1-09-4015/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-4015

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 256-4 lg 4, KrMS § 256-5 lg 1 p 2, KrMS § 256-5 lg 2, KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada A.M KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3

(kolm) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 3 kuud vangistust A.M-ile

05.03.2008.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-2196 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks A.M-ile mõista 5 kuud vangistust. (viis) KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada A.M-ile karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust 300 tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 300 tundi üldkasulikku tööd ära teha 1 aasta (ühe) jooksul. Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

24.märts 2009.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-09-4015 kohtueelses menetluses 09260101084 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi A.M süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses, kokkuleppemenetluses Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav A.M

elukoht XXXXX XX-X, isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 1-l korral

Kaitsja määratud korras Aivar Kello

KarS § 69 lg 4 alusel on A.M üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. (kaheksaks) Kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks.

Välja mõista A.M-ilt riigituludesse menetluskuluna 3262 krooni 50 senti sundraha ja 1634 krooni 30 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „A.M, 1-09-4015, menetluskulud“ või

- pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „A.M, 1-09-4015, menetluskulud“.

Kui menetluskulu ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423,

KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 147 krooni 50 senti advokaat Aivar Kello süüdistatav A.M-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel ei saa prokuratuur apellatsiooni esitada kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Süüdistus 23.03.2009.a sõlmitud kokkuleppes

A.M-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 05.03.2008 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-08-2196 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis alkoholijoobe seisundis 21.03.2009 kella 04.24 ajal Tartumaal Nõo vallas Voika teel mootorsõidukit BMW

530 riikliku registreerimismärgiga XXXXXX, millega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Karistus 23.03.2009.a sõlmitud kokkuleppes

KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 järgi mõista liitkaristuseks viis (5) kuud vangistust suurendades mõistetud karistust kolm kuud vangistust 05.03.2008 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-08-219 mõistetud karistuse ärakandmata osa kaks kuud vangistust võrra.

KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendada A.M-ile mõistetud viiekuuline vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 300 (kolmsada)

tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha ühe (1) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kaheksaks (8) kuuks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav A.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on A.M-i suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb A.M hüvitada menetluskulud:

- 1634 krooni 30 senti määratud kaitsjale makstud tasu (lk 10,27; KrMS § 175 lg 1 p 4; 991,2 + 495,6 + 147,5 = 1634,3);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2), mille suurust peab kohus KrMS § 256-5 lg 2 alusel põhjendatuks vähendada poole võrra. Kaitsjatasu

Kohtumenetluses esitas advokaat Aivar Kello kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 147 krooni 50 senti süüdistatav A.M-i kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest ei maksta. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 alusel kohaldub üldkoefitsient 1,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Seega: (125 x 1,0 ) = 125. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 125.- kroonile käibemaks 18%, see on 125 + 22,5 = 147,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras

147 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik