Legislator Case Law & Legislation
1-13-5258/298 AI generated

1-13-5258/298 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-13-5258/298
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu 22.01.2014 kohtuotsusega mõisteti Helvis Mäll süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud

Legislator headnote

AI generated

1-13-5258/298 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-5258

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 16. jaanuari 2017

määrus Helvis Mälli (ik 38803315214) karistuse täitmisele

pööramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Helvis Mälli kaitsja Kaupo Süvaoja,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 16. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata.

2. Helvis Mälli kaitsja Kaupo Süvaoja määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 22.01.2014 kohtuotsusega mõisteti Helvis Mäll süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja §

185 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga,

mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud

aeg 09.12.2012-27.11.2013, s.o 11 kuud ja 19 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks

mõisteti 3 aastat ja 11 päeva vangistust, mis KarS § 74 alusel jäeti tingimisi kohaldamata 3-

aastase katseajaga, ühes H. Mälli allutamisega kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. H. Mälli

kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel

määrati H. Mällile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

KarS § 75 lg 4 alusel määras kohus H. Mällile käitumiskontrolli ajaks kohustuse tasuda

riigituludesse KarS § 84 alusel esitatud asenduskonfiskeerimisnõue summas 5000 eurot. Katseaja

alguseks loeti 22.01.2014.

2. Kriminaalhooldusametnik esitas 12. septembril 2014 maakohtule erakorralise ettekande H. Mälli

kohta, milles tegi taotluse pöörata karistus täitmisele, kuna H. Mäll rikkus kontrollnõudeid.

3. Viru Maakohtu 23. septembri 2014 määrusega jäeti H. Mälli karistus täitmisele pööramata,

mööndes, et kokkuleppemenetluses kokkulepitud ja selle alusel kohtuotsusest tulenevatesse

kohustustesse olulisel määral vastutustundlikuma suhtumise korral saab pidada võimalikuks H.

Mälli poolt katseaja läbimise jätkamist tavapärases rütmis.

4. 2. jaanuaril 2017 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettekande H. Mälli

kohta, milles tegi ettepaneku pöörata H. Mälli kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kuna H.

Mäll ei ole jätkuvalt tasunud talle kohtuotsusega pandud asenduskonfiskeerimise nõuet summas

5000 eurot. Ettekande esitamise ajaks on H. Mäll esitanud kriminaalhooldusametnikule

maksekviitungid kogusummas 275 eurot.

5. Viru Maakohus rahuldas oma 16. jaanuari 2017 määrusega kriminaalhooldusametniku

erakorralise ettekande ning pööras H. Mällile Viru Maakohtu 22. jaanuari 2014 otsusega

mõistetud ärakandmata karistuse – 3 aastat ja 11 päeva vangistust täitmisele. Karistusaja

alguseks luges kohus H. Mälli poolt karistuse kandmisele asumist.

6. H. Mäll tunnistas 09.01.2017 kohtuistungil, et oli ametnikule korduvalt valetanud, kuid taotles

siiski karistust täitmisele mitte pöörata ning soovis saada maksmise pikendust nädala võrra.

Avaldas, et asenduskonfiskeerimise nõue saab tasutud. Kohus rahuldas selle taotluse ja lükkas

asja arutamise edasi. Kohtuistungil 16.01.2017 avaldas H. Mäll, et tal siiski ei ole võimalik

puuduolevat summat tasuda.

7. Kohus leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on

põhjendatud. H. Mälli katseaja pikendamine, mis annaks võimaluse pikendada ka temale pandud

kohustuse tasumise tähtaega, ei ole võimalik, kuna KarS § 74 lg 3 kohaselt on tema suhtes

rakendatud maksimaalne, s.o kolmeaastane katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega.

Seega ei ole võimalik H. Mälli suhtes kohaldada muid mõjutusvahendeid.

8. H. Mäll on järjepidevalt, tahtlikult, hoolimatult ja ilma mõjuva põhjuseta rikkunud temale

pandud kohustust tasuda asenduskonfiskeerimise nõuet. H. Mäll on 3 aasta jooksul olnud

ametlikult tööl, kuid maksnud nõuet kogusummas vaid 275 eurot, kriminaalhooldajale

järjepidevalt valetades. Samuti on H. Mäll püüdnud eksitada kohut, tasudes vaid vahetult enne

esimese erakorralise ettekande arutamist sisuliselt tühise osa temale pandud kohustusest. H.

Mälli suhtes katseajal rakendatavad mõjutusvahendid on ammendunud ja seega kuulub temale

mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 3 aastat ja 11 päeva vangistust, täitmisele

pööramisele.

Määruskaebus

9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse H. Mälli kaitsja K. Süvaoja, kes palub ajatada

asenduskonfiskeerimisnõude tasumiseks aastasele osamaksetele.

10. Kriminaalhooldajal ei olnud H. Mällile rohkem etteheiteid, kui ainult tasumata nõue summas

5000 eurot. Käesolevaks ajaks on H. Mällil olemas töökoht ning samuti ütles H. Mäll

kohtuistungil, et tal on soov tasuda võlg ning palus võlgnevuse ajatada aastasele graafikule.

Samuti on H. Mäll nõus tasuma täiendavaid kohustusi, nt viiviseid.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

11. Ringkonnakohus, hinnanud kohtutoimiku materjale ja maakohtu määrust, jääb maakohtu

määruses toodud järelduste juurde ning leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja igakülgselt

põhjendatud. Ringkonnakohus märgib määruskaebuses toodud väidetele vaid järgmist.

12. Kaebaja on palunud H. Mälli asenduskonfiskeerimisnõude ajatada tasumisega aasta peale.

13. KrMS § 424 käsitleb rahalise karistuse nõuete ajatamisele. Käesoleval juhul on tegemist

kokkuleppemenetluses kokkulepitud tingimusega KarS § 75 lg 4 alusel – kohus määras H.

Mällile käitumiskontrolli ajaks kohustuse tasuda riigituludesse KarS § 84 alusel esitatud

asenduskonfiskeerimisnõue summas 5000 eurot. KarS § 75 lg 4 kohaselt, kui süüdlane lubab

oma käitumist parandada ja võtab endale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetlemata kohustusi,

võib kohus need kohustustena kinnitada. Seega kohaldub käesoleval juhul käitumiskontrolli

rikkumisena KarS § 74 lg 4, mille kohaselt juhul, kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei

täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus

määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada

katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

14. Maakohus on ekslikult leidnud, et H. Mällile kohaldatud 3-aastast katseaega ei ole võimalik

pikendada, kuna KarS § 74 lg 3 kohaselt on 3-aastane katseaeg ühes käitumiskontrollile

allutamisega maksimaalne tähtaeg. Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus pikendada katseaega

kuni ühe aasta võrra. Katseaja pikendamisel lg 4 alusel võib see ületada lg-s 3 ette nähtud

katseaja üldist tähtaega (kolm aastat), kuid mitte rohkem kui ühe aasta võrra. Seetõttu on kohtul

võimalik pikendada ka 3-aastast katseaega kuni 4 aastani.

15. Käesoleval juhul ei leia ringkonnakohus, et katseaja pikendamine oleks kohane mõjutusvahend

H. Mälli suhtes. H. Mäll on järjepidevalt rikkunud kohustust tasuda asenduskonfiskeerimise

nõuet. Tulenevalt erakorralisest ettekandest on H. Mäll igakuistel korralistel registreerimistel

väitnud, et on teinud makse, kuid unustas maksekviitungi koju. H. Mäll on lubanud maksta

järgmisel kuul, aga on selgunud, et makset ei ole teostatud. Samuti on H. Mäll väitnud, et

maksed on tasumata, kuna on olnud töötu ja kui on tööle saanud, siis ei ole palka saanud või ei

ole palk olnud piisav makse tasumiseks. Samuti on kohtuistungil 09.01.2017 lubanud kohtule

tasuda ülejäänud nõude nädala jooksul, kuid seda mitte teinud.

16. H. Mäll on olnud 3 aasta jooksul ametlikult tööl, kuid maksnud ära vaid 275 eurot, mistõttu ei

ole kohtul veendumust, et katseaja pikendamine annaks tulemusi, olukorras, kus H. Mällil on

olnud 3 aastat aega tasuda ettenähtud nõue summas 5000 eurot. H. Mälli karistus tuleb pöörata

täitmisele ärakandmata karistuse osas – 3 aastat ja 11 päeva vangistust.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus