2-14-63050/94 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-63050

Tsiviilasi

KÜ Valga Miki hagiavaldus I.T. vastu korteriomandi

võõrandamise

kohustamiseks

ja

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

7985 eurot 68 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. juuni 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.T. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

10. jaanuar 2017

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): I.T. (isikukood: XXXXXXXX); esindaja

advokaat Valli Murde

Vastustaja (hageja): KÜ Valga Miki (registrikood:

80072278); esindaja advokaat Grete Kirsimaa

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.T. apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 21. juuni 2016 otsus muutmata.

3. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja rahaline

suurus

muutmata

ning

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud I.T. kanda.

4. Rahuldada KÜ Valga Miki avaldus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks. Mõista I.T.lt KÜ Valga

Miki kasuks välja menetluskulude katteks 466 (nelisada

kuuskümmend kuus) eurot 50 (viiskümmend) senti

(käibemaksuga).

Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Mõista I.T.lt Eesti Vabariigi kasuks välja I.T.le

tsiviilasjas nr 2-14-63050 antud menetlusabi riigilõiv 475

(nelisada seitsekümmend viis) eurot.

Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tuleb

tasuda

vastavalt

käesolevale

otsusele

lisatud

maksekorraldusele. Riigilõivu tasumisega viivitamise

korral tuleb I.T.l tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. KÜ Valga Miki (hageja) esitas 23. detsembril 2014 hagiavalduse I.T. (kostja) vastu

korteriomandi võõrandamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga XXXX ning kostja on alates 1.

jaanuarist 2008 jätnud täielikult või osaliselt hagejale tasumata talle kuuluva korteriomandi

majandamiskulude eest esitatud arved. 23. juulil 2012 esitas hageja kostja vastu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse perioodil 1. jaanuar 2008 – 30. juuni 2012 tekkinud võlgnevuse

väljamõistmiseks. Kostjal on maksekäsu alusel tasumata veel 3324 eurot 46 senti.

Kostja on jätnud igakuiste kommunaalteenuste eest osaliselt või täielikult tasumata ka perioodil

1. juuli 2012 – 31. oktoober 2014 kogusummas 4679 eurot 15 senti. Alates 25. maist 2014 on

kostja eest majanduskulusid osaliselt tasunud Valga Linnavalitsus.

Täpsustatud hagiavalduse kohaselt alates 1. juulist 2012 on kostja võlgnevuseks põhinõue 2798

eurot 79 senti ja viivisenõue 971 eurot 80 senti. Hageja palus mõista välja ka jooksva viivise

põhivõlalt 0,07% päevas hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni ning jätta kõik

menetluskulud kostja kanda.

26. augustil 2014 toimus hageja üldkoosolek, kus võeti osalejate poolt ühehäälselt vastu otsus,

kohustada kostja võõrandama talle kuuluv korteriomand kolme kuu jooksul ning kui kostja

korteriomandit ei võõranda, pöördub hageja kohtu poole. Üldkoosoleku otsus toimetati kostjale

allkirja vastu kätte 31. augustil 2014. Kostja ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud ega hagi

esitamise aja seisuga korteriomandit võõrandanud.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidlusta, et tal esinevad võlgnevused kommunaalteenuste

eest, kuid kostja ei nõustu hageja valitud vahendiga probleemide lahendamiseks. Vaidluses ei ole

selge hageja nõude suurus, on ebaselge, kuidas on arvutatud põhivõlg, viivis ja intress.

Kostja koondati 2006. a mööblikombinaadist tema terviseseisundi olulise halvenemise tõttu ja talle

määrati töövõime kaotus. Sellest ajast peale on kostja majanduslik olukord oluliselt halvenenud.

Kostja kasvatab üksinda lapsi. Kostja sissetulek koosneb pensionist 104 eurot 29 senti ja

peretoetusest 38 eurot 36 senti, millele lisanduvad vajaduspõhised peretoetused. Kostja on

iseseisvalt ostnud vaidlusaluse korteriomandi ning laenuleping AS-ga SEB Pank on suures osas

täidetud. Kostja püüab kohustusi täita. Arvestades tänapäeval ühiskonnas valitsevat majanduslikku

olukorda (eriti inimeste toimetulekuvõimet), on tõenäoline, et vaidlusalune korteriomand müüakse

tühise summa eest, mis ei kata hageja poolt nõutavat summat.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 21. juuni 2016 otsusega hagi, kohustas kostjat võõrandama

korteriomandi asukohaga Valga linn, XXXX, registriosa nr XXX ning andis kostjale

korteriomandi vabatahtlikult võõrandamiseks aega 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui

kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei võõranda talle kuuluvat korteriomandit

vabatahtlikult, tuleb võõrandada korteriomand täitemenetluse korras. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 2798 eurot 79 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 971 eurot 80

senti ning jooksva viivise 0,07% päevas põhinõudelt (2798 eurot 79 senti) alates hagi esitamisest

23. detsembril 2014 kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani summas 1069 eurot 70 senti ning alates

kohtulahendi tegemisest kuni põhinõude täitmiseni tasumata põhinõudelt 0,07% päevas.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud,

s.o hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja õigusabikulud, 1794 eurot 55 senti ning hüvitamisele

kuuluvalt menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Hageja 26. augusti 2014 üldkoosoleku osavõtjate nimekirjast nähtub, et korteriühistus on 36

korteriomandit. Üldkoosolekust võttis osa 26 korteri esindajat, ehk ca 72 %, korteriomanikest

kellel oli nende küsimuste otsustamisel hääleõigus. Seega oli üldkoosolek otsustusvõimeline ning

otsus kostja kohustamiseks võõrandada talle kuuluv korteriomand on kehtivalt vastu võetud. 26.

augusti 2014 üldkoosoleku protokollist (I kd, tl 52) nähtub, et otsus võeti vastu ühehäälselt, et

kostja kohustub KOS § 14 alusel võõrandama oma korteri nr X kolme kuu jooksul peale otsuse

kättesaamist (I kd, tl 52–53). Üldkoosoleku otsus on jõustunud selle vastuvõtmisega. Kostja ei

osalenud üldkoosolekul (I kd, tl 54) ning kostjale on üldkoosoleku otsusest teatatud kirjalikult,

nõue on isiklikult kättetoimetatud 28. augustil 2014 (I kd, tl 55). Kostja ei ole korteriomandit

võõrandanud ega võlgnevust hageja ees ära tasunud.

KOS § 14 lg 5 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab

võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi

alusel. Kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, on korteriühistuseaduse (KÜS) § 2

lg-st 1 ja KOS § 8 lg 1 teisest lausest tulenevalt õigustatud korteriomandi võõrandamise nõudega

hagi kohtule esitama ka korteriühistu.

Kostja on alates 2008. a olnud võlgnevuses, võlgnetav summa kasvab ning tema

majandamiskulusid on sunnitud kandma teised korteriomanikud. Pärnu Maakohtu 31. augusti

2012 maksekäsk tõendab hageja väiteid kostja maksekäitumise kohta pikema perioodi kohta.

Hageja pangatehingute väljavõtetest nähtub, et 31. augusti 2012 maksekäsk on pööratud täitmisele

kohtutäituri A. Kolsari vahendusel ning alates 1. jaanuarist 2012 kuni 18. detsembrini 2014 on

kostjalt eelmise võlgnevuse katteks laekunud hageja kontole keskmiselt 38 eurot kuus.

Kostja on menetluse vältel avaldanud, et ei soovi korterist ilma jääda, maininud ka kompromissi

sõlmimise soovi, kuid kostja ei veennud maakohut, et tal ka tegelikult on kompromissi ja selle

täitmise tahe olemas. Kogu menetluse aja jooksul ei ole kostja ise püüdnud astuda samme, et

tekkinud olukorda kuidagi lahendada. Kostja ei ole kohtule avaldanud, kas ja mida ta on teinud

selleks, et leida endale sobilik töökoht.

Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et kostja AS-i SEB Pank laenulepingu nõude täitmine

näitab kostja püüdu täita oma kohustusi. Kostja käitumine kahjustab teisi korteriomanikke, kelle

abiga toimub korteriomandi omandamine, sest täidetakse üksnes laenulepingut, mille arvelt oli

korteriomand omandatud. Kulud, mis kaasnevad korteriomandiga, on jäetud aga mitme aasta vältel

täitmata ning neid täidetakse teiste korteriomanike arvelt.

Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja, kasutades kostja teadmatust ja kogematust,

püüab rikastuda kostja arvel korteriomandi võõrandamise teel. Võõrandamisest saadud rahast on

hagejal võimalik nõuda täitmist üksnes oma nõude ulatuses.

Hageja nõue majandamiskulude ja viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. KÜS § 13 lg 4 ja §

151 lg 1 kohaselt on kostja kohustatud võtma igakuuliselt osa nii elamu majandamiseks tehtud

vajalike kulude kandmisest kui tasuma kommunaalteenuste ning hageja poolt talle osutatud muude

teenuste eest. Kohtule on esitatud arved november 2011 kuni november 2014 eest (I kd, tl 12–49).

Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja olnud võlgnevuses alates 1. juulist 2012. Alates 1. juulist

2012 kuni 1. aprillini 2014 esitatud arved on olnud täielikult tasumata (I kd, tl 103–104). Alates

1. maist 2014 esitatud arved on tasutud osaliselt. Osaline tasumine on toimunud alates 16. maist

2014 Valga Linnavalitsuse poolt (I kd, tl 50). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjal on

põhivõlgnevus summas 2798 eurot 79 senti (I kd, tl 188). Samas ei ole kostja vabatahtlikult asunud

seda võlgnevust tasuma. Kostja on märkinud, et soovib sõlmida maksegraafiku selliselt, et tal oleks

kohustus tasuda igakuiselt mitte rohkem kui 50 eurot kuni kostja majandusliku olukorra

muutumiseni või kohustuse täitmiseni. Samas ei ole kostja püüdnud ka selles leida kompromissi

hagejaga.

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega

viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata

jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule

järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Kostja on olnud viivituses alates 1. juulist 2012. Kostjat on viivise nõudest hoiatatud iga kuu.

Arvetelt (I kd, tl 12–49) nähtub, et viivisemäär on märgitud igale arvele ning kostjalt nõutud viivise

summad on eraldi igal arvel ära märgitud. Kostja on menetluse kestel esitanud vastuväiteid viiviste

arvutuste õigsuse kohta (I kd, tl 93), kuid hiljem ei ole viiviste summat vaidlustanud, märkides

üksnes seda, et selle õigsust ei ole võimalik põhjalikult kontrollida. Hageja on menetluse käigus

vähendanud viivise nõude summat. Kostja on taotlenud viivise nõude vähendamist, kuid ei ole

oma taotlust veenvalt põhjendanud, tuginedes üksnes asjaolule, et kostja puhul on tegemist

vähekindlustatud isikuga, kelle eest tasub kommunaalteenuste kulud Valga Linnavalitsus ning

sellise inimese täiendav koormamine viivistega ei ole mõistlik ega vasta VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud

põhimõttele.

Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise

vähendamist. Üldjuhul on põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks

kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-66-05, p 18). Reeglina on ebamõistlikult suureks viivisenõudeks peetud viivist, mis ületab

põhinõuet või kui viivisemäär ületab seaduses sätestatud viivisemäära. Praegusel juhul ei esine

põhinõuet ületavat viivisenõuet (viivisenõue moodustab põhinõude summast ca 35%) ning hageja

nõuab seaduses sätestatud viivisemäära. Ainuüksi see, et kostjal on keeruline majanduslik olukord,

ei anna alust viivise vähendamiseks. Kostja majanduslik olukord on kestnud aastaid ning kostja

on jätnud täielikult täitmata oma kohustused hageja ees pikemat aega.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus

täies ulatuses ja teha asja uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saavuta hageja korteriomandi võõrandamisega soovitavat

tulemust ehk tema nõude rahuldamine ei ole võimalik. Tsiviilasja nr 2-15-12772 (kostja võlgade

ümberkujundamise menetlus, mis ei toonud soovitud tulemusi) menetluse käigus tehti kindlaks

korteriomandi eelduslik väärtus, mis ei ületa 7000 eurot. Kostjale kuuluvale korteriomandile on

seatud hüpoteek AS-i SEB Pank kasuks.

Kostjale kuuluva korteriomandi sundvõõrandamise korral jätkub müügist saadud raha ainult AS-i

SEB Pank nõude rahuldamiseks ning ka seda vaid osaliselt, sest sundtäitmise korral jaotab

kohtutäitur kinnisasja müügist tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema

õigustatud isikute vahel.

Maakohus jättis tähelepanuta kostja taotluse kohaldada asjas TsMS § 445 lg-t 1, määrates kostjale

kohustuse täitmise viisi. Maakohus eiras õigustamatult TsMS 4 lg-st 4 tulenevat kohustust tegema

kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte

kokkuleppel ja asetas sellega kostjat veelgi raskemasse olukorda. Kostja kaotab korteriomandi,

kuid võlgnevused jäävad. Selle tulemusel muutub kostja veel üheks sotsiaalabi vajavaks

inimeseks, kes jääb riigi ülalpidamisele.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

kostja kanda.

Vastuse kohaselt alates kostja poolt korteri soetamisest on kõiki tema kulutusi tasunud teised

korteriomandite omanikud. Isegi kohtumenetluse ajal ning võlgade ümberkujundamise menetluse

ajal ei soovinud kostja tasuda isegi jooksvaid kulusid isegi kasvõi osaliselt. Maakohtu menetluses

anti kostjale täiendav tähtaeg, et pidada läbirääkimisi Valga Linnavalitsusega sotsiaalelamispinna

saamiseks, kuid kostja ei teinud selle aja jooksul midagi.

Hageja ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et korteri võõrandamisel ei saavuta hageja oma

eesmärki. Hageja on korduvalt menetluse jooksul konstateerinud, et ei pea enam võimalikuks

sellise situatsiooni jätkumist, kus kõik teised korteriomanikud on kohustatud tasuma kostja

elamiskulude eest ning on arvestanud sellega, et sundvõõrandamise järel jäävad üles kostja

tekitatud võlgnevused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuses

ei

vaidlusta

kostja

kommunaalmaksete

võlgnevuse

suurust.

Apellatsioonkaebuse sisulised vastuväited on suunatud korteriomandi võõrandamise kohustamise

nõudele ja kohtuotsuse täitmise viisi määramisele TsMS § 445 lg 1 järgi. Ringkonnakohus

kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud ulatuses.

7. Korteriomandi võõrandamise kohustust sätestab KOS § 14. KOS § 14 lg 1 järgi, kui

korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui

korteriomanikud ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma

korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg 3 kohaselt otsustavad eeltoodud nõude esitamise üle

korteriomanikud häälteenamuse alusel. Kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi

korteriomanikud, siis on võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks ühistu üldkoosolekul nõutav, et

korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja

otsuse poolt on enamik üldkoosolekul osalejatest (Riigikohtu 30. jaanuari 2013 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-187-12, p 14). KOS § 14 lg-s 2 on sätestatud juhtumid, millal võib võõrandamisnõude

esitada.

KOS § 13 lg 1 esimese lause kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab

avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi

majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

Vaidlust ei ole, et kostja ei ole oma KOS § 13 lg-st 1 tulenevat kohustust täitnud. Hageja

26. augusti 2014 üldkoosolekul otsustati ühehäälselt kohustada kostjat võõrandama oma korter.

Üldkoosoleku otsus on jõustunud ning kehtib. Kostja ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud.

Kostja ei ole üldkoosoleku otsustatud tähtaja jooksul korteriomandi võõrandanud ega asunud oma

rahalisi kohustusi täitma.

KOS § 14 lg-s 5 märgitakse, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda,

otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja

hagi alusel. Korteriühistuseadusest tulenevalt võib KOS § 14 lg 5 alusel hagi esitada ka

korteriühistu (Riigikohtu 30. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12, p 14).

Eespoolöeldust tulenevalt on maakohus õigustatult rahuldanud hagi ning kohustanud kostjat

vaidlusalune korter võõrandama. Hagejal on soov pikaajaliselt kujunenud võlgnevust vähendada

ning hoida ära võla suurenemine tulevikus.

8. Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette TsMS § 445 lg 1 kohaldamata jätmist ning

TsMS 4 lg-st 4 tuleneva kohustuse rikkumist.

Ringkonnakohus kostja etteheitega ei nõustu. TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmise korra

ja viisi kindlaksmääramiseks ei piisa ringkonnakohtu hinnangul pelgalt kohustatud isiku taotlusest.

Kostja peab näitama üles oma tahet ja valmidust kohustust täita. Kostja ei ole aga kogu menetluse

jooksul, s.o enam kui 2 aasta vältel, kommunaalteenuste eest tasunud. Kostjal on varasem võlg

tasumata teenuste eest, mille suhtes on käimas täitemenetlus. Hageja kinnitusel Tartu

Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2017 istungil ei maksa kostja iseseisvalt talle esitatud arvest isegi

väga väikest vahet, mis jääb maksmata pärast Valga Linnavalitsuse poolt arvete tasumist. Talle

esitatud arvete tasumata jätmist on kinnitanud kostja ise ringkonnakohtu istungil.

Samuti on asjakohatud kostja väited maakohtu poolt TsMS § 4 lg 4 rikkumise kohta. Kohus ei saa

kompromissi kinnitada ilma menetlusosaliste vastava taheta. Ka ringkonnakohtu istungil ei teinud

kostja konkreetset ja üheselt arusaadavat ettepanekut võlgade tasumise kohta. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole vastava kokkuleppe täitmine kostja eelnevat käitumist arvestades eluliselt usutav.

Kostjal on olnud pikema aja jooksul võimalusi oma kohustuste täitmiseks, kuid ta ei ole seda

teinud. Kostja põhjendus, et ta ei pidanud kommunaalarvete tasumist otstarbekaks, kuna ei

teadnud, kas korter jääb talle alles või teda kohustatakse see võõrandama, ei ole asjakohane.

9. Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust

maakohtu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt määratud menetluskulude

rahaline suurus põhjendatud ning maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.

Kostjale oli 6. mai 2015 määrusega antud riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi

tasu ja kulud. TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja

kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise

esindaja tasu 466 eurot 50 senti (käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukust

ning mahtu arvestades on esindaja ajakulu 5 tunni 11 minuti ulatuses apellatsiooniastmes vajalik

ja põhjendatud ning tasu kuulub kostjalt väljamõistmisele.

Ringkonnakohus

rahuldab

hageja

taotluse

apellatsioonimenetluse

kuludelt

viivise

väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskuludelt 466 eurot 50 senti (käibemaksuga) kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tartu Ringkonnakohtu 17. augusti 2016 määrusega anti kostjale menetlusabi ja vabastati riigilõivu

tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 475 eurot. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab

menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on

menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude

tasumiseks. Kuna ringkonnakohus jätab rahuldamata I.T. apellatsioonkaebuse, tuleb TsMS § 190

lg 2 alusel I.T.lt välja mõista riigilõiv, mille tasumisest ta apellatsioonkaebuse esitamisel vabastati.

I.T.l tuleb tasuda riigilõiv 475 eurot 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest

vastavalt otsusele lisatud maksekorraldusele (TsMS § 179 lg 5).

TsMS § 179 lõikest 9 tulenevalt tuleb I.T.lt riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude

tasumisega viivitamise korral tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke