2-16-115535/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-115535

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-115535

Tsiviilasi

TCM Estonia OÜ hagi Egert Peramets vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

Tsiviilasja hind

460,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlus

Hageja: TCM Estonia OÜ (registrikood: 12003417, asukoht:

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn);

Hageja volitatud esindaja: Anne-Liis Veski (OK Incure OÜ,

asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; e-post: anne-

liis.veski@okincure.ee);

Kostja: Egert Peramets (isikukood: XXXXXXXXXXXX,

elukoht ei ole kohtule teada, menetlusdokumendid avalikult

kättetoimetatud

dokumendi

väljavõtte

avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded).

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Egert Perametsalt TCM Estonia OÜ kasuks MCB Finance Estonia OÜ ja Egert

Perametsa vahel 10.12.2011. a sõlmitud laenulepingust nr XXXXXX tulenev võlgnevus kokku

339,58 eurot (kolmsada kolmkümmend üheksa eurot ja 58 senti), millest põhivõlgnevus on 250

eurot, intress 1,03 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 88,55 eurot.

3. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte hagejale ning kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskuludest 74 % kostja kanda ja 26 % hageja kanda.

7. Välja mõista Egert Perametsalt TCM Estonia OÜ kasuks menetluskulude katteks 148 eurot

(ükssada nelikümmend kaheksa eurot).

8. Egert Perametsal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Tsiviilasi nr 2-16-115535

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

alates

otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid MCB Finance Estonia OÜ ja kostja 10.12.2011. a laenulepingu,

mille alusel kostja sai laenu 250 eurot. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 460,13

eurot, millest laenu põhisumma on 250 eurot, intress 121,58 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis seadusjärgses määras summas 88,55 eurot.

13. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud Ametlike Teadannete vahendusel, teadaanne

avaldati 01.12.2016. a ja dokumendid loeti kättetoimetatuks 16.12.2016. a. Kostja tähtaegselt

hagile ei vastanud, mis on aluseks tagaseljaotsuse tegemisele TsMS § 407 lg 1 alusel.

14. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

15. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse

alustega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-106-13, p 24, 3-2-1-122-08. p 19).

16. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt laenulepingu sõlmimise ajal

kehtinud redaktsiooni kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool

teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt erakorralisest

vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on

tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate

Tsiviilasi nr 2-16-115535

vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu

sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute

puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

17. Hagiavaldusest nähtuvalt oli intress 250 euro suuruselt laenult 6 kuu eest 121,58 eurot, aastane

intressimäär 243,16 % ning aastane krediidikulukuse määr 348,58%. Krediidi andmise ajal

10.12.2011 oli Eesti Panga andmetel keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 36,27 %. Seega ületas ainuüksi laenulepingu intressimäär

krediidi andmise ajal keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui 6 korda. Kohus leiab, et krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle

eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis

õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ning laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 ja lg 3

alusel tühine.

18. TsÜS § 86 lg 4 (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt kui tehing on heade

kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud selle sarnast

laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu

tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu

järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes

1 nimetatud määras. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne 01.07.2012 oli 1 %. Hageja on arvestanud intressi maksegraafiku

järgi perioodi 12.01.2012. a kuni 10.06.2012. a (s.o 151 päeva) eest (tlk 39). Intress laenu

kasutamise ajal VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses 151 päeva eest on 1,03 eurot (tagastamata

laenusumma 250 eurot x 1% x 151 päeva), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

19. Ülejäänud osas, s.o võlgnevuse põhisumma ja viivise väljamõistmise osas, on hageja nõue

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 3 alusel ei põhjenda kohus otsust osas,

kus kohus nõude rahuldab.

Menetluskulud

20. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 74 %

ulatuses kostja kanda ja 26 % ulatuses hageja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse

avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõiv 55 eurot ja õigusabikulud

270 eurot.

Hageja tasus hagilt riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Seega

tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile menetluskuluna hageja kasuks

välja mõista riigilõiv 74 eurot (100 eurost 74 %).

21. Lähtudes TsMS § 175 lõikest 1 ning arvestades nõude suurust ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud

keerukas ega mahukas, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 100 eurot. Seega tuleb kostjalt

vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile menetluskuluna hageja kasuks välja mõista

õigusabikulud 74 eurot (100 eurost 74 %).

Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku

summas 148 eurot (74 + 74).

22. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik