1-15-8996/52 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja

koht

27.01.2017, Rakvere kohtumaja

Videokohtuistungi toimumise aeg 20.01.2017

Kohtuasja number

1-15-8996

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Heimar Kuivase vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Heimar Kuivas, isikukood 35902254248, viibimiskoht:

Viru Vangla; vabanemisjärgne kindel elukoht: puudub

Karistuse kandmise algus 25.01.2016 ja lõpp 09.06.2017

RESOLUTSIOON:

Jätta Heimar Kuivas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Heimar Kuivasele ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Heimar Kuivase

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Harju Maakohtu 10.03.2016 kohtuotsusega nr 1-15-8996 tunnistati Heimar Kuivas süüdi KarS

§ 121 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

mõistetavat karistust ⅓ võrra ja ärakandmisele kuulus 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65

lg 1 alusel loeti kergem karistus, s.o 4 kuud vangistust, kaetuks eelmise, s.o Harju Maakohtu

15.09.2014 otsusega mõistetud karistusega (1 aasta 7 kuud ja 25 päeva vangistusega). Lisaks

tunnistati Heimar Kuivas süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud

vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ⅓ võrra ja ärakandmisele

kuulus 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud

aeg, s.o 6 päeva ning ärakandmisele kuulus 3 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja §

69 lg 7 alusel suurendati karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 15.09.2014 otsusega nr 1-14-

7381 mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 21 päeva) võrra ning lõplikuks

liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

eelvangistuses viibitud aeg alates 25.01.2016 karistuse kandmise aja hulka. Kohus luges

karistuse kandmise alguseks isiku kinnipidamise aja, s.o 25.01.2016.

Heimar Kuivast on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab

kuuendat korda. Vangistuse jooksul on isik töötanud, osalenud karjäärinõustamisel, läbinud

Viha juhtimise programmi ning osalenud kohtumisel psühholoogiga. Kinnipeetaval on üks

kehtiv distsiplinaarkaristus.

Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval võimalik elada mõned nädalad lapsepõlvesõbra juures

aadressil xxxx. Kinnipeetava poeg tegeleb aktiivselt üürikorteri otsimisega, kuhu kinnipeetav

võiks vabanemisjärgselt asuda elama.

Kinnipeetaval on omandatud keskharidus ning ta on läbinud mitmesuguseid kursusi ja

koolitusi. Töökogemus on olemas, kuid vabanemisjärgne garanteeritud töökoht isikul puudub.

Vabanemisjärgselt

toetavad

kinnipeetavat

vajaduse

korral

materiaalselt

poeg

ja

lapsepõlvesõber. Isiku tutvusringkonnas on palju kriminaalse taustaga isikuid, kellega

kinnipeetav väidetavalt ei suhtle.

Alkoholi tarvitamise osas on ohtlikkus ja risk olemas. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta enne

käesolevat vangistust alkoholi harva. Varasemalt esines alkoholi kuritarvitamist. Isikul on

esinenud alkoholijoobes vägivaldset käitumist. Isik ise mõistab alkoholi tarvitamisega

seonduvaid probleeme. 20.01.2015 ja 25.04.2015 vargused poodides olid sooritatud alkoholi

saamise eesmärgil. Narkootikumide tarvitamise osas on ohtlikkus ja risk samuti olemas.

Kinnipeetava sõnul on ta tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid. Teda on väärteokorras

karistatud NPALS rikkumise eest 1-l korral ning kriminaalkorras joobes (narkojoove) juhtimise

eest. Ühtlasi on isikut karistatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest.

Kinnipeetav on olnud kriminaalhooldusel kahel korral. Esimesel korral ei esinenud isikul

katseajal probleeme, kuid ta pani korduvalt toime liiklusalaseid rikkumisi. Teisel korral esines

kinnipeetaval probleeme kontrollnõuete täitmisega (ei ilmunud kokkulepitud aegadel

registreerimisele, vahetas tihti elukohtasid ning esitas elukoha kohta mittetõeseid andmeid).

Samuti tegeles isik narkootiliste ainete vahendamisega, mille eest määrati talle liitkaristusena

1200 tundi üldkasulikku tööd. Kinnipeetaval jätkusid probleemid ka peale üldkasulikule tööle

suunamist registreerimiskohustuse täitmisega ning üldkasuliku töö tundide sooritamisega.

Kriminaalhooldusamentiku koostatud päevikukannetest nähtub, et isikul esines probleeme ka

kokkulepetest kinnipidamisega ning kriminaalhooldusametnik taotles karistuse täitmisele

pööramist.

Kinnipeetava elustiil on olnud riskeeriv ja hoolimatu ning isik on tegutsenud tagajärgedele

mõtlemata. Isik leiab oma kuritegelikule käitumisele erinevaid õigustusi ja põhjendusi.

Kinnipeetava sõnul on tal motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks olemas. Vangla

hinnangul arvestades isiku varasemat kuritegelikku käitumist, kriminaalseid suhteid (tutvusi)

ning hoolimatut eluviisi on risk edaspidisteks seaduserikkumisteks olemas. Kuritegude

toimepanemise soodustegurid on olnud erinevad – alkoholi- ja narkootikumide kuritarvitamine

ning majanduslik olukord. Kuritegude toimepanemise põhjuseks toob vangla välja kinnipeetava

väljakujunenud kriminaalsed hoiakud. Isiku varavastased süüteod on ette planeeritud.

Kinnipeetava enda sõnade kohaselt on tal motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks

olemas.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Heimar Kuivas on kõrgohtlik avalikkusele. Uue

kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 42% ning uue vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 51%. Eeltoodust lähtuvalt vangla ei toeta isiku

ennetähtaegset vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla

ettepaneku määrata Heimar Kuivasele katseaeg ja käitumiskontroll kuni 09.06.2017, kuid mitte

lühemana kui 6 kuud. Samuti soovitab vangla kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2,

21, 4 sätestatud lisakohustusi.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta

Heimar Kuivase ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Heimar Kuivast on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab

ta kuuendat korda. Varasemalt määratud kriminaalhooldus luhtus muuhulgas katseajal uue

kuriteo toimepanemise tõttu. Eeltoodut arvestades on äärmiselt kaheldav, et isik suudaks

kriminaalhoolduse edukalt läbida uusi kuritegusid toime panemata või kontrollnõudeid ja

kohustusi rikkumata. Prokurör märgib, et käitumiskontroll vangistuse üldkasuliku tööga

asendamise raames ja tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole niivõrd erinevad. Mõlemal

juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja

järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse

kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel on prokurör seisukohal, et

nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga,

mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kinnipeetaval oli enne vangistust probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide

tarbimisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta

tähelepanuta, et riskihindamise alusel on isik kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas).

Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse,

peab käituma vastavalt seal kehtestatud reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste

toimepanemist. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole

aru saanud oma kuritegude tõsidusest ning sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka

vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks

ühiskonna heaolu ohustatud.

Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta Heimar Kuivase vangistusest tingimisi ennetähtaegset

vabastamist.

Maakohtu istung

20.01.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta sai eile Ringkonnakohtu

otsuse ning tema karistust vähendati. Selle otsuse kohaselt peaks tema karistusaeg lõppema

12.04.2017. Kui arvestada asjaolu, et tal on jäänud vangistuses olla ainult kaks kuud, siis ei näe

ta põhjust ennast märkimas käia. See on kohtu otsustada, kas ta istub kaks kuud kinni ning ei

käi märkimas või ta vabastatakse ning käib veel pool aastat ennast märkimas.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt

esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Heimar Kuivas ei kuulu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisele.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik on vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt –

isik töötas, osales karjäärinõustamisel, läbis viha juhtimise programmi ning käis kohtumisel

psühholoogiga. Samuti väärib märkimist, et kinnipeetav oli ametnike suhtes salliv.

Vangistatu vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on õiguspärane

käitumine. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus,

mistõttu käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse

asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste

toimepanemist.

Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks on vabanemisjärgse elukoha

olemasolu. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikul puudub kindel vabanemisjärgne

elukoht. Isik saaks vabanemisjärgselt elada mõned nädalad enda lapsepõlvesõbra juures, kuid

kohus on seisukohal, et see ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga.

Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetava poeg ja lapsepõlvesõber on teda vabanemisjärgselt

valmis vajaduse korral materiaalselt toetama, kuid garanteeritud vabanemisjärgne töökoht

kinnipeetaval puudub. Kohtu hinnangul võib töökoha puudumine suurendada isiku ohtlikkust

ühiskonnas majanduslike raskuste ilmnemisel. Seda eriti olukorras, kus isikut on varasemalt

karistatud varavastaste tegude eest.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning reaalset vangistust kannab isik

kuuendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus peegeldab, kohtu hinnangul, et isik ei ole

teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning omab negatiivset suhtumist ühiskonnas

kehtivatesse normidesse. Lisaks tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et isik pani katseajal toime

uue kuriteo.

Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tutvusringkonnas palju kriminaalse taustaga

isikuid. Lisaks on toodud välja, et isik on varasemalt toime pannud vägivaldseid kuritegusid

grupis ning ta kuulus kriminaalsesse ühendusse. Kohus on seisukohal, et kriminaalse taustaga

isikutega suhtlemine võib suurendada isiku riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa

kinnipeetava resotsialiseerumisele. Samuti võib isiku riskikäitumist vabaduses mõjutada

alkoholi- ja narkootikumide tarbimine.

Viru Vangla riskihindamise kohaselt on Heimar Kuivas kõrgohtlik avalikkusele (risk

ühiskonnas). Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 42 %

ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51 %. Vangla on

hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada

süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid asjakohased olukorras, kus kohtul oleks

veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Käesoleval juhul on isik oma käitumisega

näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane

meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks.

Reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes

erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus

leiab, et Heimar Kuivse puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Heimar Kuivase vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamisega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp