2-15-2544/93 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-2544

Tsiviilasi

T.B. hagi M.M. ja J.M. vastu kinkelepingute tühisuse

tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. septembri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): T.B. (isikukood: XXX); esindaja Jelena

Karžetskaja

Vastustajad (kostjad):

1. M.M. (isikukood: XXX);

2. J.M. (isikukood: XXX); Vastustajate esindaja Julia

Tuštšenko

RESOLUTSIOON

1. T.B. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 23. septembri 2016 otsus

väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada T.B.

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning

mõista

T.B.

kasuks

M.M.lt

ning

J.M.lt

välja

menetluskuluna

kummaltki

(seitsesada

kaheksakümmend üheksa) eurot, millest 175 eurot on

riigilõiv, 594 eurot on lepingulise esindaja kulu (koos

käibemaksuga) ning 20 eurot on T.B. esindaja sõidukulu

kohtuistungitele.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

4.1. Hagi rahuldada.

4.2. Tuvastada 9. aprillil 2013 ja 6. jaanuaril 2015 M.M.,

A.M. ja J.M. vahel sõlmitud kinkelepingute tühisus.

4.3. Muuta kinnistusraamatu kandeid alljärgnevalt:

4.3.1. Kustutada registriosa II jaos nr 69909 J.M.

(isikukood: XXX) omanikukanne.

4.3.2. Kanda kinnistu asukohaga XXX registriosa nr XXX

omanikuna kinnistusraamatuse M.M. (isikukood: XXX).

4.4. Asendada J.M. tahteavaldus kinnistusraamatusse

kande muutmiseks jõustunud kohtuotsusega.

4.5. Jätta menetluskulud kostjate kanda.

4.6. Välja mõista M.M.lt T.B. kasuks 175 eurot riigilõivu ja

614 eurot õigusabikulude hüvitamiseks.

4.7. Välja mõista J.M.lt T.B. kasuks 175 eurot riigilõivu ja

614 eurot õigusabikulude hüvitamiseks.

5. Jätta

apellatsioonkaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. T.B. (hageja) esitas 17. veebruaril 2015 hagi M.M. (kostja I) ja J.M. (kostja II) (kostjad) vastu

kinkelepingute tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kostjad

tunnistasid hagi 6. septembril 2016.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus rahuldas 23. septembri 2016 otsusega hagi, tuvastas 9. aprillil 2013 ja

6. jaanuaril 2015 kostja I, A.M. ja kostja II vahel sõlmitud kinkelepingute tühisuse, muutis

kinnistusraamatu kandeid, s.o kustutas registriosa II jaos nr 69909 kostja II omanikukande,

kandis kinnistu asukohaga XXX registriosa nr XXX omanikuna kinnistusraamatuse kostja I ½

kaasomanikuna ning asendas kostja II tahteavalduse kinnistusraamatusse kande muutmiseks

jõustunud kohtuotsusega. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda ja mõistis kummaltki

kostjalt hageja kasuks välja 175 eurot riigilõivu ja 486 eurot õigusabikulude hüvitamiseks.

Maakohus parandas 26. oktoobri 2016 määrusega kohtuotsuse resolutiivosa p-s 3.2 oleva vea

ja jättis sellest välja sõnad „½ kaasomanikuna“.

Kuna hagi lahendati hageja kasuks, jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu 2338 eurot, sh riigilõiv 350

eurot. Nimekirja läbivaatamisel 7. septembri 2016 kohtuistungil ilmnes, et kõik nimekirjas

olevad kulud ei ole seotud selle tsiviilasjaga. Maakohus luges nimekirjas esitatud p-des 2.3, 2.6,

2.8, 2.9 ja 2.10 märgitud kulud selle tsiviilasjaga mitte seotud olevaks ning samal põhjusel

vähendas p-des 2.2, 2.11–2.14 olevat ajakulu kokku 6,1 tunni võrra.

Maakohus luges põhjendatud ja vajalikuks õigusabi ajakuluks 8,1 tundi, s.o rahaliselt 972 eurot

(8,1 x 120).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ning teha asjas uus otsus,

millega mõista kostjatelt hageja kasuks välja õigusabikulude hüvitamiseks 2338 eurot.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kostjatelt hageja lepingulise esindaja kulude

väljamõistmisel ületanud diskretsioonipiire. Hagejale on arusaamatu, kuidas võivad esitatud

ning asja toimikus olevad menetlusdokumendid olla tsiviilasjaga mitte seotud. Maakohus ei

analüüsinud kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid märkis üldsõnaliselt, et kohus loeb

märgitud kulud antud tsiviilasjaga mitte seotud olevaks.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi kokku 19,4 tunni ulatuses, mis sisaldab

ka õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulunud aega. Kõik kulud on seotud antud

tsiviilasjaga. Praeguse tsiviilasja raames rahuldas kohus 27. novembri 2015 osaotsusega kostja I

vastuhagi abielu lahutamiseks. 12. mail 2016 rahuldas kohus hageja taotluse põhihagi ja

vastuhagi eraldamiseks. Alates selle määruse jõustumist on võimalik eristada, mis kulud on

seotud asjaga nr 2-15-2544 ning millised asjaga nr 2-16-7679. Hageja väitis oma vastuses

vastuhagile, et abielu lahutuse ja ühisvara jagamise nõuded tuleb esitada eraldi.

4. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Vastuse kohaselt hindas maakohus kohtutoimikus olevaid menetlusdokumente õigesti ning

tuvastas õigesti, et hageja menetluskulude nimekirjas olevad kulud ei ole osaliselt seotud antud

tsiviilasjaga. Ebaõige ja seadusel mittepõhinev on hageja seisukoht, et alles 12. mai 2016

maakohtu määruse jõustumisest alates, millega kohus eraldas põhihagi ja vastuhagi nõuded,

võib lugeda praeguse tsiviilasjaga mitteseotuks need hageja menetlusdokumendid, mis olid

esitatud kostja I vastuhagiga seoses. Maakohus asus õigele seisukohale, et hageja ajakulu 11,3

tunni ulatuses ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna on seotud eraldatud tsiviilasjaga nr 2-16-

7679.

Hageja nimekirja p-s 2.11 esitatud ajakulu ei ole kontrollitav, kuna ei ole arusaadav, millise

menetlusdokumendi koostamise eest on esitatud arve nr 2-11.11.2015. Põhjendatuks ei saa

lugeda arve nr I-30.08.2016 alusel esitatud õigusabikulu 7. septembri 2016 istungil osalemise

eest, sest arve esitati üks nädal enne kohtuistungit arvestamata istungi tegelikku kestvust. Ei ole

usutav, et hageja esindaja valmistus kohtuistungiks üks nädal enne. Nimekirja p-s 2.2 nimetatud

päringut notarile ei ole tsiviilasja toimikus, seega ei saa lugeda nimetatud kulu põhjendatuks.

Kulud seoses vastuste koostamisega vastuhagile ei ole seotud praeguse tsiviilasjaga ega kuulu

hüvitamisele. Samuti ei kuulu hüvitamisele hageja kulud seoses menetluskulude nimekirjade

esitamisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt maakohtu poolse

diskretsiooniõiguse piiride ületamise tõttu. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse

väljamõistetud menetluskulude suuruse, s.o hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku

õigusabikulu suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja

avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt, määrab hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 1188 eurot (koos käibemaksuga) ning sõidukulu 40

eurot, kokku 1228 eurot (koos käibemaksuga).

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsiooniastmes ei vaielda

menetluskulude jaotuse, kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud riigilõivu ning hageja

lepingulise esindaja tunnitasu suuruse mõistlikkuse üle. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud

osas on maakohtu otsus seaduslik ning põhjendatud. Maakohus on põhjendatult jätnud hageja

menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda TsMS § 165 lg 1 alusel.

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud põhjendatud ja vajaliku kuluna

arvestamata hageja menetluskulude nimekirja p-des 2.3, 2.6, 2.8, 2.9 ja 2.10 märgitud kulud,

kuna nimetatud punktides märgitud kulud ei ole praeguse tsiviilasjaga seotud.

Hageja esitas hagi kinkelepingute tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kannete

muutmiseks ning kostja I esitas vastuhagi abielu lahutamiseks ning ühisvara jagamiseks. Kostja

I

hagi

eraldati

12. mai

2016

määrusega

eraldi

menetlusse

tsiviilasjas

nr 2-16-7679. Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, et alles alates eraldamise määruse

jõustumisest saab eristada lepingulise esindaja toiminguid seoses eraldatud tsiviilasjaga.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvad on hageja lepingulise esindaja toimingud seotud kas

hageja nõude, s.o kinkelepingute tühisuse tuvastamise nõude menetlemisega või kostja I

vastuhagi, s.o abielu lahutuse ja ühisvara jagamise nõude menetlemisega. Ringkonnakohtu

hinnangul ei takista kostja I vastuhagi eraldamine hageja õigust kostja I vastuhagi lahendamise

menetluses esitada selle nõude lahendamisega seotud kulude hüvitamise nõuet, sh ka nende

toimingute eest, mis olid seotud kostja I vastuhagi menetlemisega enne vastuhagi eraldamist

tsiviilasjaks nr 2-16-7679. Kostja I vastuhagi suhtes esitatud hageja seisukohad ja vastuväited

ei ole seotud hageja kinkelepingute tühisuse tuvastamise nõude sisulise lahendamisega.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja lepingulise esindaja menetluskulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ning rahalise suuruse kindlaksmääramisel ületanud

diskretsiooniõiguse piire.

Nimekirja p 2.11 kohaselt on hageja lepingulise esindaja ajakulu 3,6 tundi, s.o kohtuistungiks

ettevalmistamine ja osalemine Narva kohtumajas ning sõidukulud. Maakohus vähendas hageja

menetluskulude nimekirjas p-s 2.11 nimetatud lepingulise esindaja ajakulu 2,4 tunni võrra.

Seega luges maakohus nimekirja p 2.11 alusel põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja

ajakuluks 1,2 tundi (3,6 – 2,4).

8. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt (I kd, tl 202–204) kestis nimekirja p-s 2.11 nimetatud

10. novembri 2015 kohtuistung 2 tundi. Istungi protokollist nähtuvalt esindas hagejat istungil

lepinguline esindaja. Ringkonnakohtu hinnangul on istungil osalemise ajakulu põhjendatud

ning vajalik täies ulatuses, s.o 2 tundi. Samuti on tavapärane, et esindaja valmistub

kohtuistungiks ette. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu

kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1 tund. Seega on maakohus põhjendamatult vähendanud

hageja lepingulise esindaja istungiks ettevalmistamise ning istungil osalemise ajakulu 1,8 tunni

võrra. Ülejäänud osas on maakohtu otsus ringkonnakohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja

ajakulu osas põhjendatud ning seaduslik. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik

ajakulu kokku on 9,9 tundi, s.o nimekirja p 2.1 alusel 1 tund, p 2.2. alusel 0,5 tundi, p 2,4 alusel

1 tund, p 2,5 alusel 1 tund, p 2.7 alusel 1 tund, p 2.11 alusel 3 tundi, p 2.12 alusel 0,6 tundi,

p 2.13 alusel 0,3 tundi ning p 2.14 alusel 1,5 tundi.

9. Seadus ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise

esindaja sõidule kulunud aja eest (Riigikohtu 12. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13,

p 13). Põhjendatud ning hüvitatavaks menetluskuluks saab olla otsene sõidukulu,

s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus.

Vaidlust ei ole, et hageja lepingulise esindaja büroo asukoht on Tallinnas ning istungid

maakohtus toimusid Narvas. Seega loeb ringkonnakohus põhjendatud kuluks ühele istungile

sõidukulu 20 eurot, s.o keskmine bussipileti kulu Tallinn – Narva – Tallinn. Hageja esindaja

osales kahel istungil maakohtus, kulude arvestus on esitatud nimekirja p-des 2.11 ning 2.14.

Ringkonnakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks sõidukuluks 40 eurot, s.o kahele istungile

sõiduks bussipiletite keskmine kulu.

10. Eespoolöeldust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjatelt

hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 350 eurot, lepingulise esindaja kulu 9,9 tunni ulatuses,

s.o rahaliselt 1188 eurot (koos käibemaksuga) ning lepingulise esindaja sõidukulud 40 eurot,

kokku 1578 eurot. Kostjad kannavad hageja menetluskulud võrdsetes osades.

11. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke