2-13-22586/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-22586

Tsiviilasi

OÜ Brandner PCB hagi Osaühingu EKLT vastu

veolepingust tuleneva kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. novembri 2016 määrus

menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing EKLT määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Hageja: OÜ Brandner PCB (registrikood 10285280),

lepingulised esindajad advokaadid Anton Sigal ja

Kristiina Reinson

Kostja: Osaühing EKLT (registrikood 10036401),

lepinguline esindaja Jelena Lehter

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 17. novembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtud lahendasid OÜ Brandner PCB (hageja) 13. mail 2013 esitatud hagi Osaühingu

EKLT (kostja) vastu veolepingust tuleneva kahju hüvitamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu

10. märtsi 2016 otsusega jäeti maakohtu menetluskulud, mis seondusid kohaldatava õiguse üle

toimunud vaidlusega, poolte endi kanda. Muud maakohtu menetluskulud jäeti 98,3% ulatuses

2 (4)

kostja kanda ja 1,7% ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jäeti 98% ulatuses

kostja kanda ja 2% ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus edasi kaebamata

12. aprillil 2016.

2. Pooltele anti tähtajad menetluskulude nimekirjade esitamiseks põhimenetluses ja mõlemad

pooled esitasid vastavad taotlused.

Hageja märkis lepingulise esindaja kulude suuruseks maakohtus 5 117 eurot (käibemaksuta),

millele lisandus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv (300 eurot). Kokku osutati maakohtus

hagejale õigusabi 36,55 t ulatuses tunnitasuga 140 eurot (käibemaksuta). Kostja ei esitanud

seisukohta hageja menetluskulude kohta maakohtus.

Ringkonnakohtus oli hageja lepingulise esindaja menetluskulude suuruseks 770 eurot

(käibemaksuta). Kokku osutati ringkonnakohtus hagejale õigusabi 5,5 t ulatuses tunnitasuga

140 eurot (käibemaksuta). Kostja leidis, et hageja menetluskulusid ringkonnakohtus tuleb

vähendada 2,5 t.

Kostja märkis lepingulise esindaja menetluskulude suuruseks 300 eurot (käibemaksuta),

millele lisandus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (350 eurot). Kokku osutati

ringkonnakohtus kostjale õigusabi 3 t ulatuses tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta). Hageja ei

vaielnud kostja menetluskuludele vastu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Harju Maakohus määras 17. novembri 2016 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja

menetluskulude suuruseks 5 206,04 eurot ja kostja menetluskulude suuruseks 13 eurot. Kohus

tasaarvestas kindlaksmääratud summad ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 5 193,04 eurot

ning lahendi jõustumisest kuni täitmiseni sellelt summalt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Maakohus võttis menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks sätted, mis kehtisid hagi

esitamise ajal. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 175 lg 1 esimene lause nägi ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama

paragrahvi neljanda lõike alusel kehtestatud piirmäärast.

5. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning

toimingutest (sh võttes arvesse hageja loobumist maakohtus õigusabi kulust seoses asjas

kohaldatava õiguse üle toimunud vaidlusega ja et hageja esindaja on advokaat, kellelt

eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), pidas maakohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja

järgmisi kulusid:

 8. – 13. mai 2013 toimingute (kostja seisukohtade ja tõendite analüüs, viivisearvestus,

hagiavalduse koostamine, UPS veotingimuste analüüs, hagiavalduse lisade kokkupanek

ja hagiavalduse edastamine kohtusse) eest ajakulu kokku 4,25 t;

 17. – 20. mai 2013 toimingute (puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine, hagi

täpsustuse koostamine ja kohtule edastamine) eest ajakulu kokku vastavalt hageja välja

toodule 0,85 t;

 1. – 12. juuli 2013 toimingute (kostja seisukohaga tutvumine, kostja vastuse ja lisadega

tutvumine, seisukoha koostamine ja edastamine kohtule) eest ajakulu kokku 4,65 t,

 7. novembrist 2013 – 21. märtsini 2014

toimingute

(päringud

kohtusse

seoses

menetluse käiguga) eest ajakulu kokku vastavalt hageja välja toodule 1,15 t;

3 (4)

 2. – 15. aprilli 2014 toimingute (kohtu selgitustega tutvumine, seisukoha koostamine,

toimikuga tutvumine, vastuse vormistamine, kohtu kirja analüüs ja e-kiri kostja

esindajale seoses kompromissiga, Euroopa kohtu otsustega tutvumine Rooma I määruse

art 10 kontekstis, arvamuse esitamine, hageja seisukoha lõpliku versiooni koostamine)

eest ajakulu kokku 8,5 t;

 17. – 23.aprilli 2014 toimingute (kostja vastusega tutvumine, sellele vastuse

koostamine) eest ajakulu kokku vastavalt hageja välja toodule 6,35 t;

 30. aprilli 2014 – 18. augusti 2015

toimingute

(kohtuga

suhtlemine,

osavõtt

kohtuistungist, istungiprotokolliga tutvumine, suhtlemine kliendiga, kostja kirjaga

tutvumine) eest ajakulu kokku 5,45 t.

Kokku hindas maakohus hageja lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks

ning proportsionaalseks kohtuvaidluse keerukusest lähtuvalt maakohtus 31,2 t ulatuses.

Ringkonnakohtus tehtud toiminguid pidas maakohus põhjendatuks 4,5 t ulatuses.

Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) ei ületa

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Hageja lepingulise esindaja menetluskulud maakohtus on põhjendatud 4 368 euro ulatuses

( = 31,2 × 140), millele lisandub riigilõiv 300 eurot – kokku seega 4 668 eurot. Kuna

ringkonnakohtu otsusega põhimenetluses jäeti maakohtu menetluskulud 98,3% ulatuses kostja

kanda, on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks 4 588,64 eurot.

Hageja lepingulise esindaja menetluskulud ringkonnakohtus on põhjendatud 630 euro ulatuses

( = 4,5 × 140). Kuna ringkonnakohtu otsusega põhimenetluses jäeti ringkonnakohtu

menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda, on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks

617,40 eurot.

Kokkuvõtvalt määras maakohus hagejale hüvitatavate kulude summaks 5 206,04 eurot

( = 4588,64 + 617,40) ja jättis kulu välja mõistmata 980,96 euro ulatuses.

6. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning

toimingutest, pidas kohus põhjendatuks kostja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise

esindaja toiminguid kokku 3 t ulatuses.

Kostja lepingulise esindaja tööühiku hind 100 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud. Kostja

lepingulise esindaja menetluskulud on ringkonnakohtus põhjendatud 300 euro ulatuses

( = 3 × 100), millele lisandub riigilõiv 350 eurot – kokku seega 650 eurot. Kuna

ringkonnakohtu otsusega põhimenetluses jäeti ringkonnakohtu menetluskulud 2% ulatuses

hageja kanda, on põhjendatud välja mõista hagejalt kostja kasuks 13 eurot. Kostja

menetluskulud jäid välja mõistmata 637 euro ulatuses.

7. TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestas kohus määruse resolutsioonis poolte nõuded.

Tasaarvestuse tulemusel mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 5 193,04 eurot

( = 5206,04 – 13 eurot).

MÄÄRUSKAEBUS

8. Kostja esitas vaidlustatud määruse peale 2. detsembril 2016 määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega jätta rahuldamata hageja taotlus lepingulise

esindaja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osas, mis ületab 3 200 eurot.

Kohaldamisele kuulub TsMS § 175 lg 4 (13. mail 2013 kehtinud redaktsioonis) ning sellest

tulenevalt ei saa hageja lepingulise esindaja menetluskulud ületada 3 200 eurot, kuna

menetluskulude piirmäär on ühtne kõigi asja menetluses tekkinud esindajakulude jaoks kõigis

kohtuastmetes.

4 (4)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Hageja vaidles määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

11. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014 määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistati

põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks mh TsMS § 175 lg 4 ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse

4. septembri 2008 määrus nr 137 (edaspidi „määrus nr 137“). Seega ei ole tsiviilasja hinnal

lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmisel enam määravat tähendust.

Kuivõrd määrus nr 137 on tunnistatud seadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, tuli maakohtul

kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust sisuliselt.

Määrusest nr 137 tulenev piirmäär ei takista pärast selle kehtetuks tunnistamist kulude välja-

mõistmist piirmäärast suuremas summas, kui kohus peab vastavaid kulusid põhjendatuks (vt nt

Riigikohtu 27. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-15, p 10). Samuti ei ole tsiviilasja hinnal

lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmisel enam määravat tähendust

(vt Riigikohtu 17. juuni 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-15, p 12, ja selles viidatud

1. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-14, p 14).

Maakohus lähtus toimingute ulatuse põhjendatuse hindamisel õigesti menetlusdokumentide

mahust, sisust ja nendes sisalduvast õiguslikust argumentatsioonist. Menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-

15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse ega esindaja tasumäära hindamisel kaalumispiire ületanud. Kostja ei ole

määruskaebuses ka tuginenud sellele, et mõni maakohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks

hinnatud toiming tegelikult neile tingimustele ei vastanud.

12. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

13. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm