2-16-8379/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-8379

Tsiviilasi

JŠ avaldus lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja lastega suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. novembri 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa): JŠ (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg

Puudutatud isik I (ema, määruskaebuse esitaja): AK

(isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila

Puudutatud isik II (laps): KŠ (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik III (laps): KŠ (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Marika Jaanson

Eestkosteasutus: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Eva Vau

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18. novembri 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebemenetluses AK ning KŠ ja KŠ riigi õigusabi korras määratud

esindajate kulud riigi kanda, muud menetluskulud AK kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2 (8)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 teisele lõikele.

MENETLUSE KÄIK

JŠ (avaldaja, isa) esitas 29. mail 2016 Harju Maakohtule avalduse AK (puudutatud isik I,

ema – koos vanemad) vastu laste KŠ (puudutatud isik II, vanem vend) suhtes ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ning tema ja KŠ-ga (puudutatud isik III, noorem vend – koos

lapsed) suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

Isa palus lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus vanema venna suhtes ja anda isale üle

tema viibimiskoha, kooliküsimuste ja raviküsimuste ainuhooldusõigus. Samuti taotles isa

määrata kindlaks vanemate ja laste suhtlemise kord järgmiselt:

 lapsed veedavad emaga iga paarisnädala vahetuse ja isaga iga paaritu nädala vahetuse.

Lapsed saav vanem võtab lapse reedel tema kodust või lasteaiast kl 17 paiku ja toob ta

tagasi koju pühapäeval kl 18-ks;

 juhul, kui lastel on nädalavahetusel üritusi, kus nad peavad või soovivad osaleda,

korraldab laste viimise ja toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lastega üritusel see

vanem, kelle juures lapsed on;

 paarisaastatel veedavad lapsed 23. ja 24. detsembri isaga ning 25. ja 26. detsembri

emaga, paaritutel aastatel vastupidi, 31. detsembrist 1. jaanuarini veedavad lapsed

paarisaastel isaga ja paaritutel aastatel emaga. Isadepäeva veedavad lapsed alati isaga ja

emadepäeva veedavad lapsed alati emaga. Jaanipäeva veedavad lapsed paarisaastel

emaga ja paaritutel aastatel isaga. Laste sünnipäevad veedavad lapsed paarisaastel

emaga ja paaritutel aastatel isaga, kui vanemad ei lepi omavahel kokku teisiti;

 vanemad tagavad lastele eakohase päevarežiimi, sh lõunaune ja õhtuse magamamineku

hiljemalt kl 20;

 vanemal on õigus veeta lastega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel (lastele

eakohased sünnipäevad, suguvõsa kokkutulekud jms) ka sel juhul, kui need langevad

teise vanemaga veedetavale nädalavahetustele. Sellisel juhul vahetavad vanemad

tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega või vanemate

kokkuleppel muu ajaga, leppides selles eelnevalt telefoni või e-posti teel kokku.

Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut

(st edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi kui siis, kui nädalavahetusi ei oleks

vahetatud);

 vanemad suhtlevad laste heaolu nimel üksteisega sidevahendite teel. Lapsevanemate

suhtlusviis on viisakas ja teineteist austav. Lapse juuresolekul hoiduvad lapsevanemad

teineteise halvustamisest.

Isa tõi esile järgmised asjaolud:

 isa ja ema elasid koos alates 2008. aastast;

 vanem vend sündis 31. juulil 2009;

 2011. aasta lõpus asus ema koos vanema vennaga Võrru elama, võttes lapse lasteaiast

ja lahkudes päevapealt töölt;

 mõne aja möödudes tuli ta koos vanema vennaga tagasi isa juurde Tallinna elama;

 noorem vend sündis 23. juunil 2015;

3 (8)

 teist korda asus ema koos mõlema lapsega Võrru elama 2015. aasta augustis;

 ema viis vanemat venda vähestel päevadel lasteaeda ja lapse kooliks ettevalmistus jäi

väheseks, ema ei arendanud teda ka muul viisil;

 vanem vend ise tahab elada isa juures;

 31. märtsil 2016 lepiti lastekaitsetöötja juures kokku, et vanem vend elab isa juures ja

noorem vend ema juures;

 alates 15. maist 2016 vanemat venda isa juurde ei lubanud.

Isa soovib vanemat venda ise kasvatada, kuna ema ei suuda talle stabiilsust tagada ja ta peab

pidevalt kohanema muudatustega. Ema ei arvesta lapsega. Ema on teinud põhjendamatuid

takistusi isa ja laste suhtlemisel. Noorem vend võiks esialgu kasvada ema juures, kuna on veel

väga väike. Kui ema edaspidi ka noorema venna arengut takistab, soovib isa ka tema

hooldusõigust.

Ema vaidles avaldusele vastu, tema põhilised vastuväited on järgmised:

 isa elukoht ei ole piisavalt puhas, tema juures viibides on ka lapsed räpased;

 isa ei distsiplineeri lapsi, toidab neid rämpstoiduga ega suuda järgida uneaegade režiimi;

 isa teeb kõike, mida vanem vend soovib ega kasvata last;

 ema juures on puhtus, kord ja distsipliin;

 ema elab koos elukaaslasega ja peagi sünnib perre kolmas laps, tema elu on stabiilne;

 lapsi ei tohiks eraldada, nad saavad omavahel ideaalselt läbi ja mängivad koos; laste

eraldamine oleks mõlemale šokk.

Ema tegi ettepaneku määrata kindlaks laste suhtluskord isaga järgmiselt:

 vanem vend kohtub isaga üle nädala nädalavahetusel. Kuni isa pole loonud turvalist,

puhast ja tervislikku keskkonda, kohtub vanem vend isaga päeval ja ööbib ema juures;

 noorema venna ja isa suhtluskord korraldatakse sujuvalt, kuna tal puudub isaga lähedane

suhe ja ta võõrastab inimesi, kellega pole kokku puutunud igapäevaselt. Esialgu kohtub

noorem vend isaga ema või kasuisa juuresolekul kuni suhted isaga paranevad;

 jõulude ja uusaasta osas lepivad vanemad kokku sügisel, samuti lepitakse kokku

sünnipäevade osas;

 ajal, mil lapsed veedavad isaga, tagab isa neile tervisliku toidu, puhtad elutingimused,

eakohase päeva- ja öörežiimi ning eakohase tegevuse, mis ei takista arengut.

Eestkosteasutus leidis oma arvamuse, et vanematel on erinev arusaam laste kasvatamisest,

režiimist ja neil on suured raskused omavahel lastesse puutuvais küsimustes kokku leppida,

seda eriti vanema venna osas, kellel on isaga tugev side. Samas ema lapsekasvatusprintsiibid

(režiim, nõuded hügieenile, tervisele jms) vastavad võrreldes isa omadega rohkem lapse

huvidele, vajadustele, ka on elamistingimused ema juures oluliselt paremad.

Vanemate tähelepanu on juhitud vajakajäämistele (ema ajutine suutmatus rahulikult oma

nõudmisi esitada, lapse ebaregulaarne lasteaeda viimine; isa arusaam lapsele vajalike piiride

kehtestamisest jt kasvatusküsimustes) igapäevases kasvatustöös. Vanemad on probleeme ka

tunnistanud ja lubanud nõuandeid arvesse võtta.

Mõlemad vanemad saaksid vanema venna kasvatamisega hakkama, kui nad võtaksid arvesse

lastekaitsetöötaja ja nõustajate soovitusi oma kasvatuspõhimõtete ja –viiside muutmiseks,

arvestades eelkõige lapse huve, samuti omavaheliste suhete parandamiseks.

4 (8)

10. novembri 2016 istungil toetas eestkosteasutuse esindaja isa avaldust. Isal ja vanemal vennal

on väga tugev side. Nooremal vennal on parem kasvada ema juures. Lastekaitsetöötaja on

teinud mitu külastust isa elukohta, tema kodu on korras ja lapsele sobiv. Kui vanem vend jääks

ema kasvatada, siis võib prognoosida, et isal kaob lastega side. Lastekaitsetöötaja on perega

neli aastat tegelenud ja ema on igati takistanud isa ja laste suhtlemist. Ema on lubanud isal ja

lastel suhelda kohtumenetluse ajal. Menetluse lõppedes on ema käitumine arvatavasti endine.

Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja (laste esindaja) oli seisukohal, et vanemad

võiksid lahendada vaidluse kompromissiga. Kuna noorem vend on alla-aastane, siis võiksid

algsed kohtumised isaga toimuda ema juuresolekul ja võimalusel perekeskuses. Lapse ja isa

omavaheline suhtlus ilma ema juuresolekuta võiks toimuda eeldusel, et laps ei pelga oma isa ja

isa on teadlik lapse vajadustest ja oskab lapse eest hoolitseda. Mõne kuu möödudes ja eeldusel,

et laps on isaga harjunud, võiks laps mõned tunnid viibida ka isa elukohas ilma emata, kui

remonditööd isa kodus on lõpule viidud ja väikelapsele vajalikud tingimused loodud.

Vanem vend alustab sügisel õpingud koolis, millest tulenevalt on oluline, et lapse elu oleks

stabiilne ja lapsel oleks üks kindel kodu. Momendil on ema elukohas olemas kõik lapsele

vajalikud tingimused. Samas on isa elukoht lapse ema elukoha lähetuses ja lapsel on võimalik

mõlema vanemaga suhelda ja nendega aega veeta. Kuna isal on suvel plaanis ka puhata, siis

võiks vanem laps veeta suvel pikema perioodi koos isaga, kuna laps tunneb isast puudust.

Vanematel on oluline jätkata perelepitust, et tegutseda edaspidi lähtuvalt laste huvidest.

10. novembri 2016 istungil toetas laste esindaja isa taotlust anda talle vanema venna

hooldusõigus. Ema ei ole toetav isa ja vanema venna suhtlemisel, seetõttu võiks laps kasvada

isa juures.

Ärakuulamisel rääkis vanem vend, et tahab olla koos mõlema vanemaga. Ta elab hea

meelega ükskõik kumma vanema juures ja käib teisel vanemal külas.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus rahuldas 18. novembri 2016 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja lõpetas

osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse vanema venna suhtes, andes isale ainuhooldusõiguse

vanema venna elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes.

Kohus määras kindlaks vanemate ja laste suhtlemise korra järgmiselt:

 lapsed viibivad isaga iga paarisnädala nädalavahetusel alates reede õhtust kuni

pühapäeva õhtuni;

 lapsed viibivad emaga iga paaritu nädala nädalavahetusel alates reede õhtust kuni

pühapäeva õhtuni:

 lapsed viibivad isaga iga paaritu nädala ühe tööpäeva õhtul;

 lapsed viibivad emaga iga paarisnädala ühe tööpäeva õhtul;

 lapsed viibivad paarisaastatel sügisese koolivaheaja emaga ja kevadise koolivaheaja

isaga, paaritutel aastatel vastupidi;

 talvisel koolivaheajal on lapsed pool vaheaega (kuni 30. detsembrini) ühe vanema

juures ja pool vaheaega (alates 31. detsembrist) teise vanema juures. Paarisaastatel on

lapsed talvise koolivaheaja esimese poole emaga ja teise poole isaga, paaritutel aastatel

vastupidi;

 suvekuudel (1. juunist 31. augustini) on lapsed võrdselt mõlema vanemaga sõltuvalt

vanemate puhkuste aegadest. Vanemad lepivad kokku laste kummagi vanema juures

viibimise ajad iga aasta 15. maiks;

5 (8)

 vaheaegadel isa juures viibimistel arvestatakse, kas noorem vend on selleks vanuseliselt

valmis;

 perekondlikud tähtpäevad (sünnipäevad, isadepäev, emadepäev, vanavanemate

sünnipäevad jm) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Teise

vanema teavitamise aeg on esimesel võimalusel, aga hiljemalt nädal enne tähtpäeva;

 muutustest lapsega kokkusaamise aegades (näiteks lapse haiguse tõttu) teatab vanem

teisele vanemale esimesel võimalusel;

 lastega suhtlemise korda võib muuta vanemate kokkuleppel.

Maakohus jättis laste menetluses riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud riigi kanda,

muud menetluskulud need kandnud menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus kohaldas perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1, § 137 lg-d 1 ja 3 ning § 143 lg 1.

Vanemad ei jõudnud menetluse ajal kokkuleppele vanema venna hooldusõiguse küsimuses.

31. märtsil 2016 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) lastekaitsetöötaja juures sõlmitud

kokkuleppe kohaselt asus vanem vend elama isa juurde. Ema nõustus sellise korraldusega kuni

12. maini 2016, kui ta viis lapse enda juurde ja isale ei tagastanud.

Ema vastuväited on kõik seotud etteheidetega isale seoses lapse hooldamisega – toit, puhtus,

režiim, isa eluruumis korra puudumine. Suhete lähedusele lapse ja vanemate vahel ning muule,

mis ei ole füüsilise hooldusega seotud, ei ole ema üheski vastuväites tähelepanu omistanud.

Tuvastatud asjaoludest ilmnevalt on ema elu olnud varasematel aastatel lapse elu korraldamise

seisukohalt ebastabiilne – ema on vahetanud neljal korral elukohta mitmesaja km kaugusele, ei

ole püsinud töökohtades, vanem vend on järjest pidanud harjuma muutunud oludega ja seoses

elukohtade muutumisega on lasteaias käimine jäänud ebastabiilseks. Käesolevaks ajaks on ema

elukorraldus stabiilne. Ta elab koos elukaaslasega elukaaslasele kuuluvas korteris, kus on

lastele sobivad elamistingimused. Peagi sünnib ema kolmas laps.

Isa on ema materiaalselt ja vaimselt abistanud ka siis, kui viimane koos lapsega kodust lahkus,

isa on alati lapsega sidet hoidnud. Isa elab temale kuuluvas korteris Tallinnas Lasnamäel, kus

on tagatud lapsele sobivad elamistingimused.

Kogutud tõenditest ilmneb, et mõlema vanema suhted vanema vennaga on lähedased. Ta tunneb

ennast hästi mõlema vanema elukohas. Ta on elanud mõlema vanema elukohas ja mõlemad

vanemad on tema hooldamisega hakkama saanud.

Samas on ema oluliselt rikkunud vanema venna hooldusõigust, asudes kahel korral lapsega

Võrru elama selles isaga eelnevalt kokku leppimata. Ema sellise tegevuse tagajärjel jäi laps

mitme kuu vältel ilma suhtlemisest isaga. Ema on takistanud isa ja lapse suhtlemist enne

kohtumenetlust. Menetluse käigus on ema olnud paindlik isa ja lapse suhtlemise korraldamisel,

samas väljendades korduvalt, et see on temapoolne vastutulek isale, aga mitte lapse normaalse

elukorralduse tagamine. Menetluse käigus ilmnes, et vanema vennaga suheldes nimetab ema

isa „onuks“. Selline käitumine on otseselt suunatud lapse isast emotsionaalselt eemaldamisele.

Isa osas tuvastas maakohus, et tema elukoht on eelnevalt olnud korrast ära, laps pole olnud

pestud ja laps on söönud rämpstoitu, isa on lapsega liiga leebe. Sellised puudused lapse

hooldamisel ei ole märkimisväärsed ja neid ei ole põhjust arvesse võtta lapse hooldusõiguse

küsimuse otsustamisel. Lapse hooldusõiguse küsimuse otsustamisel on oluline eelkõige

vanema ja lapse suhted ja vanema vaimne valmisolek lapse kasvatamiseks, mitte aga

igapäevase füüsilise hoolduse küsimused. Lapse füüsiline hooldamine on õpitav.

Isa ei ole rikkunud lapse hooldusõigust ema ja lapse suhte õõnestamisel, ema on aga tegutsenud

isa ja lapse suhte vastu.

6 (8)

Eestkosteasutus ja laste esindaja toetavad isa avalduse rahuldamist, et tagada isa ja vanema

venna sideme säilimine. Suhtlemiskorra määramisel lähtus maakohus lisaks sellest, et lapsed

on nädalavahetustel koos kummagi vanema juures ja nädala sees ühel õhtul koos teise vanema

juures. Pikematel isa juures viibimistel tuleb arvestada noorema venna vanusega, kuna ta on

alles üheaastane. Selliselt on piisavalt tagatud laste õigused suhelda kummagi vanemaga.

MÄÄRUSKAEBUS

Ema esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada osas,

millega vanemate ühine hooldusõigus vanema venna suhtes osaliselt lõpetati ja

ainuhooldusõigus tema elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes anti isale

ning uue määrusega jätta avaldus rahuldamata.

Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks jõudis kohus lihtsustatud järeldusele nagu poleks lähedus ja soojus pojaga ema jaoks

oluline. Ema näol on tegemist inimesega, kes ei ole harjunud oma tunnetest võõraste inimeste

ees rääkima ning seetõttu kõneleb ta vaid lihtsatest asjadest, nagu seda on poja korralik

toitumine, puhtus, kord jms, mis kindlasti näitab tema hoolt ja armastust poja vastu. Ka kohus

leidis, et vanema venna suhted on mõlema vanemaga väga lähedased ja mõlemad saavad tema

hooldamisega hakkama.

Teiseks jättis kohus tähelepanuta, et ema Tallinnast lahkumise põhjuseks oli halb suhe isaga.

Ema ei lahkunud pojaga juhuslikesse elupaikadesse, vaid läks Võrru, kust ta on pärit ja kus ta

oma lähedaste hulgas end turvaliselt tundis. Isa veenmisel tuli ema tema juurde tagasi, kuid

ühisest elust siiski midagi välja ei tulnud.

Kolmandaks on arusaamatu kohtu väide, et Võrus elades takistas ema isal pojaga suhtlemast,

kuna samas kohus leidis, et isa on alati vanema vennaga, ka lapse Võrus elamise ajal, sidet

hoidnud.

Neljandaks kinnitab ema, et pole kunagi lapsele tema isa kohta „onu“ öelnud. Ilmselt on temast

valesti aru saadud. Ka 28. juuni 2016 istungiprotokollist ei nähtu, et ema oleks midagi

sellekohast väitnud. Kui laste esindaja ja kohus seda väidetavat ütlust oma seisukoha

kujundamisel määravaks pidasid, oleks vähemalt laste esindaja pidanud vanema vennaga

veelkord vestlema ning jutuajamise käigus välja selgitama, kuidas ema lapsele isa nimetab.

Viiendaks ei ole aru saada millel põhineb kohtu järeldus, et ainult ema eiras Lasnamäe LOV-ga

ja Võru lastekaitsega sõlmitud kokkuleppeid. Lasnamäe LOV lastekaitsespetsialisti seisukohast

nähtub, et kumbki vanematest ei ole suutnud kinni pidada omavahel, Lasnamäe LOV-s ning

Võrus elamise perioodil Võru lastekaitsega sõlmitud kokkulepetest.

Nii lastekaitse spetsialist kui lastele määratud esindaja kinnitavad, et ema juures on kord ja

puhtus, ta jälgib lapse õppimist distsipliini järgimist, samuti tervislikku toitumist. Isa kodus

valitseb seevastu korratus ja räämas olek, isa ei nõua distsipliini ja isiklikust hügieenist

kinnipidamist ja endaga arvestamist. Samuti oli isa korteris pikemat aega remont tegemata.

Kuuendaks jättis kohus tähelepanuta, et vanema venna elu- ja viibimiskoha küsimuses isale

ainuhooldusõiguse andmisega lahutatakse vennad. 28. juuni 2016 kohtuistungi protokollist

nähtub, et vanem vend rääkis laste esindajale, et emaga on tal lähedane suhe ja väike vend on

talle väga kallis. Mingit mõjuvat põhjust ei ole, miks vennad peaksid lahus kasvama.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis isale, lastele riigi õigusabi korras

määratud esindajale ja eestkosteasutusele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Isa, laste

esindaja ja eestkosteasutus vaidlesid määruskaebusele vastu.

7 (8)

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

Määruskaebuses on soovitud asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg-st 3

tulenevalt lahendatakse määruskaebust ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea

vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei pea kolleegium vajalikuks kohtuistungit

korraldada.

PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus

või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus

kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

Kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu

kaalutlusotsus, siis sekkub kõrgema astme kohus sellesse vaid juhul, kui alama astme kohus on

ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu

12. veebruar 2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28).

Maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud.

Maakohus põhjendas piisavalt otsustust, miks tuleb vanema venna suhtes lõpetada osaliselt

vanemate ühine hooldusõigus ja anda isale üle ainuhooldusõigus tema elu- ja viibimiskoha

määramise, hariduse ja tervise küsimustes. Maakohus on seejuures arvestanud mõlema vanema

õigusi ja kaalunud kõiki asjaolusid. Määruskaebuse väited ei võimalda praegusel juhul

järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse

kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja

materjalidest. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hinnanud kõiki esitatud tõendeid nende

kogumis ning võtnud asjakohasel määral arvesse ka eestkosteasutuse ja laste esindaja arvamusi.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Maakohus ei ole emale ette heitnud lapsega läheduse puudumist, vaid seda, et ta ei pea oluliseks

isa ja vanema venna suhete tähtsust ega soovi nendevahelisi suhteid toetada. Maakohus jõudis

sellele järeldusele esitatud asjaolude pinnalt, millest nähtub, et ema on takistanud isal vanema

venna suhtes hooldusõiguse teostamist ning ka isa ja lapse omavahelist suhtlust.

Nii on maakohus välja toonud, et ema elu oli ebastabiilne ja ta vahetas korduvalt elukohta,

kolides väikese lapsega Tallinna ja Võru vahet. Kuigi esitatud asjaoludest ei nähtu, et ema oleks

Võrus elades takistanud isal lapsega suhtlemast, ei vaidle ema vastu kohtu järeldusele, et

lapsega hoidis sidet just isa. Asjakohane ei ole ema väide, et ta pidi elukohta vahetama isa tõttu,

sest omavahelised suhted on mõlema poole kujundada ja kahe täiskasvanu omavahelise suhte

kvaliteedi eest vastutavad mõlemad suhtepooled.

Maakohus viitas põhjendatult ka sellele, et kuigi vanemad leppisid 31. märtsil 2016 Lasnamäe

LOV lastekaitse spetsialisti juuresolekul laste elukohas ja elukorralduses kokku, rikkus ema

seda juba mais 2016 ja takistas isal vanema vennaga suhtlemist enne kohtumenetlust. Sellele

sedastusele ei ole ema vastu vaielnud.

Samuti nähtub 13. septembri 2016 istungiprotokollist (I kd tl 82–83), et ema ei eita laste

kuuldes isa onuks kutsumise fakti. Vastupidine väide määruskaebuses ei ole veenev.

Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus põhjendatult järeldusele, et ema on tegutsenud isa ja

vanema venna suhte vastu. Samas oluline kriteerium, millest kohus hooldusõiguse küsimuse

8 (8)

lahendamisel lähtuda saab, on see, kas on tagatud teise vanema võimalus ilma suurte

takistusteta lastega suhelda.

Maakohus toetus eestkosteasutuse esindaja ja laste esindaja seisukohtadele ning leidis, et

tagamaks isa sideme säilimist lastega tuleb anda isale vanema venna suhtes ainuhooldusõigus

elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes. Nii eestkosteasutuse esindaja

kui ka laste esindaja väljendasid 10. novembri 2016 kohtuistungil (I kd tl 152–153), et kui

emale jääb otsustusõigus laste ja isa suhtlemise osas, siis laste suhe isaga katkeb. Sama

seisukohta väljendasid eestkosteasutus ja laste esindaja määruskaebusele vastates.

Nähtuvalt eestkosteasutuse 21. detsembri 2016 seisukohast on mõlemal vanemal laste

kasvatuspõhimõtete ja –viiside, samuti koostöö osas arenguruumi, arvestades eelkõige laste

huve. Isa on tunnistanud puudujääke oma lapsekasvatuslikes oskustes jm lapse

elukorralduslikes küsimustes, samuti suhetes emaga. Laste isa on järginud talle antud soovitusi,

ta on valmis oma oskusi jätkuvalt täiendama. Laste ema ei leia, et ta midagi valesti oleks teinud

või teeks. Isa on andnud oma nõusoleku enda suunamiseks nõustamisele lapsekasvatuslikes

küsimustes ja ta on Lasnamäe LOV poolt suunatud Tallinna Perekeskuse Nõustamisteenistusse

(II kd tl 6–7).

Põhjendatud ei ole ka ema seisukoht, et vanema venna elu- ja viibimiskoha küsimuses isale

ainuhooldusõiguse andmisega lahutatakse vennad. Maakohus on suhtluskorra kindlaks-

määramisel lähtunud piisaval määral sellest, et lapsed saaksid vanemate juures olla koos. Seega

on määrusega tagatud, et suhtluskorda järgides ei katke side laste vahel ega kummagi vanemaga.

Lisaks võivad vanemad alati kokku leppida kohtumäärusega määratud suhtlemiskorrast

erinevas suhtlemiskorras ning seda kas ajutiselt või alaliselt. Üksnes kokkuleppe puudumisel

tuleb vanematel täita kohtu määratud suhtlemiskorda. Seega oleneb ainult vanematest, kui tihe

on laste omavaheline side.

Kuivõrd isale jääb ainuhooldusõigus vanema venna elu- ja viibimiskoha määramise osas,

puudub ka alus muuta vaidlustatud määrusega kinnitatud suhtluskorda (maakohtu määruse

resolutsiooni p 3). Määruskaebuses ei sisaldu väiteid, mis oleks konkreetselt suunatud

suhtlemiskorra vaidlustamisele.

Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata,

siis jäävad määruskaebusega seonduvad kulud ema kanda (TsMS § 171 lg 1), välja arvatud

puudutatud isikutele riigi arvel määratud esindajate kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172

lg 3). Tasu puudutatud isikutele osutatud riigi õigusabi eest määrab kohus kindlaks eraldi

määrus(t)ega.

Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei

tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab vajadusel rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuste

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm