3-14-52928/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52928

Haldusasi

Dreicon OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

27.10.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/022922-9

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

–

Dreicon

OÜ,

esindajad

vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Janar

Urres

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindajad

Kristel Uibo ja Sirle Orav-Hinno

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.01.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Dreicon OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

17.01.2017

RESOLUTSIOON

1. Jätta Dreicon OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.01.2016

otsus haldusasjas nr 3-14-52928 muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.02.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-14-52928

2(13)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 16.04.2014 korralduse nr 12.2-3/022922-1 alusel

Dreicon OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar-

veebruar 2014.

Dreicon OÜ kajastas 2014. a jaanuari ja veebruari raamatupidamises ja käibemaksuarvestuses

mh puitmaterjali ostu-müügi tehinguid OÜ-ga Tilgad ja Wasserhaus OÜ-ga ning

konsultatsiooniteenuse tehingut Wasserhaus OÜ-ga, deklareerides Wasserhaus OÜ ja

OÜ Tilgad arvete (I kd, tl 106-111) alusel 2014. a jaanuaris ja veebruaris sisendkäibemaksu

kokku summas 15 522,63 eurot. Dreicon OÜ võõrandas väidetavalt OÜ-lt Tilgad ja

Wasserhaus OÜ-lt soetatud puitmaterjali edasi OÜ-le Ha Serv ning Wasserhaus OÜ-lt soetatud

konsultatsiooniteenuse OÜ-le Urania COM.

2. Maksuhaldur koostas 15.10.2014 kontrollakti nr 12.2-3/022922-8 (I kd, tl 56-64p).

Dreicon OÜ ei soetanud puitmaterjali OÜ-lt Tilgad ja Wasserhaus OÜ-lt ega

konsultatsiooniteenust Wasserhaus OÜ-lt. Üksnes arve väljastamine ja raha maksmine ei tõenda

tehingu tegelikku toimumist. Kontrolli käigus selgunud asjaolud kinnitavad, et Wasserhaus OÜ

ja OÜ Tilgad on variäriühingud. Äriühingutes Dreicon OÜ ja OÜ Tilgad tegutsenud isikud on

omavahel seotud läbi teiste äriühingute. Näiteks asus maksuhaldur Rakecon OÜ august 2013

käibemaksu kontrolli raames seisukohale, et Rakecon OÜ, mille juhatuse liikmeks on erinevatel

aegadel olnud nii JP kui MD, ning OÜ Raimotex, mille juhatuse liige oli ajavahemikul

09.01.2013-26.06.2014 AP, vahel ei leidnud aset reaalseid majandustehinguid ning OÜ

Raimotex arvete alusel deklareeritud sisendkäibemaks oli alusetu.

Dreicon OÜ-l oli õigus esitada kontrollaktile arvamus või vastuväited hiljemalt 23.10.2014.

Dreicon OÜ vastuväiteid ei esitanud.

3. MTA tegi 27.10.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/022922-9 (I kd, tl 13-18), millega vähendas

Dreicon OÜ 2014. a jaanuari sisendkäibemaksu summas 8222,49 eurot, määras Dreicon OÜ-le

tasumiseks käibemaksu 2014. a jaanuari eest 8222,49 eurot, vähendas 2014. a veebruari

sisendkäibemaksu summas 7300,14 eurot ning määras Dreicon OÜ-le tasumiseks käibemaksu

2014. a veebruari eest 7300,14 eurot.

1) Dreicon OÜ on puitmaterjali soetanud, kuid mitte OÜ-lt Tilgad ja Wasserhaus OÜ-lt.

OÜ Tilgad ja Wasserhaus OÜ nimel koostatud ja Dreicon OÜ poolt maksuhaldurile esitatud

dokumendid ei kajasta tegelikkuses toimunut, vaid on koostatud üksnes eesmärgiga jätta mulje

tehingute toimumisest. Dreicon OÜ on teadlikult kajastanud oma raamatupidamises ja

maksuarvestuses tegelikult mittetoimunud tehingute kohta vormistatud arveid. Tegemist on

tahtliku tegevusega, mille eesmärk on Dreicon OÜ maksukohustuse vähendamine.

2) Kuigi MD selgituste kohaselt suhtleb ta OÜ-st Tilgad AP-ga, siis AP on Rakecon OÜ 2013.

a augusti üksikjuhtumi kontrolli raames maksuhaldurile kinnitanud, et ta ei tunne MD isiklikult.

Maksuhaldurile esitatud Dreicon OÜ ja OÜ Tilgad vahel 15.10.2013 sõlmitud saematerjali

ostu-müügilepingu nr 4-13-1 (I kd, tl 101-101p) on OÜ Tilgad esindajana allkirjastanud

juhatuse liige AP (kirjapilt lepingus: P), kuid äriregistri andmetel sai AP OÜ Tilgad juhatuse

liikmeks alates 20.11.2013. Seega ei saanud OÜ Tilgad poolt lepingut allkirjastada AP, sest tal

3-14-52928

3(13)

puudus selleks õigus. Maksuhalduri hinnangul on leping sõlmitud tagantjärele ega vasta

tegelikkusele. OÜ Tilgad ei ole täitnud talle 10.07.2014 esitatud korraldust nr 12.2-3/022922-4

(II kd, tl 55-56p), millega kohustati äriühingut andma teavet ja esitama kõik OÜ Tilgad

raamatupidamises olevad dokumendid, mis on seotud Dreicon OÜ-le saematerjali

võõrandamisega. Seega ei ole Dreicon OÜ-le puitmaterjali võõrandamine leidnud kinnitust ka

OÜ Tilgad raamatupidamises. Dreicon OÜ raamatupidamisdokumentide hulgas ei olnud ühtegi

Dreicon OÜ ja OÜ Tilgad vahelist ostu-müügilepingus kokkulepitud kauba üleandmise-

vastuvõtmise saatelehte või akti ning kõik väidetavalt OÜ Tilgad poolt koostatud arved on

väljastanud AP, kuid maksukohustuslaste registris sellise perekonnanimega isikuid ei ole. See

asjaolu annab alust kahtlusele, et OÜ Tilgad nimel ei ole arveid koostanud AP. Usutav ei ole,

et isik kirjutab teadlikult oma nime korduvalt valesti. Ostu- ja müügiarvetest nähtub, et Dreicon

OÜ on võõrandanud väidetavalt OÜ-lt Tilgad soetatud puitmaterjali samal päeval ja samas

koguses edasi OÜ-le Ha Serv. See asjaolu seab tehingute tegeliku toimumise Dreicon OÜ ja

OÜ Tilgad vahel kahtluse alla, sest sellise spetsiifilise kauba nagu puitmaterjali ostu-müügi

puhul on tavapärane, et kontrollitakse kauba koguseid, kvaliteeti ja õigeid mõõtmeid.

3) Dreicon OÜ ja Wasserhaus OÜ seaduslike esindajate (vastavalt MD ja MM) vahel

25.01.2014 sõlmitud puitmaterjali ostu-müügileping nr 4-13-2 (I kd, tl 102-102p) on sõlmitud

pärast Dreicon OÜ-le esimese müügiarve esitamist (20.01.2014). See asjaolu viitab sellele, et

ostu-müügileping on sõlmitud tagantjärele. Wasserhaus OÜ juhatuse liikme MM ja Dreicon OÜ

töölise AK selgitused kauba üleandjate, kauba sorteerimise ja hindamise aja kohta on

vastuolulised. MM sõnul oli ta volitanud kauba vastuvõtmiseks ja selle edastamiseks müüjatele-

ostjatele JP. MM ise oli kauba üleandmise juures paar korda, kui JP ei saanud olukorraga

tegeleda. AK kinnitas, et kauba müüjaks oli alati välismaine ettevõte ning kauba üleandjaks olid

vene keelt rääkivad autojuhid. Ta käis kauba koormatel ise vastas ning kaupa toodi Leedu

numbrimärkidega autodega. Kuivõrd AK tundis JP, ei saanud viimase isik AK-le tundmatuks

jääda. Seetõttu ei ole usutavad MM ütlused kauba üleandmise kohta. Vastuolud esinevad ka

kauba päritolu ja koguse osas. Käibemaksualase infovahetuse süsteemi VIES andmetel

deklareeris jaanuaris 2014 kauba võõrandamist Wasserhaus OÜ-le ainult Leedu Vabariigi

äriühing UAB Azuolitos Prekyba summas 7714,94 eurot ning MTA andmebaasidest ei nähtu

perioodil jaanuar-veebruar 2014 kauba importi Wasserhaus OÜ poolt. Wasserhaus OÜ on tema

suhtes läbi viidud maksumenetluses esitanud maksuhaldurile kauba veose lehe (CMR), milles

kajastub kauba soetus nimetatud Leedu äriühingult koguses 12,27 m3. Veebruaris 2014 ei

deklareeri infovahetuse süsteemi VIES andmetel ükski äriühing kauba müüki Wasserhaus OÜ-

le. Dreicon OÜ esitatud raamatupidamisdokumentide hulgas olevate Wasserhaus OÜ arvete

järgi on Dreicon OÜ soetanud Wasserhaus OÜ-lt puitmaterjali kokku 169,463 m2.

4) OÜ-l Tilgad ja Wasserhaus OÜ-l on variühingu tunnused. Äriühingutel puuduvad töötajad

ning nad on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Mõlemate äriühingute juriidiline

aadress on Paldiski mnt 22-2, Tallinn, kust MTA poolt saadetud tähtkirjad tagastatakse AS Eesti

Post poolt hoiutähtaja möödumisel. MTA-le teadaolevalt on sellel aadressil asuvat ruumi

rentinud JP. Pahatahtlikkusele viitab ka asjaolu, et päev pärast maksuhalduri kohtumist MD-ga

muudeti Wasserhaus OÜ juhatuse liiget, kelleks sai tundmatu Valgevene kodanik VT.

4. Dreicon OÜ esitas 26.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 6-10) MTA

27.10.2014 maksuotsuse tühistamiseks.

1) Maksuhaldur ei ole arvestanud ja uurinud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning on

hinnanud vääralt asjas kogutud tõendeid. Maksuhaldur ei ole palunud kaebajal selgitada

maksuotsuses välja toodud vastuolusid ega üritanudki välja selgitada tegelikke asjaolusid.

Maksuotsus on üles ehitatud ebatäpsuste pinnalt. Selgitused on jäänud võtmata asjas kesksetelt

isikutelt (nt AP, JP, JM, RS), kes igal juhul oleksid pidanud omama olulist teavet ja kellelt teabe

3-14-52928

4(13)

kogumisega oleks olnud võimalik kõrvaldada vastuolud. AP-l, kes oli kontrollitaval perioodil

OÜ Tilgad juhatuse liige, oleks MD selgitustest nähtuvalt olnud teavet tehingute kohta OÜ-ga

Tilgad. JP oleks saanud anda olulist teavet tehingute osas Wasserhaus OÜ-ga, sest MM ütluste

kohaselt oli JP vastutusalas kauba vastuvõtmine ja selle edastamine müüjatele-ostjatele. Samuti

selgitasid MD ja MM, et JP oli maksuhalduri poolt kahtluse alla seatud konsultatsiooni läbiviija.

Kuigi MD ütluste kohaselt võisid Wasserhaus OÜ poolt OÜ-le Dreicon kauba üleandmise

juures olla AK, JM või RS, pöördus maksuhaldur selgituste saamiseks üksnes AK poole.

Kuivõrd maksuhaldur ei ole täitnud uurimiskohustust nõuetekohaselt, ei ole tõendamiskoormus

läinud üle kaebajale.

2) Maksuhaldur on seoses tehingutega OÜ-ga Tilgad tuginenud maksuotsuses AP selgitustele,

mis on antud Rakecon OÜ 2013. a augusti üksikjuhtumi kontrolli raames. Selle kontrolli

materjali ei ole asja juurde võetud, mistõttu ei põhine maksuhalduri vastavad väited menetluses

kogutud tõenditele. Maksuhaldur on ebaõigesti järeldanud AP ütlustest, et viimane ei tunne MD.

Kui maksuhaldur oleks Dreicon OÜ maksumenetluses pöördunud AP poole, oleks viimane

saanud selgitada ka asjaolusid seonduvalt müügilepingu sõlmimise aja ja arvel valesti kirjutatud

nimega. Võib oletada, et AP kirjutas müügilepingule OÜ Tilgad nimel alla enne seda, kui sai

äriregistri kohaselt äriühingu juhatuse liikmeks, põhjusel, et tal oli juba siis volitus sõlmida

äriühingu nimel lepinguid. Samuti võib oletada, et arvel märgitud AP nimes oli lihtne kirjaviga,

mis tekkis esimese arve koostamisel ning hiljem kasutati arvete väljastamisel sama põhja. OÜ-

le Dreicon maksu määramiseks ei piisa tehingu teist poolt OÜ-d Tilgad iseloomustavatest

andmetest. Samuti on maksuhaldur OÜ Tilgad kui väidetava variisiku iseloomustamisel

lähtunud peaasjalikult ajaperioodist, mis on kontrolliperioodist ja tehingute toimumise ajast

hilisem. Tehingute toimumist ei sea kahtluse alla asjaolu, et Dreicon OÜ müüs puitmaterjali

samal päeval ja samas koguses edasi. Selline tegevus on puidutööstuses küllaltki tavapärane

ning majanduslikult mõistlik. OÜ-lt Tilgad soetatud kauba kogused ei olnud märkimisväärsed

ning kauba üle kontrollimine ja edasimüümine ühe päeva jooksul oli reaalne.

3) Tehingu toimumist Wasserhaus OÜ-ga ei sea kahtluse alla maksuhalduri viidatud asjaolu, et

müügileping tehingupoolte vahel oli sõlmitud pärast OÜ-le Dreicon esimese arve esitamist.

Kirjaliku ostu-müügilepingu sõlmimine enne tehingute tegemist ei ole kohustuslik ning selle

sõlmimata jätmine on praktikas küllaltki sagedane. Pooled, kes soovinuks lepingut tagantjärele

sõlmida, oleksid kahtluste vältimiseks vormistanud lepingu kuupäevaga enne esimese tehingu

teostamist. Tehingute mittetoimumist ei saa järeldada ka maksuhalduri viidatud väidetavatest

vastuoludest MM ja AK selgitustes kauba üleandmise kohta. MM on selgitanud, et kaupa

transporditi OÜ-le Wasserhaus müüja (Leedu) transpordiga. Seega on loogiline, et AK võttis

kauba maha Leedu numbrimärkidega autost ja kauba andis üle vene keelt kõnelev (ilmselt

Leedu) autojuht. AK ei pidanudki oma tööülesannetest lähtuvalt teadma, millise äriühingu

kaupa ta maha laadib. Ühegi osapoole selgitustest ei nähtu, et JP oleks reaalselt käinud kaupa

kohapeal üle andmas. Seega ei ole põhjendatud maksuhalduri väide, et kauba üleandmise juures

ei oleks saanud JP isik AK-le tundmatuks jääda. Maksuhaldur ei ole palunud JP-l selgitada,

millised olid tema tööülesanded ja kas ta viibis kauba üleandmise juures või mitte. Ka OÜ

Wasserhaus kui väidetava variisiku iseloomustamisel on lähtutud hilisemast ajaperioodist kui

tehingute toimumise aeg.

4) Maksuhalduri viidatud vastuoludest ei saa teha järeldust, et OÜ Dreicon ei soetanud

Wasserhaus OÜ-lt konsultatsiooniteenust. Nii OÜ Dreicon kui MM, kes oli konsultatsiooni

läbiviimise perioodil Wasserhaus OÜ juhatuse liige, kinnitavad teenuse osutamist ning

maksuhaldurile on esitatud vastav arve. Poolte selgitused kattuvad laias plaanis. MM

maksuhaldurile antud vastuse napisõnalisust ei saa ette heita OÜ-le Dreicon. Maksuhaldur oleks

saanud soovi korral pöörduda MM poole lisaküsimustega või küsida teavet JP-lt, kes oli

konsultatsiooni üks läbiviija.

3-14-52928

5(13)

5) Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla Wasserhaus OÜ-lt ja OÜ-lt Tilgad soetatud kauba

müümist OÜ-le Ha Serv. Vaidlus kauba olemasolu üle puudub. OÜ-le Dreicon ei saa ette heita

hoolsuskohustuse rikkumist ega muude kohustuste täitmata jätmist. Kaebaja näitas tehingute

sõlmimisel üles äris nõutavat hoolsust, kontrollides müüja käibemaksukohustuslaseks olemist

ning tegutsedes heas usus. Kaebajal on olnud igati põhjust eeldada, et arvel märgitud isik on

tegelik kauba müüja ning tema ei vastuta tehingu teise poole maksuseaduste täitmise eest.

Maksuhaldur ei ole tuvastanud maksueelist ega analüüsinud, millist kahju on riik saanud.

5. MTA palus 30.01.2015 vastuses jätta kaebus rahuldamata (I kd, tl 49-53) ning esitas kohtule

maksuotsuse koostamise aluseks olnud tõendid (I kd, tl 55-152p).

1) Tehingute mittetoimumisele viitavad OÜ Tilgad ja Wasserhaus OÜ variäriühingule

iseloomulikud

tunnused,

dokumentide

vähesus

(puuduvad

saatelehed,

üleandmis-

vastuvõtmisaktid) ja ütluste vastuolulisus, samuti asjaolu, et isikud on olnud ammused tuttavad,

ning tehingupartnerite kõrvalehoidumine teabe andmisest ja tehingute täpsemate asjaolude

selgitamisest ja konkreetsete vastuste andmise vältimine. Olles OÜ-s Tilgad ja

Wasserhaus OÜ-s tegutsenud isikutega pikaajalised tuttavad, pidi kaebaja teadma, et nendes

äriühingutes ei toimunud reaalselt majandustegevust. Kuna tehinguid ei toimunud, ei pea

maksuhaldur tuvastama maksueelise saamist.

2) Kaebajal oli pärast kontrollaktiga tutvumist võimalus esitada maksuhaldurile eriarvamus,

täiendavad tõendid, dokumendid või taotlused, kuid ta ei teinud seda. Samuti oli kaebajal

võimalus pöörduda ise oma tehingupartneri poole ja paluda viimasel täita maksuhalduri

korraldus.

3) Maksuhaldur ei pidanud vajalikuks pöörduda AP poole, kuivõrd maksuhaldurile oli teada, et

isik viibis väidetavalt toimunud tehingute ajal 14.01.2014 kuni 24.02.2014 välislähetuses

Suurbritannias. Samuti oli AP teises maksumenetluses kinnitanud, et ta ei tunne isiklikult MD.

Kuigi maksuhaldur ei edastanud kaebajale 26.11.2014 kirjaga (I kd, tl 23) maksumenetluses

kogutud dokumentide hulgas AP selgitusi, ei tähenda, et maksuhalduri viited nendele

selgitustele oleksid paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja oleks pidanud ise tõendama, millest

tulenes AP-le õigus allkirjastada müügilepingut. OÜ Tilgad on maksuhaldurile 06.01.2014

edastatud e-kirjas kinnitanud, et äriühing viibis kuni 20.01.2014, s.o mh OÜ-le Dreicon arvete

koostamise ajal, kollektiivpuhkusel.

4) Maksuhaldur ei pidanud vajalikuks küsitleda JP, sest tema osalemine toimunud tehingutes ja

teadmine nendest ei olnud kindel. JP oli märkinud OÜ Rakecon (juhatuse liige perioodil

10.11.2010-05.08.2013 MD, perioodil 05.08.2013 – 24.04.2014 JP) suhtes 2013. a augusti

kohta läbi viidud kontrollimenetluses, et asja kohta oskab anda selgitusi MD; OÜ Rakecon on

esitanud arveid ka Dreicon OÜ-le; JP ei vastanud OÜ Rakecon maksumenetluses pärast

05.02.2014 enam revidendi telefonikõnedele; MD ja AK ei maininud oma seletustes, et JP oleks

viibinud kauba üleandmise-vastuvõtmise juures.

5) Maksuhaldur ei pidanud vajalikuks pöörduda JM ega kellegi teise poole, kes võis tegeleda

kauba vastuvõtmisega, sest AK ei maininud oma seletustes teisi kauba vastuvõtjaid kui JM,

kellega nad võtsid kaupa vastu koos.

6) Maksuhaldurile esitatud dokumendid ja selgitused OÜ-ga Tilgad tehingute toimumise kohta

ei lähe kokku. OÜ-le Ha Serv esitatud arvetel näidatud kogused erinevad OÜ Ha Serv

vastuvõtuaktidel näidatud kogustest. Kui kaebaja oleks soetanud saematerjali OÜ-lt Tilgad,

selle sorteerinud ning kogused üle mõõtnud, oleks arvetel näidatud kogused ühtinud

vastuvõtuaktidel näidatud kogustega. Samuti ei lähe maksuhaldurile esitatud arvetelt nähtuvalt

kokku kauba ostu-müügi ja veo kuupäevad. Nii OÜ-ga Tilgad kui Wasserhaus OÜ-ga sõlmitud

3-14-52928

6(13)

lepingu on koostanud kaebaja, sest lepingud kattuvad sõna-sõnalt. Seda kummastavam on, et

kaebaja ei ole nõudnud saatelehti ega koostanud kauba üleandmis-vastuvõtmisakte, mille

esitamises on lepingus kokku lepitud. Lisaks on kaebaja 16.01.2014 OÜ-lt Tilgad soetatud

taaralauad müünud juba 07.01.2014 edasi OÜ-le Sparexline Baltic (I kd, tl 112).

7) Kaebaja ei ole nõudnud saatelehti ega koostanud kauba üleandmis-vastuvõtmisakte ka

Wasserhaus OÜ-ga tehinguid tehes, kuigi nende esitamises on lepingus kokku lepitud. Usutav

ei ole, et kaupa vastu võtnud AK ei teadnud, kas ta võtab vastu välismaa äriühingu või Eesti

äriühingu kaupa. Wasserhaus OÜ-lt soetatud ja samal päeval edasi müüdud kaupa puudutavad

dokumendid ei lähe kokku OÜ Põhjatuul esitatud arvetega transporditeenuse osutamise kohta.

8) Maksuhaldur kustutas OÜ Tilgad käibemaksukohustuslaste registrist 03.02.2014 ja

Wasserhaus OÜ 10.02.2014 ning jättis vastavalt 25.02.2014 ja 25.03.2014 otsusega

rahuldamata taotlused nende äriühingute käibemaksukohustuslaste registris registreerimiseks.

Maksuhaldur on nende äriühingute kui väidetavate variäriühingute iseloomustamisel lähtunud

nende suhtes läbi viidud menetluses kogutud dokumentidest, mis puudutasid ka Dreicon OÜ-ga

tehingute tegemise ajaperioodi.

9) Kaebaja ning MM seletused konsultatsiooniteenuse osutamise kohta lähevad lahku teenuse

osutamise koha osas ning teenuse osutamise sisu ei ole kontrollitav, sest esitatud ei ole vastavad

tõendeid. Selgusetu on, millise konkreetse teenuse eest on arve esitatud. Maksustamisel on

sellises olukorras põhjendatud asuda seisukohale, et kaebaja pole vaidlusalust teenust saanud.

6. Kaebaja esitas 20.02.2015 täiendavad seisukohad (I kd, tl 157-159), milles leidis, et

maksuhaldur on kohtumenetluses asunud maksuotsust põhjendama mitmete uute, maksuotsuses

kajastamata väidete ning tõenditega. Kaebaja palus kohtul jätta need väited ja tõendid (I kd,

tl 132-152p) tähelepanuta. Kuna maksuhaldur on kaebajale arusaamatutel põhjustel jätnud

maksumenetluses selgitused võtmata AP-lt, JP-lt ja JM-lt, esitas kaebaja kohtule nende isikute

kirjalikud selgitused (I kd, tl 161-163).

7. Tallinna Halduskohus kohustas 29.06.2015 määrusega (I kd, tl 186) vastustajat esitama

kohtule maksumenetluse toimiku ning andis pooltele tähtaja sellest toimikust vaidlusega seotud

ja asja lahendamiseks vajalike tõendite ja muude dokumentide asja juurde võtmise taotluste

esitamiseks.

8. Maksuhaldur esitas 01.09.2015 halduskohtule maksumenetluse toimikus asuvad

dokumendid, mida ei olnud kohtule varem esitatud (II kd, tl 3-60p). Tallinna Halduskohus

selgitas 30.12.2015 kohtuistungil (protokoll II kd, tl 82-85p), et on võtnud vastustaja esitatud

dokumendid asja materjalide juurde. Halduskohus võttis istungil asja materjalide juurde kaebaja

esitatud 29.12.2015 e-kirja (I kd, tl 74), millest nähtub, et MTA ei olnud kogunud

kontrolliperioodi kohta käivaid OÜ Tilgad ja Wasserhaus OÜ pangakonto väljavõtteid, ning

MTA esitatud Dreicon OÜ Nordea pangas avatud konto väljavõtte perioodi 01.01.2014-

06.05.2014 kohta (I kd, tl 75), millelt nähtub, et OÜ Rakecon on tasunud 03.01.2014 MD-le

detsembrikuu palga.

9. Tallinna Halduskohus jättis 29.01.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Dreicon OÜ on puitmaterjali OÜ-lt Tilgad ja Wasserhaus OÜ-lt soetanud ning kasutanud

seda oma maksustatava käibe tarbeks. OÜ Tilgad ja Wasserhaus OÜ olid arvete väljastamise

hetkel käibemaksukohustuslased ning arved vastasid formaalselt käibemaksuseaduse

(KMS) § 37 nõuetele. Kuivõrd maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja kasutas

OÜ-d Tilgad ja Wasserhaus OÜ-d teadlikult ja tahtlikult üksnes fiktiivsete arvete vormistajana,

tugineb maksuotsus kahtlusele, et kaebaja osales maksupettuses. Olukorras, kus maksuhalduril

3-14-52928

7(13)

on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid

selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud.

Maksuotsuses välja toodud asjaolud (OÜ-l Tilgad ja OÜ-l Wasserhaus variäriühingu tunnuste

esinemine, dokumentide vähesus ning äripraktika seisukohast ebaharilik käitumine (ostu-

müügilepingute koostamine kaebaja poolt, üleandmis-vastuvõtmisaktide ja saatelehtede

puudumine, kaebaja poolt kauba edasivõõrandamine samal päeval), tehingupartnerite teabe

andmisest ja tehingute täpsemate asjaolude selgitamisest kõrvalehoidumine, tehinguosaliste

ütluste vastuolulisus) ja isikute omavaheline seotus andsid maksuhaldurile piisavalt alust

kahtluseks, et tehinguid vaidlusalustel arvetel pole toimunud ning kaebaja oli sellest teadlik.

Niisuguse kahtluse korral ei piisa tehingute toimumise tõendamiseks arvetest, ostu-

müügilepingutest ning tehinguosaliste kinnitustest tehingute toimumise kohta, vaid tehingute

toimumise kinnitamiseks tuleb esitada täiendavaid tõendeid. Kaebaja ei ole suutnud ümber

lükata maksuhalduri kahtlusi ega esitada täiendavaid tõendeid vaidlusaluste tehingute tegeliku

toimumise kohta.

2) Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ning on piisava põhjalikkusega kontrollinud

kõiki maksustamise seisukohast olulisi asjaolusid ja põhjendanud oma seisukohti. Maksuhaldur

on andnud hinnangu nii kaebaja poolt esitatud kui kolmandatelt isikutelt ja teistest

maksumenetlustest kogutud tõenditele. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on

maksuhalduril raske või võimatu esitada sellise rikkumise kohta otseseid tõendeid.

Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja

kaudsed tõendid kogumis ning piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on

eluliselt usutav. Olukorras, kus maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, miks on alust

mõistlikuks kahtluseks, et kaebaja osales maksupettuses, läheb tõendamiskoormus vastavalt

maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 150 üle maksukohustuslasele.

3) Kaebaja ei ole tõendanud, et tehingud OÜ-ga Tilgad ja Wasserhaus OÜ-ga oleks tegelikkuses

aset leidnud. Maksuhaldur on pöördunud nii OÜ Tilgad kui Wasserhaus OÜ poole korraldusega

dokumentide esitamiseks ja teabe saamiseks (II kd, tl-d 50, 55), kuid maksuhalduril ei

õnnestunud saada nende äriühingute raamatupidamisdokumente. OÜ Tilgad jättis maksuhalduri

korraldusele reageerimata ning Wasserhaus OÜ-l ei õnnestunud dokumentide esitamine

äriühingu edasimüügi tõttu tundmatule Valgevene kodanikule VT-le. Tõendamiskoormuse

üleminekuks maksukohustuslasele ei ole vajalik, et maksuhaldur on ammendanud võimalikud

menetlustoimingud, mille põhjal veenduda, kas arvetel näidatud tehingud on aset leidnud.

4) Maksuhaldur on maksuotsuse lk-del 6 ja 7 põhjalikult käsitlenud asjaolusid ja tõendeid,

millest tulenevalt leidis, et kaebaja ei ole soetanud Wasserhaus OÜ-lt 10.02.2014 arvel

nr 1002141 märgitud konsultatsiooniteenust ning arve on koostatud teadlikult tegelikult

mittetoimunud tehingu kohta eesmärgiga vähendada Dreicon OÜ maksukohustust.

Maksuhalduri järeldus tugineb konsultatsiooniteenuse osutamise lepingu jm tehingu toimumist

kinnitavate tõendite puudumisele ning asjaolule, et Wasserhaus OÜ esindaja MM poolt

konsultatsiooniteenuse kohta antud selgitused on napisõnalised ja vastuolus MD selgitustega

ega ole kontrollitavad. Kohus nõustus selles osas maksuhalduri argumentatsiooniga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Dreicon OÜ palub apellatsioonkaebuses (II kd, tl 108-113) Tallinna Halduskohtu

29.01.2016 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks

läbivaatamiseks halduskohtule.

1) Kohus ei ole otsuses käsitlenud kaebaja poolt kohtule 20.02.2015 esitatud AP, JP ja JM

selgitusi. Jääb arusaamatuks, kas kohus on need selgitused vastu võtnud ja neid arvestanud. Kui

kohus seda tegi, pidanuks ta põhjendama, miks esitatud tõendid kohut ei veena. Samuti palus

3-14-52928

8(13)

kaebaja oma 20.02.2015 seisukohas jätta maksuhalduri poolt kohtumenetluses esitatud uued

vastuväited ja tõendid tähelepanuta, kuid kohtuotsusest ei selgu, kas kohus on võtnud MTA

uued tõendid vastu ning nendega asja lahendamisel arvestanud või mitte. On selgusetu, milliste

tõendite pinnalt kohtuasja arutatakse. See ebaselgus on iseseisvaks aluseks, miks asi tuleb saata

tagasi lahendamiseks halduskohtule.

2) Maksuhaldur on maksuotsuses tuginenud üksnes kaudsetele tõenditele, mis eeldab, et

asjaolusid oleks uuritud ja kontrollitud eriti hoolsalt. Näiteks tuleks menetluses tekkinud

ebakõla kahe isiku ütluste vahel võimalusel alati kontrollida läbi kolmanda isiku. Maksuhaldur

ei ole antud juhul potentsiaalseid ebakõlasid kontrollinud, on sellega rikkunud uurimiskohustust

ning jõudnud seetõttu väärale lõppjäreldusele. Halduskohus ei ole kaebaja väiteid

uurimiskohustuse rikkumise kohta sisuliselt hinnanud, leides vaid üldsõnaliselt, et tegemist on

põhjendamatu etteheitega.

3) Maksuhaldur ei ole palunud kaebajal selgitada näiteks seda, kuidas oli võimalik kauba

ostmine ja edasimüümine samal päeval. Sellega seonduvaid asjaolusid on kaebaja

kohtumenetluses veenvalt selgitanud ning selle kohta on kohtule esitatud ka JM selgitused (I

kd, tl 163). Maksuhaldurit ei takistanud AP-lt selgitusi küsimast see, et AP oli enda väitel

14.01.2014 kuni 24.02.2014 Suurbritannias, kuna kontrollimenetlus algas 16.04.2014. Kaebaja

pöördus ise AP poole, kes kinnitas, et tehingud Dreicon OÜ ja OÜ Tilgad vahel reaalselt

toimusid (I kd, tl 161). Selle asemel, et üle kuulata AP, edastas maksuhaldur teabenõude OÜ-le

Tilgad, mille juhatus oli selleks ajaks vahetunud. Põhjendamatud on vastustaja selgitused selle

kohta, miks ei küsitud selgitusi JP-lt. See, et JP on teises maksumenetluses väitnud, et selgitusi

oskab anda MD, ei tähenda, et ta ei oskaks anda selgitusi kaebaja suhtes käivas

maksumenetluses. Maksuhaldur ei ole selgitanud, mida ta peab silmas väite all, et JP on

mõjutatav isik. Kaebaja on pöördunud ise JP poole ning JP kinnitas, et ta osutas koos MM-ga

OÜ-le Dreicon konsultatsiooniteenust (I kd, tl 162).

4) Maksuhaldur on oluliselt rikkunud uurimiskohustust ka sellega, et ei ole kogunud OÜ Tilgad

ega Wasserhaus OÜ pangakonto väljavõtteid. Sellega jättis maksuhaldur tuvastamata

tehinguahela ning rahade liikumise. Võimalik ei ole kontrollida, kellele OÜ Tilgad ja

Wasserhaus OÜ kauba eest maksid. Isegi juhul, kui Dreicon OÜ oleks soetanud puitu kelleltki

kolmandalt, kes on käibemaksukohustuslane, ei esine Dreicon OÜ poolt maksukohustuse

vähendamist, sest Dreicon OÜ-l esineks jätkuvalt õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks.

Maksuotsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud ja tõendamiskoormus ei ole seetõttu kaebajale

üle läinud.

5) OÜ Tilgad ja Wasserhaus OÜ kui väidetavate variisikute iseloomustamisel on lähtutud

ajaperioodist, mis jääb pärast kontrolliperioodi ning tehingute toimumist. Seetõttu on need

väited väidetava maksupettuse põhjendatuse hindamisel väga madala kaaluga. Kohus on

põhjendamatult sisustanud Dreicon OÜ maksupettuses osalemist väitega, et kaebaja koostas

ostu-müügilepingud. MD on kohtuistungil selgitanud üleandmis-vastuvõtmisaktide ja

saatelehtede puudumise põhjuseid ning kinnitanud, et kauba saateleheks oli pakendi küljes olev

paberileht (II kd, tl 83). Tehingutega seotud isikud ei ole asjaolude selgitamisest ja teabe

andmisest

kõrvale

hoidunud.

Etteheidetavad

ebaselgused

on

tekkinud

ennekõike

maksumenetluse puudulikult läbiviimisest.

6) Maksuotsuses puudub täielikult analüüs maksupettuse toimepanemise põhjendatud kahtluse

kohta. MTA ei ole analüüsinud, kust puit tema hinnangul pärines või võis pärineda. Näidatud

ei ole ka, et ükski väidetavas maksupettuses osaleja oleks jätnud riigile käibemaksu tasumata,

ega viidatud, et puit võib olla soetatud mittekäibemaksukohustuslaselt.

11. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3-14-52928

9(13)

1) Kohtuotsusest saab järeldada, et kohus on kaebaja poolt 20.02.2015 esitatud AP, JP ja JM

avaldused vastu võtnud. Kohtuotsuse punktist 6.4 nähtub, et kohus on neid ka arvestanud ja

põhjendanud, miks need on tehingute tõendamiseks ebapiisavad. AP, JP ja JM avaldused ei

kinnita tehingute toimumist ega lükka ümber maksuotsuses toodut. Kaebaja ei ole põhjendanud,

miks ta ei esitanud AP, JP ja JM avaldusi maksumenetluse käigus, kui talle anti vastav võimalus

15.10.2014 kontrollaktiga. Maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt

tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes

juhul, kui tõendi esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest. Vastavalt

30.12.2015 toimunud kohtuistungi protokollile on kohus võtnud asja juurde ka MTA esitatud

dokumendid. Seega on igati arusaadav, milliste tõendite pinnalt kohtuasja arutatakse.

2) MTA ei ole asunud maksuotsust motiveerima uute tõenditega. Olukorras, kus kaebaja on

asunud maksuhalduri väiteid ümber lükkama alles kohtumenetluses, on MTA kaebaja väidete

ümberlükkamiseks põhjendatult esitanud maksuotsuse põhimotiivide täiendamiseks põhjendusi

ja tõendeid. Kuivõrd kohtule 30.01.2015 esitatud vastuse lisades 37-44 esitatud tõendid on

koostatud enne 27.10.2014 maksuotsuse tegemist, on usutav, et MTA on vastavaid tõendeid

maksuotsuse tegemisel tegelikkuses arvestanud, kuid ei pruukinud neid sõna-sõnalt

maksuotsuses kajastada.

3) Kohtu seisukohad MTA poolt uurimiskohustuse järgimise kohta tuginevad Riigikohtu

seisukohtadele, mistõttu ei saa neid pidada vastuoluliseks. Kaebaja saanuks oma

vastuargumendid välja tuua juba 15.10.2014 kontrollaktile eriarvamust esitades, kuid kaebaja

seda võimalust ei kasutanud. Seega on tõendamiskoormus läinud üle kaebajale. Kuigi eraldi

võttes võivad kaudsed tõendid olla madalama väärtusega, siis MTA on maksuotsust koostades

lähtunud tõendite kogumist. Vastuolude kõrvaldamine ei eelda pöördumist kolmandate isikute

poole, vaid väidete õigsust või ebaõigsust saavad tõendada ka muud asjas kogutud tõendid või

nende puudumine (nt saatelehed jms). Kohus on otsuse p-des 6.5-6.6 põhjalikult selgitanud,

miks on tõendamiskoormus läinud üle kaebajale. Kaebajale kehtis maksumenetluses

kaasaaitamiskohustus. Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus, et tehingud tegelikult ei

toimunud ja kaebaja oli sellest teadlik, ei kinnita tehingute toimumist tehinguosaliste kinnitused

tehingu toimumise kohta. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on ebamõistlik eeldada,

et tehingupartner kinnitaks otsesõnu tehingute mittetoimumist. Kaebaja ei ole põhjendanud,

miks ta ei saanud esitada kohtule esitatud selgitusi juba maksumenetluses.

4) Vastustaja on põhjendanud, miks ta ei pidanud vajalikuks pöörduda AP, JP ja JM poole. JP

poolt Rakecon OÜ maksumenetluses antud selgitused koosmõjus asjaoluga, et Rakecon OÜ on

esitanud arveid Dreicon OÜ-le, viitab sellele, et isikute vahel esineb selline seos, mis seab

kahtluse alla JP seletuste usaldusvääruse. Samuti ei ole MD ja AK oma seletustes maininud, et

JP oleks osalenud kauba üleandmise juures. Konsultatsiooniteenusega seoses lahknevad MD ja

MM ütlused juba selles, millises kohas konsultatsioon väidetavalt läbi viidi. Samuti puudub

Wasserhaus OÜ ja Dreicon OÜ vahelise konsultatsiooniteenuse osutamise kohta leping. Seega

oli maksuotsuse koostamise hetkeks piisavalt asjaolusid, et väita, et tehingud Wasserhaus OÜ

ja Dreicon OÜ vahel ei toimunud ning asjaolude täpsustamine JP-lt ei oleks saanud seda

seisukohta muuta.

5) Pangakonto väljavõtete kogumine ei olnud vajalik, kuna need ei tõenda, et tehingud oleks

reaalselt

toimunud.

Samuti

ei

pidanud

MTA

tuvastama

tehinguahelat.

Kui

käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt,

siis puudub tal käibemaksu maha arvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb pidada tegelikuks

müüjaks tundmatut kolmandat isikut (Riigikohtu 24.01.2011 otsus nr 3-3-1-73-10, p 10).

3-14-52928

10(13)

5) Väär on kaebaja väide, et MTA on lähtunud OÜ Tilgad ja Wasserhaus OÜ iseloomustamisel

peaasjalikult ajaperioodist, mis jääb pärast kontrolliperioodi ja tehingute toimumist.

Maksuhaldur on maksuotsuses selgitanud, et JP on isik, kes vormistab enda nimele äriühinguid,

kellel puudub reaalne majandustegevus, ja väljastab nende äriühingute nimel arveid, andes

tehingupartneritele võimaluse deklareerida alusetult sisendkäibemaksu. Selle järelduse on MTA

teinud Rakecon OÜ maksumenetluses. Samuti on maksuhaldur tuginenud OÜ Tilgad

iseloomustamisel viimase käibedeklaratsioonidele, mis puudutasid kontrolliperioodi.

6) Kohus on põhjendatult sisustanud kaebaja osalemist maksupettuses väitega, et kaebaja

koostas ostu-müügilepingud. Lepingute sõlmimine tagantjärele tekitab põhjendatud kahtluse, et

tehingud tegelikult ei toimunud ning lepingut oli vaja üksnes formaalselt tehingute toimumise

näitamiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et lepingutes toodud tingimusi faktiliselt ei täidetud, st

puudusid kauba üleandmise-vastuvõtmise saatelehed või aktid. MD kohtuistungil antud

seletused saatedokumentide kohta ei ole usutavad. Puudub põhjendus, miks kaebaja ei saanud

sellist selgitust esitada juba pärast 15.10.2014 kontrollakti koostamist, kui MTA heitis kaebajale

saatelehtede puudumist ette. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi paberilehte ega muid tõendeid selle

kohta, et pakendite küljes oleks olnud vastavad saatelehed. See väide on ebausutav ka seetõttu,

et kui MD väitel läks saateleht puidulauaga edasi, siis jääb arusaamatuks, milleks oli vajalik

vormistada saatelehed eraldi OÜ-ga Ha Serv.

7) Kohus ja MTA on põhjendatult lähtunud sellest, et tehingupartnerid on teabe andmisest ja

tehingute täpsemate asjaolude selgitamisest kõrvale hoidunud. MTA-l ei õnnestunud saada

raamatupidamisdokumente ei OÜ-lt Tilgad ega Wasserhaus OÜ-lt.

8) MTA on maksuotsuses analüüsinud maksupettuse toimepanemist ning selgitanud, et kaebaja

eesmärk oli maksukohustuse vähendamine, näidates raamatupidamises ja maksuarvestuses

tegelikult mittetoimunud tehingute kohta vormistatud arveid ja väljamakset. Sellega on MTA

välja toonud kasu, mida kaebaja maksupettuses osalemisest sai. Kuivõrd kaebaja ei ole teinud

tehinguid OÜ-ga Tilgad ja Wasserhaus OÜ-ga, saab järeldada, et kaebaja soetas kaubad

tundmatult kolmandalt isikult, kellest ei saa eeldada, et tegemist on käibemaksukohustuslasega.

MTA-l ei olnud võimalik veenduda OÜ Tilgad ja Wasserhaus OÜ deklareeritud andmete

õigsuses, mistõttu ei saa järeldada, et müüjad on käibemaksu riigile õiges summas tasunud ja

kahju pole tekkinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited

ei anna alust selle tühistamiseks.

13. Kohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohtu otsuse ja kohtumenetluse pinnalt ei ole selge,

millistest tõenditest lähtuvalt tegi kohus lahendi. Kaebaja hinnangul on selgusetu, kas kohus on

asja juurde võtnud maksuhalduri 30.01.2015 seisukohale lisatud nn uued tõendid ehk teisest

maksumenetlusest pärit tõendid (lisad 37-44, I kd, tl 132-154) ning kaebaja poolt 20.02.2015

kohtule esitatud JP, AP ja JM kirjalikud selgitused (I kd, tl 161-163). Ringkonnakohus selgitas

09.03.2016 määruses apellatsioonkaebust menetlusse võttes, et halduskohtus 30.12.2015

toimunud kohtuistungi protokollist (II kd, tl 82-85 pöördel) nähtub, et kohus on võtnud asja

materjalide juurde kõik vastustaja poolt kohtule esitatud dokumendid. Nende hulgas olid ka

MTA 30.01.2015 vastuse lisad 37-44 ehk Rakecon OÜ maksumenetluses kogutud materjalid.

Seega on nimetatud dokumendid asja juurde võetud. Kuigi halduskohus ei ole selgesõnaliselt

otsustanud võtta asja juurde kaebaja poolt 20.02.2015 esitatud JP, AP ja JM selgitusi, ei ole

kohus nende dokumentide vastuvõtmisest ka keeldunud ega selgitanud nende arvesse võtmata

jätmist. Seetõttu tuleb eeldada, et halduskohus on võtnud ka need dokumendid asja juurde.

3-14-52928

11(13)

14. Halduskohus on õiguspäraselt leidnud, et maksuhaldur on kontrollaktis ja maksuotsuses

piisavalt selgitanud asjaolusid, millel põhinevad kahtlused Dreicon OÜ ning OÜ Tilgad ja

Wasserhaus OÜ vahel tehingute mittetoimumise ning kaebaja maksupettuses osalemise kohta.

Riigikohtu praktikast tulenevalt piisab maksuõigussuhetes madalamast tõendamise standardist

– põhjendatud kahtlusest. Kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile

tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest

maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb

tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (Riigikohtu 05.06.2014

otsus nr 3-3-1-33-14, p 11).

15. Maksuhalduri koostatud kontrollaktist, maksuotsusest ja kohtumenetluses esitatud

selgitustest nähtub, et järelduste tegemisel tehingute mittetoimumisest on olnud oluline kaal

asjaolul, et maksuhaldurile ei ole esitatud ühtegi OÜ Tilgad või Wasserhaus OÜ poolt kauba

üleandmist tõendavat dokumenti. Nende dokumentide koostamise nägi ette mh OÜ-ga Tilgad

ja Wasserhaus OÜ-ga sõlmitud ostu-müügilepingute (I kd, tl 101-102p) p 3.3, mille kohaselt

ostja koostab kauba vastuvõtu tulemuste põhjal vastuvõtuakti või aktsepteerib müüja

saatedokument/spetsifikatsioonilehte. Usutavad ei ole kaebaja poolt alles kohtumenetluses

esitatud väited sellest, et saatelehed olid kauba pakendite küljes. Ei ole mõistlik eeldada, et

olukorras, kus maksuhaldur viis kaebaja suhtes läbi maksumenetlust ning kaebaja oli teadlik

võimalusest, et talle võidakse ette heita puidu ostu-müügitehingutelt sisendkäibemaksu alusetut

mahaarvamist ja määrata täiendavalt maksmiseks käibemaksu, ei oleks kaebaja pakendi küljes

olevatele paberilehtedele kui saatelehtedele viidanud juba maksumenetluses. Kaebaja töötaja

AK, kes tegeles väidetavalt OÜ-lt Tilgad ja Wasserhaus OÜ-lt soetatud puitmaterjali

vastuvõtmisega, sorteeris seda ning korraldas selle edasitoimetamise OÜ-le Ha Serv, selgitas

maksumenetluses ütluste (I kd, tl 82-84) andmise käigus, et kaup tuli Leedu numbrimärkidega

autodega ja kauba müüjaks oli alati välismaine ettevõte; Leedu autojuht andis dokumendi kauba

koguse kohta ja dokument läks edasi MD kontorilauale. AK ei ole maininud, et ta oleks pidanud

koostama talle sorteerimiseks ja edasitoimetamiseks toodud puidu kohta vastuvõtmisakti või

tegema muid toiminguid, mis viitaksid sellele, et ostu-müügitehingu tulemusel soetatud

puitmaterjal oleks mingil viisil Dreicon OÜ poolt üle kontrollitud. MD selgituste kohaselt oli

töö korraldatud nii, et saematerjali edasimüüjad tõid kauba ise kohale Rõngu angaari, kus

toimus sorteerimine edasimüügiks (I kd, tl 68-70). Eeltoodust ei ole võimalik järeldada, et OÜ-

lt Tilgad ja Wasserhaus OÜ-lt saadud kauba ülevaatus Dreicon OÜ poolt oleks toimunud ka

mõnel muul ajal ja muus kohas. Arvestades, et maksuhalduril ei õnnestunud saada ühtegi kauba

üleandmist-vastuvõtmist tõendavat dokumenti Dreicon OÜ-lt, OÜ-lt Tilgad ega Wasserhaus

OÜ-lt, on piisav alus kahelda, et nende äriühingute vahelistes suhetes selliseid dokumente ei

koostatud.

16. Lisaks eeltoodule on maksuhaldur põhjendatult viidanud ka teistele vastuoludele

äriühingute vahelises asjaajamises. Näiteks ei saa pidada asjakohatuks viidet Dreicon OÜ ja

OÜ Tilgad vahel 15.10.2013 sõlmitud ostu-müügilepingule nr 4-13-1 (I kd, tl 101-101p), mille

on OÜ Tilgad poolt allkirjastanud juhatuse liige AP (lepingus kirjapilt: P). Äriregistri andmete

kohaselt sai AP OÜ Tilgad juhatuse liikmeks aga alles 20.11.2013, s.o enam kui kuu pärast

väidetavat lepingu sõlmimist. Kohus nõustub maksuhalduriga, et lepingu sõlmimise aeg ja

eksimus AP nime kirjapildis on nende asjaolude kohta täiendavate selgituste puudumise korral

aluseks kahtlusele, et leping võib olla sõlmitud üksnes eesmärgil näidata poolte tahet tehingu

tegemiseks, kuid ei ole pooltele muul viisil siduv. Neid kahtlusi ei kõrvalda kaebaja poolt alles

kohtumenetluses esitatud põhjendused vastuolude tekkimise kohta. Lepingusse poolte

esindajate kohta kantud andmed viitavad otseselt sellele, et AP näol pidi olema tegemist OÜ

Tilgad juhatuse liikme, mitte äriühingut volituse alusel esindava isikuga. Kuigi AP nimes

kirjavea esinemine ja seejärel kordumine sama dokumendi hilisemal kasutamisel ei ole

3-14-52928

12(13)

välistatud ega annaks eraldiseisvalt alust pidada lepinguid sõlmituks ilma reaalselt toimunud

tehinguteta, annab praegusel juhul see asjaolu maksuhalduri kahtlustele kaalu juurde.

17. Ka Wasserhaus OÜ ja Dreicon OÜ vaheliste väidetavate tehingute toimumise kohta on

maksuhaldur toonud välja täiendavaid vastuolusid, mis süvendavad kahtlust tehingute

mittetoimumise kohta. Näiteks nähtub Wasserhaus OÜ juhatuse liikme MM ütlustest, et kauba

üleandmisega tegeles kas JP või tema. Need ütlused ei lähe kokku AK ütlustega, mille kohaselt

olid kauba üleandjaks alati välismaine ettevõte ja vene keelt rääkivad autojuhid. Maksuhaldur

on asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud ka kahtlust, et Dreicon OÜ ja Wasserhaus OÜ vahel

ei osutatud konsultatsiooniteenust (kontrollakti p-d 2.3.6 ja 2.4.4). Ringkonnakohus nõustub

maksuhalduri ja halduskohtuga, et antud juhul andsid väidetava tehingu osapoolte napisõnalised

ütlused ja vastuolud teenuse osutamise osas (nt erines MD ja MM ütlustes teenuse osutamise

koht) piisava aluse arvata, et kaebaja ei soetanud Wasserhaus OÜ-lt 10.02.2014 arvel nr

1002141 (I kd, tl 111) märgitud konsultatsiooniteenust.

18. Alusetud on kaebaja väited sellest, et maksuhaldur on OÜ-l Tilgad ja Wasserhaus OÜ-l

variäriühingu tunnuste esinemise väitmisel tuginenud ebaõigele perioodile. Maksuhaldur on

kontrollakti p-s 2.4.5 (I kd, tl 63p-64) põhjalikult käsitlenud OÜ Tilgad ja Wasserhaus OÜ

taustaga seotud asjaolusid. Nii OÜ Tilgad kui Wasserhaus OÜ on 2014. a veebruaris

käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ning vastavalt 25.02.2014 ja 25.03.2014 otsusega

on

maksuhaldur

jätnud

rahuldamata

nende

taotlused

käibemaksukohustuslasena

registreerimiseks. Olukorras, kus väidetavad tehingud Dreicon OÜ ja nimetatud äriühingute

vahel toimusid perioodil 15.01.2014 – 10.02.2014, on maksuhalduri väited nendes äriühingutes

tegevuse mittetoimumisest asjakohased ja põhjendatud.

19. Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimiskohustust. Vastavalt MKS § 11 lg-le 2 otsustab

maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise

vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid.

Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel

seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. MKS § 59 lg 1 ls 2 kohaselt

otsustab maksuhaldur, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest,

milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Seega on maksuhalduril

kaalutlusõigus otsustamaks, milliseid tõendeid maksumenetluses koguda, et seejuures oleks

järgitud MKS § 11 lg-st 1 tulenev nõue arvestada maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja

maksusumma määramisel kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid. Maksuhaldur on

Dreicon OÜ ning OÜ Tilgad ja Wasserhaus OÜ vahel toimunud tehingutega seonduvalt

sisendkäibemaksu mahaarvastamise õigsuse kontrollimisel palunud selgitusi Dreicon OÜ

juhatuse liikmelt MD-lt, Wasserhaus OÜ juhatuse liikmelt MM-lt, kaebajale transporditeenust

osutanud OÜ Põhjatuul juhatuse liikmelt KI-lt, Dreicon OÜ töötajalt AK-lt ja kaebajalt

konsultatsiooniteenust saanud OÜ Urania COM volitatud esindajalt KK-lt. Maksuhaldur

pöördus dokumentide ja teabe saamiseks OÜ Tilgad ja Wasserhaus OÜ poole (II kd, tl 50-51p,

55-56p), kuid dokumentide saamine äriühingutelt ei õnnestunud. Ringkonnakohus ei nõustu

kaebajaga, et maksuhalduril tuli tingimata pöörduda selgituste nõudmiseks ka JP, AP ja JM

poole. Kontrollakti pinnalt on tuvastatav, et maksuhalduril oli tekkinud nii Dreicon OÜ kui

eelnevalt Rakecon OÜ suhtes läbi viidud maksumenetluse käigus kogutud materjalide pinnalt

piisav veendumus, et OÜ Tilgad ja Wasserhaus OÜ näol oli tegemist variäriühingutega, mille

nimel väljastati üksnes arveid. Maksuhaldur on käsitlenud Rakecon OÜ maksumenetluse käigus

selgunud asjaolusid kontrollakti p-s 2.2.3.1 (I kd, tl 57p-58). JM puutuvalt on maksuhaldur

õigesti viidanud, et kuivõrd AK sõnul võttis ta kaupa vastu koos JM-ga, ei olnud viimase

ülekuulamine vajalik. Seetõttu ei väära nende isikute üle kuulamata jätmine maksumenetluse

tulemust. Kaebajale pidi olema vähemalt pärast kontrollaktiga tutvumist teada, millistest

3-14-52928

13(13)

tõenditest ja asjaoludest on maksuhaldur oma järelduste tegemisel lähtunud, sh Rakecon OÜ

maksumenetluses kogutud asjakohane teave, ning tal oli võimalus vaielda vastu maksuhalduri

järeldustele kontrollaktis, esitades sellele eriarvamuse, kuid ei ole seda teinud. Maksuhaldurile

ei saa antud juhul ette heita ka pangakontode väljavõtete kogumata jätmist. Vastustaja on õigesti

viidanud Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt peab käibemaksukohustuslane suutma

tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt. Kui ta seda ei suuda, tuleb

tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut ning käibemaksu mahaarvamise õigus

puudub. Eeldada ei saa, et see tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane (Riigikohtu

24.01.2011 otsus nr 3-3-1-73-10, p 10).

20. Maksuhalduri järelduste ümber lükkamiseks ei ole piisavad kohtule 20.02.2015 esitatud JP,

AP ja JM kirjalikud selgitused (I kd, tl 161-163). Nende selgituste pinnalt ei teki kohtul

veendumust, et tehingud äriühingute vahel reaalselt toimusid. Selgitused on pealiskaudsed,

sisaldades üksnes napisõnalisi kinnitavaid väiteid, et tehingud OÜ Tilgad ja kaebaja vahel

reaalselt toimusid (I kd, tl 161), konsultatsiooniteenust reaalselt osutati (I kd, tl 162) ning

saematerjal võeti kaebaja poolt jaanuaris-veebruaris 2014 vastu ja edastati OÜ-le Ha Serv (I kd,

tl 163). Tehingute täpsemaid asjaolusid ei ole kohtule avaldatud. Samuti ei ole kohtule teada

nende selgituste võtmise aeg ning võimalik ei ole veenduda avaldustelt nähtuvate allkirjade

ehtsuses. Olukorras, kus kaebaja ei ole taotlenud nende isikute ülekuulamist tunnistajatena ega

edastanud kohtule nende isikute kontaktandmeid, ei ole muude maksumenetluses kogutud

tõendite ja võetud ütluste valguses võimalik teha nende selgituste pinnalt järeldust, et tehingud

kaebaja ning OÜ Tilgad ja Wasserhaus OÜ vahel reaalselt toimusid.

21. Eelnevalt esitatud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 29.01.2016 otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets