS) §-s 7 sätestatud algdokumendile esitatavatele nõuetele.

Tagastusnõude põhjendatuse kontrollimisel perioodil 23.11.2012 kuni 19.03.2013 ei

tuvastanud maksuhaldur puudusi tehingu algdokumentides. Maksuhaldur pole hilisemas

maksumenetluses kogunud uusi algdokumente ning on põhjendamatult muutnud varasemaid

seisukohti.

3) Vastustaja pole välja toonud ühtegi tõsiselt võetavat põhjendust selle kohta, miks ta ei

saanud tuvastada müüdud vallasvara väärtust enne turu lammutamist või vahetult pärast seda.

Maksuhaldur alustas nende asjaolude tuvastamist, mille tuvastamata jätmine tingis 19.03.2013

maksuotsuse tühistamise, alles pärast Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2014 otsust. Selleks

ajaks oli vaidlusaluse tehingu tegemisest möödunud enam kui kaks aastat ning maksuhaldur ei

saanud eeldada, et tehingu esemeks olnud vara on säilinud samas koosseisus, milles see oli

tehingu tegemise ajal.

4) Kristiine turu opereerimiseks vajalik vara müüdi tervikvarana ja varakogumile

kokkuleppel määratud hinnaga. Hind sõltus eelkõige Conpro OÜ laenulepingust tulenevast

võlgnevusest kaebaja ees, mitte ehitusdetailide maksumusest. Sellised kokkulepped ei ole

käibes keelatud. Kaebajale on arusaamatu maksuhalduri väide, et tervikvarale ühtse hinna

määramine takistab tema tegevust. Ühinenud Turud OÜ esitas 30 müügipaviljoni ja 3 abihoone

eest OÜ-le Conpro arve summas 2 000 000 krooni ehk 127 823,30 eurot. Seega juba toimiva

turu tervikvara müük 204 423,52 euro eest ei ole ebatavaline.

6. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Seoses sellega, et kaebaja vaidlustas 19.03.2013 maksuotsuse kohtus, oli maksusumma

määramise aegumine MKS § 99 lg 1 p 2 alusel peatunud ligikaudu 1 aasta ja 9 kuud.

Vaidlustatud maksuotsus on tehtud MKS § 98 lg 1 lauses 1 sätestatud kolmeaastase tähtaja

jooksul.

2) Kontrollaktis on põhjalikult selgitatud, mis põhjustel ei vasta Conpro OÜ arve nr 120143

maksuhalduri arvates KMS § 37 lg 7 p-des 5 ja 6 sätestatud nõuetele. Sisendkäibemaksu

mahaarvamise õiguse välistab asjaolu, et tehingu tegeliku hinna tuvastamine pole võimalik,

3-16-80

4(9)

kuna puudub selgus selles osas, milline konkreetne oluliste tunnuste abil identifitseeritav kaup

oli tehingu esemeks.

3) Maksuhaldurile ei saa ette heita menetlustoimingute õigeaegset tegemata jätmist.

Kontrollimenetlust alustati 23.11.2012 teatega ning kaebaja esitas maksuhaldurile

põhjalikumad selgitused tehingute kohta 21.12.2012. Kontrolli alustamise, selgituste saamise

ja 09.01.2013 toimunud Kristiine turu lammutamise vahele jäänud aeg oli liiga lühike, et

maksuhaldur oleks jõudnud veenduda vaatluse vajalikkuses. Kuna enne turu lammutamist ei

olnud maksuhaldurile teada lammutustööde toimumise aeg, ei saanud maksuhaldur sellega

menetlustoimingute planeerimisel arvestada. Kaebaja ei maininud oma 21.12.2012 selgitustes

turu lammutamist, ehkki pole usutav, et ta selgituste andmise ajal pidas tõenäoliseks turu

püsimajäämist. Kaebajal oli kohustus tagada, et ka pärast turu lammutamist oleks tehingu sisu

kontrollitav. Kuna tegemist oli kaebaja tegevusala (raamatupidamine ja maksualane

nõustamine) arvestades tema jaoks ebahariliku tehinguga, võis ta tehingut tehes eeldada, et

maksuhalduril võib tehingu suhtes kahtlusi tekkida ning tehing tuleb seega põhjalikult

vormistada.

4) Praegusel juhul ei ole tegemist korduva kontrolliga, vaid kontrollimenetluse jätkamisega

pärast maksuotsuse tühistamist kohtu poolt. Kohtupraktika kohaselt võib maksuhaldur

maksumenetlust jätkates kogu maksuasja tervikuna uuesti läbi vaadata (Riigikohtu lahend nr 3-

3-1-12-15, p-d 13-14). Vaidlusaluse maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel ei ole tähtsust

tühistatud maksuotsuses toodud seisukohtadel.

7. Tallinna Halduskohus jättis 30.05.2016 otsusega OÜ Bibigon kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

1) Arvestades, et maksusumma määramise aegumine oli kohtumenetluse ajal perioodil

18.04.2013 kuni 06.01.2015 MKS § 99 lg 1 p 2 alusel peatunud, ei olnud maksusumma

määramine maksuotsuse tegemise seisuga aegunud.

2) Pärast Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2014 otsuse haldusasjas nr 3-13-842 jõustumist

(06.01.2015) alustati maksumenetlust algusest peale. Seega pidi maksuhaldur täitma

tagastusnõude 120 päeva jooksul. Maksuhaldur ei ületanud seda tähtaega.

3) Maksuhalduril ei ole keelatud viia läbi korduvaid kontrollimenetlusi sama perioodi ja sama

maksu tasumise õigsuse kontrollimiseks (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-75-14). Pärast varasema

maksuotsuse tühistamist tuli maksumenetlus uuendada, st maksumenetlus algas otsast peale.

4) Kaebaja väidab, et tehing on nõuetekohaselt dokumenteeritud 02.10.2012 ostu-

müügilepinguga, mille lisas 1 on loetletud tehingu esemeks olnud vara. Conpro OÜ arvelt nr

120143 ei nähtu viidet selle kohta, et 02.10.2012 leping oleks arve lahutamatu lisa. Samuti

puuduvad viited muudele dokumentidele, mis sisustaksid arvet piisaval määral. Kõnealuse arve

põhjal ei ole võimalik üheselt aru saada, millise konkreetse kauba eest arve on väljastatud.

5) Vastustaja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Puudulikult vormistatud

dokumentide, kaebaja antud valeinformatsiooni ja eksitava käitumise tõttu polnud võimalik

tagantjärele tuvastada kauba väärtust tehingu toimumise hetkel.

6) Kaebaja etteheide, et vastustaja jättis menetlustoimingud õigeaegselt tegemata, on

põhjendamatu. Kuna kaebaja juhatuse liige JT kinnitas 21.12.2012 maksuhaldurile, et turu

tegevus jätkub, polnud vastustajal alust eeldada, et turg lähiajal lammutatakse. Olles teadlik

tema suhtes algatatud maksumenetlusest, oleks kaebaja saanud tehingu esemeks olnud esemeid

fotografeerida või need muul moel tehingu toimumise tõendamiseks fikseerida, kuid ei teinud

seda.

3-16-80

5(9)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. OÜ Bibigon palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega tema kaebus rahuldada.

1) Halduskohtu otsuse põhjendused ei vasta maksuotsuse põhjendustele. Maksuhaldur ei ole

väitnud, et tehingut kaebaja ja Conpro OÜ vahel ei toimunud, nagu leidis halduskohus, vaid

maksuotsuse aluseks on maksuhalduri seisukoht, et Conpro OÜ arve ei vasta KMS § 37 lg 7 p-

des 5 ja 6 sätestatud nõuetele. Halduskohtu seisukoht on vastuolus ka ringkonnakohtu jõustunud

otsusega haldusasjas nr 3-13-842, kus tuvastati tehingu toimumine, kuid seati kahtluse alla

tehingu tegelik turuväärtus. Halduskohus on lubamatult asunud täiendama maksuotsuse

põhjendusi.

2) Maksuhalduri seisukoht Conpro OÜ arve nr 120143 mittevastavusest KMS § 37 nõuetele

on ebaõige. Tehinguga müüdi tervikvara ning hind määrati tervikvara kohta, mistõttu on

põhjendamatu maksuhalduri arvamus, et igale varakogumi koosseisus olevale esemele tulnuks

määrata eraldi hind. 02.10.2012 ostu-müügileping koos lisaga vastab RPS § 7 ja KMS § 37

nõuetele, kuna selle põhjal on võimalik tuvastada vara koosseis, hind ja majanduslik sisu.

Lepingu seos arvega on ilmne. Asjaolu, et turu operaatoriks jäi Conpro OÜ, ei mõjutanud

omandi üleminekut.

3) Kaebaja ei rikkunud kaasaaitamiskohustust ega takistanud maksuhalduri tegevust. Kuna

Kristiine turu lammutamine toimus kontrollimenetluse alustamisest oluliselt hiljem, oli

maksuhalduril võimalus tuvastada maksumenetluses need asjaolud, mille tuvastamise võimatus

on praeguses asjas vaidlustatud maksuotsuse aluseks. Kaebajal ei olnud kohustust säilitada

varakogumit pelgalt selleks, et maksuhaldur saaks oma varasemad minetused hiljem

kõrvaldada. Kaebaja esitas kontrollimenetluse käigus maksuhaldurile tõendeid nii

varakogumisse kuuluva kauba edasimüügi kui ka olemasoleva kauba kohta. Kaebaja esitatud

andmete põhjal on võimalik kaudselt tuvastada tehingu turuväärtus. Vastustaja väited tema

eksitamisest ei ole põhjendatud: arvestades, et vara ladustamisest oli möödunud rohkem kui

kaks aastat, on usutav, et JT lihtsalt ei mäletanud üksikasjalikult, millised detailid kuulusid turu

varade hulka.

4) Maksuotsuse andmise ajaks oli maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud ning

kaebaja korduv kontrollimine sama kontrolliobjekti osas ei olnud põhjendatud. Riigikohus

käsitles oma 19.02.2015 otsuses nr 3-3-1-75-14 olukorda, kus maksuhaldur on ise maksuotsuse

tühistanud. Nimetatud otsuse seisukohti ei saa laiendada olukorrale, kus maksuotsuse on

tühistanud kohus. Maksuhalduri poolt oma varasemate seisukohtade muutmine on lubamatu,

nagu ka maksuotsuse andmisega viivitamine ning kaebaja tagastusnõude täitmata jätmine

seaduses sätestatud 120-päevase maksimaalse menetlustähtaja jooksul.

9. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata.

1) Halduskohtu seisukohad ei ole vastuolus maksuotsusega. Maksuhaldur on nii kontrollaktis

kui ka maksuotsuses selgitanud, et arve puuduste tõttu ei olnud võimalik tehingu tegelikku

majanduslikku sisu üheselt identifitseerida ehk veenduda tehingu toimumises. Maksuhaldur ei

ole möönnud tehingu toimumist. Kuna kaup pole identifitseeritav, saab asuda seisukohale, et

kaupa pole üldse müüdud.

2) Vastustaja

nõustub

halduskohtu

põhjendustega

aegumise

ja

kaebajal

lasuva

dokumenteerimis- ja säilitamiskohustuse kohta.

3-16-80

6(9)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise ja protsessinormi olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele.

11. MTA teavitas 08.01.2015 korraldusega nr 12.2-3/12505-22 kaebajat kontrollimenetluse

jätkumisest.

Kohtupraktikas

on

peetud

võimalikuks

maksumenetluse

läbiviimist

(kontrollimenetluse jätkamist) ja maksu määramist nii olukorras, kus maksuhaldur tunnistab

esialgse maksuotsuse kehtetuks (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-75-14, p 13), kui ka olukorras, kus

maksuotsus tühistatakse kohtuotsusega (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-79-11 (p 13) ja 3-3-1-60-

11 (p 48)). Maksuotsuse kehtetuks tunnistamisega kaob selle õigusjõud ning puudub haldusakt,

millega oleks siduvalt kindlaks määratud tasumisele kuuluv maksusumma. Seega on sellises

olukorras võimalik jätkata varasemalt alustatud kontrollimenetlust. Seejuures võib maksuhaldur

muuta maksu määramise õiguslikku alust või viidata uutele tõenditele (Riigikohtu lahend nr 3-

3-1-75-14, p 13). Maksusumma määramise võimalust piirab sellisel juhul eeskätt aegumine.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maksusumma määramine on praegusel juhul

aegunud. Kuna kaebaja vaidlustas 19.03.2013 maksuotsuse, peatus maksusumma määramise

aegumine kohtumenetluse ajaks MKS § 99 lg 1 p 2 alusel. Aegumise peatumise seisukohalt ei

oma tähtsust see, kas maksuotsus tühistati kohtu poolt või tunnistas maksuhaldur selle

maksukohustuslase vaide alusel ise kehtetuks. Mõlemal juhul on maksuhalduril õigus

varasemat kontrollimenetlust jätkata ning teha aegumistähtaja jooksul uus maksuotsus.

Praegusel juhul on maksusumma määratud MKS § 98 lg 1 esimeses lauses sätestatud

kolmeaastase aegumistähtaja jooksul.

13. Väidetav viivitamine tagastusnõude täitmisega ei mõjuta maksuotsuse õiguspärasust. Kuna

kaebaja ei ole esitanud eraldi nõuet tagastusnõude täitmisega viivitamise õigusvastasuse

tuvastamiseks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks seda küsimust käsitleda.

14. Vaidlustatud maksuotsuses on asutud seisukohale, et sisendkäibemaksu mahaarvamine

Conpro OÜ 11.10.2012 arve nr 120143 alusel pole lubatud, kuna see ei vasta KMS § 37 lg 7 p-

des 5 ja 6 sätestatud nõuetele – maksuhalduri hinnangul ei ole arve järgi tuvastatav soetatud

kauba kogus ja nimetus või kirjeldus.

15. Kohtupraktika kohaselt on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaksu maha arvata vaid

KMS § 37 nõuetele vastava arve alusel (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-81-12, p 11 ja nr 3-3-1-

57-13, p 13). Samas pole välistatud käibemaksu mahaarvamine ka muud nimetust kandva

dokumendi kui arve alusel, kui see dokument vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Nõutavad andmed

võivad jaguneda ka mitme dokumendi vahel (nt arve koos lepingudokumendi, saatelehe, kauba

või teenuse üleandmise akti või maksekviitungiga), kui dokumentidel on selle kohta selge ja

arusaadav viide (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-59-15, p 8).

16. Conpro OÜ väljastatud arvel on kauba nimetusena märgitud „Kristiine turg äriprojekt

tervik varaga“. Arvel pole küll viidatud Conpro OÜ ja OÜ Bibigon vahelisele 02.10.2012

kuupäeva kandvale ostu-müügilepingule, kuid lepingu seos arvega on ilma viitetagi ilmne.

Seega tuleb praegusel juhul hinnata, kas arvel koos lepinguga on olemas KMS § 37 lg-s 7

nõutud andmed.

17. Maksuhaldur on kontrollaktis asunud seisukohale, et leping (sh lepingu lisas 1 esitatud

tervikvara nimekiri) on tehingu majandusliku sisu osas üldsõnaline ning lepingu ja arve vahel

esinevad vastuolud, mistõttu pole võimalik tuvastada, mida kaebaja tehinguga konkreetselt

3-16-80

7(9)

soetas. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Lepingu lisa 1 põhjal on müüdav kaup

piisavalt identifitseeritav: tegemist on Kristiine turu tervikvaraga aadressil Tallinn, Kotkapoja

2b, mis koosneb müügiboksidest (suuri 12 tk ja väiksemaid 18 tk), sanitaarsõlmedest (2 tk),

teisaldatavatest välilettidest (12 tk) jne. Olukorras, kus pooltel ei olnud ebaselgust selles, milline

konkreetne vara müüakse, on mõistetav lepingus varade täpsema kirjelduse esitamata jätmine.

Ka Ühinenud Turud OÜ ja Conpro OÜ vahelise 01.12.2010 ostu-müügilepingu lisas 1 on

tehingu esemeks olevad varad loetletud sarnaselt, ilma täpsustava kirjelduseta. Ringkonnakohtu

hinnangul on vastustaja liialt üle tähtsustanud asjaolu, et arvel on märgitud „äriprojekt“, kuid

lepingus seda ei mainita. See ei takista tehingu majandusliku sisu tuvastamist. Kui

maksuhaldurile jäi ka pärast kaebajalt selgituste saamist ja täiendavate tõendite kogumist

ebaselgeks kaebaja soetatud „äriprojekti“ sisu, võis ta lähtuda eeldusest, et lepingu esemeks on

Kristiine turu tervikvara. Ringkonnakohtu hinnangul vastab Conpro OÜ arve koos ostu-

müügilepingu dokumendiga KMS § 37 lg 7 p-des 5 ja 6 sätestatud nõuetele.

18. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et Conpro OÜ 11.10.2012 arvel nr 120143

kajastatud tehingut ei ole reaalselt toimunud. Vaidlustatud maksuotsuses ega ka kontrollaktis ei

ole väidetud, et kaebaja ja Conpro OÜ vahelist tehingut tegelikkuses ei toimunud.

Ringkonnakohus jääb oma 04.12.2014 otsuses haldusasjas nr 3-13-842 avaldatud seisukoha

juurde, et Kristiine turu tervikvara üleminek Conpro OÜ-lt OÜ-le Bibigon toimus. Nimetatud

otsuses leidis ringkonnakohus, et tehingu väärtust on näidatud kunstlikult tegelikust kõrgemana,

kavatsusega tekitada OÜ-le Bibigon suurem sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Praegusel

juhul on maksueelise saamine üsna ilmne: tehingu hinna kunstliku suurendamise teel sai

kaebaja õiguse suuremas summas sisendkäibemaksu maha arvata, samas kui Conpro OÜ riigile

käibemaksu ära ei tasunud ega ilmselt ei kavatsenudki seda teha. Kuna pooled tasaarvestasid

Conpro OÜ laenuvõla (mille sissenõudmine oleks Conpro OÜ-l piisavate rahaliste vahendite

puudumise tõttu olnud perspektiivitu) müügihinnaga, ei pidanud kaebaja Conpro OÜ-le

reaalselt midagi maksma. Samuti tuleb arvestada tehinguosaliste vaheliste sidemetega. Nimelt

oli Margus Tamm OÜ Bibigon poolt Conpro OÜ-le laenu andmise ajal OÜ Bibigon juhatuse

liige ja osanik ning perioodil 15.04.2011–31.08.2012 Conpro OÜ juhatuse liige. Samuti

tegutses M. Tamm alates 03.05.2011 Conpro OÜ-le Kristiine turu varad müünud Ühinenud

Turud OÜ juhatuse liikmena. Conpro OÜ juhatuse liige alates 31.08.2012 oli Taivo Tali, kes

on alates 15.11.2012 olnud ka Ühinenud Turud OÜ osanik. Tehinguosaliste vahelisi sidemeid

arvestades pole usutav, et kaebaja ei olnud vara ostmise hetkel teadlik ostetud vara

turuväärtusest, mida mõjutas asjaolu, et sel ajal tegutses turul vaid kolm müüjat ning turu

lammutamist võis pidada üsna tõenäoliseks. Sellises olukorras saab maksuhaldur MKS § 83 lg

4 alusel korrigeerida tehingu väärtust (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-71-12, p-d 17-19).

19. Maksuotsuse kohaselt ei õnnestunud maksuhalduril kontrollida tehingu hinna vastavust

tehingu tegelikule väärtusele ning seeläbi korrigeerida tehingu väärtust, mistõttu asus

maksuhaldur seisukohale, et Conpro OÜ arve alusel pole üldse lubatud sisendkäibemaksu maha

arvata. Ringkonnakohus möönab, et tehingu esemeks oleva vara turuväärtuse hindamine ei olnud

praegusel juhul lihtne: lepingus ega arvel pole eraldi märgitud üksikute esemete hinda ning

varade hindamise ajaks olid turu rajatised demonteeritud. Ringkonnakohus leiab siiski,

maksuhaldur on põhjendamatult asunud seisukohale, et tehingu väärtuse korrigeerimine pole

praegusel juhul võimalik.

20. Maksuhaldurile oli teada, mis hinnaga soetas Conpro OÜ 01.12.2010 Ühinenud Turud OÜ-

lt samad Kristiine turu ehitised, mille Conpro OÜ hiljem kaebajale edasi müüs. Nagu

ringkonnakohus oma 04.12.2014 otsuses märkis, ei saanud varade müümise ajal kaebajale olla

tegemist oluliselt amortiseerunud varaga, küll aga võis tehingu tegeliku väärtuse määramisel

arvestada sellega, et 2012. aasta oktoobris polnud enam mingit põhjust pidada turu opereerimises

seisnevat äriprojekti perspektiivikaks. Kuigi arvel ega lepingus ei ole üksikasjalikult nimetatud,

3-16-80

8(9)

mida müügiboksid sisaldasid, on kaebaja esindaja JT selgitanud, mis esemed boksides asusid

(19.01.2015 suuliste seletuste protokoll – lisa 123 (siin ja edaspidi viidatud vastustaja 26.02.2016

vastuse lisadele)). Kaebaja selgituste ja asjas kogutud tõendite põhjal võib pidada usutavaks, et

turu boksides olid näiteks konditsioneerid, kraanikausid, veemõõtjad, boilerid ja torustikud (vt

väikekaupade inventuur – lisa 289), mis müüdi kaebajale koos boksidega. Maksuhaldurile oli

üldjoontes teada tehingu esemeks olnud vara koosseis ning paljude objektide puhul ka nende

seisukord (ladustatud ja maksuhaldurile ette näidatud kaupade puhul) või edasimüügi hind.

Maksumenetluses on kogutud piisavalt materjale, mille põhjal on võimalik välja selgitada varade

ligikaudne turuväärtus tehingu toimumise ajal. Asjaolu, et maksuhaldur ei tuvastanud ladustatud

või edasimüüdud kaupade hulgas teatud esemeid (nt 02.10.2012 lepingu lisas nimetatud pink),

ei ole iseenesest tehingu väärtuse hindamisel takistuseks. Kui mingi eseme kuulumine tehingu

esemeks olnud vara hulka ei leidnud tuvastamist, oleks maksuhaldur saanud selle tehingu

väärtuse hindamisel kõrvale jätta.

21. Kontrollaktis (p 1.1.2.1.1 (d)) on leitud, et osad kaebaja poolt vaatluse käigus ette näidatud

kaubad ei saanud olla pärit Kristiine turult ning lisaks esitas kaebaja maksuhaldurile

valeinformatsiooni (p 1.1.2.1.1 (e)). Kuna Kristiine turu demonteerimisest oli vaatluse

toimumise ajaks (20.01.2015) möödunud kaks aastat, ei saa välistada eksimise võimalust.

Arvestades Kristiine turu rajamisest möödunud aega ning seda, et demonteeritud materjalid olid

pärast turu lammutamist aastaid seisnud ja nende välimus võrreldes algse seisundiga märgatavalt

muutunud, võis eksida ka Kristiine turu müügibokside ehitaja Agrus Construction Company OÜ,

kui ta väitis oma 26.03.2015 vastuses (lisa 268), et vaatlusel tehtud fotodel nähtuv ehitusmaterjal

pole sama, mida turu ehitamisel kasutati. Agrus Construction Company OÜ ei selgitanud

vastuskirjas, mille poolest fotodel esitatud ja tegelikult kasutatud materjalid erinesid.

Kontrollaktist nähtub, et osaliselt eksitava informatsiooni edastamine pole takistanud

maksuhalduril kaupade turuväärtuse hindamist: maksuhaldur on järelepärimiste põhjal leidnud,

et kaebaja laoarvestuses esitatud väikekaupade turuhinnad on kaebaja esitatust oluliselt

madalamad.

22. Maksuhaldur on kaebajale ette heitnud ka kaasaaitamiskohustuse rikkumist, täpsemalt JT

poolt 21.12.2012 suuliste selgituste andmisel mainitud varade üleandmise akti esitamata jätmist.

Samas oleks maksuhaldur võinud 19.01.2015 selgituste võtmisel üle küsida, miks kaebaja

kõnealust üleandmise akti maksuhaldurile ei esitanud, kuid 19.01.2015 protokollist ei nähtu, et

maksuhaldur selle kohta kaebaja esindajalt oleks küsinud. Üldjoontes on kaebaja oma

kaasaaitamiskohustust täitnud, andes korduvalt suulisi ja kirjalikke selgitusi, võimaldades

vaatluseks juurdepääsu laole, esitades fotosid ja dokumente.

23. Asjaolu, et kaebaja oli tehingu dokumenteerimisel hooletu ega fikseerinud varade

seisukorda enne lammutamist, võib viia tehingu turuväärtuse hindamiseni kaebaja kahjuks, kuid

see iseenesest ei õigusta Conpro OÜ arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise täielikku

piiramist. Ringkonnakohus märgib, et varade seisundit ja koosseisu enne lammutamist ja selle

ajal oli maksuhalduril võimalik hinnata ka meedias avaldatud fotode põhjal (vt nt

http://arileht.delfi.ee/archive/fotod-kristiine-turult-on-kadunud-muujad-ja-ostjad?id=64835084;

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-ja-fotod-kristiine-turgu-hakati-

lammutama?id=65508642#!dgs=dgsee-101594:65369-Q74ML9LkyVYDPj0h;

http://tallinncity.postimees.ee/1097936/skandaalne-kristiine-turg-lammutatakse-maha;

http://www.aripaev.ee/uudised/2013/01/09/tuliounast-kristiine-turg-laks-lammutamisele),

kõrvutades neid muude asjas kogutud tõenditega (sh väikekaupade laoinventuuri nimekiri, fotod

ladustatud kaupadest, kaebaja ja Kristiine turu üürnike selgitused).

24. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud maksuotsus õigusvastane ja tuleb tühistada.

Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 30.05.2016 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega

rahuldab OÜ Bibigon kaebuse ning tühistab MTA 11.12.2015 maksuotsuse.

3-16-80

9(9)

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui

kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Esimese astme kohtus

olid kaebaja menetluskulud 2272,50 eurot (sh riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulud 1522,50 eurot

(ilma käibemaksuta)). Apellatsiooniastmes on kaebaja kandnud menetluskulusid 1769,17 eurot

(sh riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulud 1019,17 eurot (ilma käibemaksuta)). Kaebaja

menetluskulud kahe kohtuastme peale kokku on 4041,67 eurot. Kulude kandmine on tõendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul on OÜ Bibigon menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb

täies ulatuses vastustajalt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks