2-16-115030/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-115030

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2017, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasi

AS Starman hagi Jaanis Aunapuu vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

693.84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS Starman, rk 10069659; asukoht Akadeemia

tee 28, 10151 Tallinn; lepinguline esindaja Triin

Reinmaa, e-post triin@creditreform.ee ;

kostja

Jaanis

Aunapuu,

ik

XXXXXXXXXXX;

registrisse kantud elukoht XXXXXXXXX, tegelik

elukoht

teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Jaanis Aunapuult (Aunapuu) AS Starman kasuks 10.03.2014

sõlmitud sideteenuse võimaldamise lepingu, 21.03.2014 sõlmitud lepingulisa ja

25.06.2015 sõlmitud sideteenuse võimaldamise lepingu alusel võlgnevus 234.60

eurot, kahjuhüvitis tagastamata esemete eest 119.70 eurot ja viivis 69.63 eurot,

kokku 423.93 eurot.

3. Jätta rahuldamata AS Starman nõue Jaanis Aunapuult leppetrahvi

väljamõistmiseks summas 269.91 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 61 % kostja kanda ja 39 % hageja kanda.

Kostja menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Määrata AS Starman menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 (kakssada)

eurot.

8. Välja mõista Jaanis Aunapuult AS Starman kasuks menetluskulude katteks

122 (ükssada kakskümmend kaks) eurot, millelt tuleb maksta viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva

otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500

eurot.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava

osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamist.

Kohus leiab, et AS Starman hagi Jaanis Aunapuu vastu on õiguslikult põhjendatud

osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi

ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

AS Starman ja kostja sõlmisid 10.03.2014 sideteenuse võimaldamise lepingu, 21.03.2014

lepingulisa ja 25.06.2015 teise lepingu, mille alusel AS Starman kohustus pakkuma

kostjale sideteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud

arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Poolte vahel sõlmitud lepingud on

tüüptingimustel sõlmitud lepingud VÕS § 35 lg 1 tähenduses, sest hageja ei ole tõendanud,

et tema poolt viidatud Üldtingimused olid läbi räägitud, vaid neid oli kostjale tutvustatud.

Riigikohtu praktika kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka

siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused 3-2-1-

125-08, p 14, nr 3-2-1-156-13, p 10). Tüüptingimuste kontrollimine on kohtu kohustus, sest

TsMS § 438 lg 1 kohaselt on tegemist õiguse kohaldamisega.

Kohus on seisukohal, et hageja esitatud AS Starman Telekommunikatsiooniteenuste

Üldtingimuste, kehtestatud 11.09.2014, punktis 10.3. sätestatu: „Kliendi kohustuse

rikkumisel on Starmanil õigus nõuda Kliendilt igakordsel rikkumisel Hinnakirjas sätestatud

võlahaldustasu tasumist. Lisaks sellele on Starmanil õigus anda nõue Kliendi vastu

sissenõudmiseks inkassoteenust osutavale isikule. Sellisel juhul on Starmanil õigus nõuda

ja Kliendil kohustus tasuda Starmanile leppetrahv vastavalt Hinnakirjale.“ on tüüptingimus

VÕS § 35 tähenduses, sest see on hageja poolt eelnevalt välja töötatud ja selle sisu kostja ei

saanud lepingut sõlmides mõjutada.

VÕS § 42 lg-s 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui

tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille

teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust.

Hageja nõuab kostjalt ka leppetrahvi summas 269.91 eurot. Kohtu hinnangul on

tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda võlgnevuse

sissenõudmise korral kindlas summas leppetrahvi, kostjat ebamõistlikult kahjustav ja

seetõttu tühine. Leppetrahvi väljamõistmise nõue tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1

järgi tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus

rahuldas hagi 61 % ulatuses, tuleb jätta menetluskulud 61 % ulatuses kostja ja 39 %

ulatuses hageja enda kanda.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 295 eurot,

sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 170 eurot.

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses, mistõttu hageja põhjendatud ja

vajalikud kulud õigusabile on 75 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud 200 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades

hüvitada 61% ehk 122 eurot. Kostja tuleb hageja taotlusel tasuda menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik