2-16-115841/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-115841

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts hagi Ain

Saaretalu vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

477,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Era

Liisingu

Inkassoteenused

Aktsiaselts;

registrikood 10625474; asukoht Tartu mnt 24-20, Tallinn,

10115, Harjumaa.

Hageja esindaja: Kristjan Vahar; e-post kristjan@tallinnlaw.ee

Kostja: Ain Saaretalu, isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht

XXXXXXXXXXXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta tagaseljaotsusega Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts hagi Ain Saaretalu vastu Era

Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts ja Ain Saaretalu vahel 26. augustil 2014. a sõlmitud

maksegraafiku nr XXXXXXXXX alusel põhivõla 364,42 euro ja intressi 19,15 euro

väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts hagi Ain

Saaretalu vastu AS SMS Laen ja Ain Saaretalu vahel 23. mail 2014. a sõlmitud laenulepingu nr

XXXXXX alusel võla väljamõistmiseks.

3. Mõista Ain Saaretalult (Saaretalu) (ik XXXXXXXXXXX) Era Liisingu Inkassoteenused

Aktsiaselts (registrikood 10625474) kasuks AS SMS Laen ja Ain Saaretalu vahel 23. mail 2014.

a sõlmitud laenulepingu nr XXXXXX alusel välja:

3.1. 355 (kolmsada viiskümmend viis) eurot ja 97 senti (sealhulgas põhivõlg 300 eurot, intress 6

senti ning viivis alates 7. augustist 2014 kuni 28. novembrini 2016 summas 55 eurot 91

senti);

3.2. alates 29. novembrist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni tagastamata põhivõlalt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts hagi Ain Saaretalu vastu AS SMS Laen ja Ain

Saaretalu vahel 23. mail 2014. a sõlmitud laenulepingu nr XXXXXX alusel võla

väljamõistmiseks rahuldamata osas, milles hageja soovib intressi ja viivise väljamõistmist

vastavalt seaduses sätestatud intressi ja viivise määra ületavas osas.

5. Jätta tagaseljaotsusega Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts hagi Ain Saaretalu vastu

alusetust rikastumisest tuleneva 355,77 euro ja jooksva viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Jätta hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

9. Mõista Ain Saaretalult (Saaretalu) Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts kasuks välja

menetluskulu 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.

10. Mõista Ain Saaretalult (Saaretalu) Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts kasuks välja viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja

kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud,

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja

vastu üleandmisega kätte toimetatud 14. detsembril 2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hageja palub esiteks mõista kostjalt hageja ja kostja vahel 26. augustil 2014. a sõlmitud

maksegraafiku nr XXXXXXXXX alusel välja põhivõla 364,42 eurot ja intressi 19,15 eurot,

kokku 383,57 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti maksegraafik võlgnetava kohustuse

täitmiseks. Kostja kinnitas maksegraafiku sõlmimisel, et tema võlgnevus hageja ees on 364,42

eurot. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja poolt tunnistatud võlgnevus 364,42 eurot on

maksegraafiku mõttes uus laenusumma. Kostja kohustus võlgnevuse summas 364,42 eurot

tasuma kahekuulise perioodi jooksul intressimääraga 0,11 % laenu jäägilt päevas. Intress on

kokku seega 19,15 eurot graafiku perioodi eest. Hageja ja kostja leppisid kokku, et maksegraafik

on konstitutiivne võlatunnistus, mille alusel tekib kostjal uus iseseisev kohustus. Kostja ei ole

põhivõlga 364,42 eurot ega intressi 19,15 eurot tasunud.

5. Kohus leiab, et hageja nõue mõista kostjalt hageja ja kostja vahel 26. augustil 2014. a sõlmitud

maksegraafiku nr XXXXXXXXX alusel välja põhivõlg 364,42 eurot ja intress 19,15 eurot, ei

ole õiguslikult põhjendatud.

TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus

omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid

sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse

tegemisel.

Kohus leiab, et kuna hageja krediteeris vastavalt hageja ja kostja, kes on tarbija, vahel sõlmitud

maksegraafikule kostja võla tasumist ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest intressi, on

hageja ja kostja vahel sõlmitud maksegraafik võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 2 ja 402 lg 1

mõttes tarbijakrediidileping. Tarbijakrediidileping on VÕS § 408 lg 1 järgi aga tühine, kui

lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Hagi aluseks olevates

asjaoludest, hagiavalduse täpsustusest ega maksegraafikust ei nähtu, et maksegraafikus oleks

märgitud VÕS § 404 lõikes 2 p 2, § 4031 lõikes 1 p 9 ning § 404 lõikes 21 ette nähtud andmed

krediidi kulukuse määra kohta. Kuna maksegraafik on hagiavalduse kohaselt sõlmitud enne

maksegraafiku sõlmimist tekkinud kostja võlgnevuse summas 364,42 eurot täitmise tähtaja edasi

lükkamiseks, ei ole kostja maksegraafiku alusel hagejalt raha saanud. Maksegraafik ei muutu

seega ka VÕS § 408 lg 2 alusel kehtivaks. Arvestades, et maksegraafik on VÕS § 408 lg 1 alusel

tühine ning tühisel tehingul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 järgi algusest peale

õiguslikke tagajärgi, ei saa hageja nõuda kostjalt tühise tehingu täitmist. Hageja nõue mõista

kostjalt hageja ja kostja vahel 26. augustil 2014. a sõlmitud maksegraafiku nr XXXXXXXXX

alusel välja põhisumma 364,42 eurot ja intressi 19,15 eurot, kokku 383,57 eurot, tuleb seega jätta

rahuldamata.

6. Hageja palub teiseks, juhul, kui kohus ei rahulda hageja maksegraafiku alusel esitatud nõuet,

alternatiivselt mõista kostjalt SMS Laen AS ja kostja vahel 23. mail 2014. a sõlmitud

laenulepingu nr XXXXXX ja SMS Laen AS ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu

alusel välja tagastamata laenu põhiosa 300 eurot, intressi 1,80 eurot, viivis alates 6. augustist

2014 kuni 28. novembrini 2016. a summas 151,56 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest

kuni põhinõude 300 eurot täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Kohus leiab, et hageja nõue SMS Laen AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu ning SMS Laen

AS ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel tagastamata laenusumma 300

eurot väljamõistmiseks on tervikuna põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen AS ja kostja 23. mail 2014. a lepingu nr XXXXXX.

SMS Laen AS kandis 23. mail 2014. a kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 300

eurot. Kostja kohustus laenusumma tagasi maksma hiljemalt 6. augustil 2014. Kostja ei ole

sooritanud ühtegi makset laenu põhisumma tagasimakseks. SMS Laen AS loovutas nõude kostja

vastu hagejale. Hageja võib seega nõuda kostjalt laenulepingu ja VÕS § 108 lg 1 järgi

laenusumma 300 euro tasumist.

8. Kohus leiab, et hageja nõue SMS Laen AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu ning SMS Laen

AS ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel intressi ja viivise väljamõistmiseks

on osaliselt põhjendatud.

9. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja lisaks laenusummale maksma ka laenu kasutamise tasu.

Laenulepingu pooled on seega intressi tasumise kohustuses kokku leppinud. Hageja nõuab

intressi seadusjärgse viivise määraga võrdses määras, so VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

Samas ei nähtu hagiavaldusest, et laenulepingus kokku lepitud laenu kasutamise tasu ehk intressi

määr on VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määr või mõni muu määr. Arvestades eeltoodut ning

asjaolu, et hagiavaldusest ei nähtu andmeid ka sama liiki, samal ajal ja samas kohas antavate

laenule hariliku määra kohta, tuleb VÕS § 397 lg 2 järgi eeldada, et intressi määr on seaduses,

so VÕS §-s 94 sätestatud, määr. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti laenuleping ja kostjale kanti laen

üle 23. mail 2014. Kostja kohustus laenusumma koos laenu kasutamise tasuga tagasi maksma

hiljemalt 6. augustil 2014. Hageja on arvestanud intressi laenusummalt 300 eurot 30 päevase

laenu kasutamise perioodi eest. Hageja intressi nõue on seega maksimaalselt õiguslikult

põhjendatud 6 (300 *0,25% * 30/365) sendi ulatuses.

10. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja laenu tagastama 6. augustil 2014. Kostja ei ole laenu

tagastanud. Hageja võib nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi seega viivist alates

laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest, so 7. augustist 2014.

Hageja nõuab kostjalt viivist määras 0,06% tagastamata laenusummalt päevas. Hagiavaldusest

ei nähtu samas, et hageja ja kostja oleksid laenulepingus viivise määras kokku leppinud. Kohus

märgib, et Riigikohus on lahendis 3-2-1-25-16 hinnanud tüüptingimustes sisalduva viivise

kokkuleppe kehtivust VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel. Nimetatud Riigikohtu lahendist ei tulene

aga, et viivist võiks ilma poolte kokkuleppeta nõuda kolmekordses seadusjärgses viivise määras.

Tarbijakrediidilepingute puhul on lisaks sätestatud viivise osas eriregulatsioon. VÕS § 415 lg 1

järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on

tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras,

peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1

kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Kuna

hagiavaldusest ei nähtu, et laenulepingus oleks kokku lepitud seadusjärgsest viivisemäärast

kõrgemas intressimääras, saab hageja nõuda kostjalt VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi viivist

seaduses sätestatud määras.

Hageja viivisenõue on seega põhjendatud alates 7. augustist 2014 kuni 28. novembrini 2016

summas 55,91 eurot ning alates 29. novembrist 2016 kuni põhinõude tasumiseni seaduses

sätestatud määras.

11. Kuna kohus on eeltoodust tulenevalt leidnud, et SMS Laen AS ja kostja vahel sõlmitud

laenuleping on kehtiv ning rahuldanud hageja laenusumma tasumise nõude laenulepingu alusel,

ei ole laenusumma tagastamise nõue VÕS § 1028 lg 1 järgi põhjendatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 80% ulatuses.

13. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud kokku summas 200

eurot, sh riigilõiv 100 eurot ning esindajakulu 100 eurot. Hageja on märkinud, et esindajakulu

koosneb maksekäsu kiirmenetluse dokumentidega tutvumisest, hagiavalduse aluseks olevate

dokumentidega tutvumisest ning hagiavalduse koostamisest ja esitamisest.

14. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd TsMS §-st 4842

tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20

eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas põhjendatud

20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, on hageja esindaja poolt

tehtud ülejäänud toimingud ning neile kulunud aeg samuti põhjendatud. Hageja esindajakulu on

seega põhjendatud summas 100 eurot.

15. Hageja menetluskulud käesolevas asjas on kokku seega 200 eurot (100 + 100). Kohus jätab TsMS

163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja enda kanda. Kostjalt

tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 160 eurot. Kostja menetluskulud jätab

kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud,

ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik