2-11-64031/123 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-11-64031

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-11-64031

Määruse tegemise aeg ja koht

27.01.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

Menetlustoiming

Stelling Kinnisvara OÜ avaldus F.D pankroti

väljakuulutamiseks

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.09.2016 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Swedbank AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: võlausaldaja Stelling Kinnisvara OÜ

(registrikood 10948935, asukoht XXX, e-post: XXX)

Võlgnik/usaldusisik:

F.D

(isikukood

XXX,

rahvastikuregistri järgne elukoht: XXX, e-post: XXX)

Määruskaebuse esitaja: võlausaldaja Swedbank AS

(registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn),

volitatud esindaja Külli Reinfeld (e-post: XXX)

Võlausaldaja: Bigbank AS (registrikood 10183757,

asukoht Rüütli 23, Tartu linn, e-post:XXX)

Võlausaldaja: AS Nordea Finance Estonia (registrikood

10237140, asukoht Liivalaia tn 45, Tallinn, e-

post:XXX)

Võlausaldaja: SEB PANK AS (registrikood 10004252,

asukoht Tornimäe tn 2, Tallinn, e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1(8)

Tsiviilasi nr: 2-11-64031

1. Swedbank AS määruskaebus rahuldada osaliselt.

2. Harju Maakohtu 23.09.2016 määrus tühistada ning saata asi uueks

läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu 21.05.2012 määrusega kuulutati välja F.D (edaspidi võlgnik) pankrot.

2. 01.04.2013 kinnitas Harju Maakohus pankrotimenetluse lõpparuande, lõpetas F.D

pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

kohustades F.D täitma usaldusisiku kohustusi.

3. 16.06.2016 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks PankrS §

175 lg 1 alusel ning 16.09.2016 aruande, millest nähtub, et võlausaldajatele on välja

makstud 410 eurot. Aruande kohaselt jagunevad väljamaksed võlausaldajate vahel

alljärgnevalt: BIGBANK AS - nõude jääk 0 eurot, kohustuse võttis üle E. F.D; Ehituse

Hankekeskus OÜ - nõude jääk 127 823,29 eurot, äriühing on registrist kustutatud;

Nordea Finance Eesti AS - nõude jääk seisuga 16.09.2016 14 195,63 eurot,

väljamakse 12 eurot; SEB Pank AS - nõude jääk seisuga 16.09.2016 0 eurot, garantii

tagatis aegunud; Stelling Kinnisvara OÜ –nõude jääk seisuga 16.09.2016 510 896,71

eurot, väljamakse 396,47 eurot; Swedbank AS –nõude jääk seisuga 16.09.2016 3

408,38 eurot, väljamakse 1,53 eurot.

4. Seisuga 16.09.2016 moodustavad võlausaldajate nõuded F.D vastu kokku summas 528

500,72 eurot.

Maakohtu määrus

5. Harju Maakohus rahuldas 23.09.2016 määrusega F.D taotluse kohustustest

vabastamiseks ja lõpetas F.D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse ning vabastas F.D pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustusest alljärgnevalt:

Võlausaldaja

Pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustus ( EUR)

BIGBANK AS

Ehituse Hankekeskus OÜ (kustutatud)

127 823,29

Nordea Finance Eesti AS

14 195,63

SEB Pank AS

21 547,10

Stelling Kinnisvara OÜ

510 896,71

Swedbank AS

3409,91

6. Määruse põhjenduste kohaselt otsustab kohus PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta

möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku

taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama

paragrahvi lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku

asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta

möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

7. Kohtu hinnangul on F.D täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning arvestades

igakuise sissetuleku suurust teinud proportsionaalseid makseid PankrS § 173 lg 3 ja 4

sätestatud ulatuses usaldusisiku kontole.

2(8)

Tsiviilasi nr: 2-11-64031

8. PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast,

enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on

selleks soovi avaldanud. 05.09.2016 kuulas kohus ära võlgniku ja selleks soovi

avaldanud võlausaldaja.

9. Võlgnikul pankrotivara puudus, seega on võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate

nõudeid üksnes igakuiselt saadava töötasu arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 ja lg 2

sätestatut. PankrS § 175 lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast. Võlgnik on 05.09.2016 andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta.

Võlgniku selgituste kohaselt on ta otsinud tulutoovamat tegevust, kuid suurimaks

takistuseks on pidevalt halvenev tervis. Kohtul puudub alus kahelda, et võlgnik on

esitanud tõeseid andmeid sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta.

10. Eeltoodust tulenevalt kuulub F.D taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 176 lg 1 järgi

kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Määruskaebus

11. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Swedbank AS, kes palub maakohtu

määruse tühistada ning jätta taotlus ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks

rahuldamata ja jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust; tagastada

määruskaebuse rahuldamisel sellelt tasutud riigilõiv.

12. Võlausaldaja teatab, et ei nõustu võlgniku ennetähtaegse kohustustest vabastamisega

ning on seisukohal, et maakohtu määruse ei ole põhjendatud. Võlausaldaja hinnangul

on maakohus kohaldanud ebaõigesti menetlus- ja materiaalõiguse norme ning jõudnud

seetõttu asja lahendamisel vale lõppjärelduseni. Maakohtu määrus on äärmiselt

üldsõnaline ja põhjendamata ning kohus ei ole asja lahendamisel arvestanud

Riigikohtu praktikaga.

13. 01.07.2016 e-kirjaga edastas kohus võlausaldajatele võlgniku taotluse märkides, et

kuivõrd menetluse alustamisest on möödunud kolm aastat, esineb pankrotiseaduse

(PankrS) § 175 lg-s 11 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks.

14. Harju Maakohtu 23.09.2016 määrusega rahuldas kohus võlgniku taotluse kohustustest

vabastamiseks ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kohtumääruses kajastatud asjaolude kohaselt on võlgnik

16.09.2016 esitanud aruande, millest nähtub, et võlausaldajatele on kohustustest

vabastamise menetluse jooksul välja makstud 410 eurot ja et sama kuupäeva seisuga

on võlausaldajate nõuded võlgniku vastu kokku 528 500,72 eurot.

15. Kohtumääruse resolutsiooni punkti 2. kohaselt vabastas kohus võlgniku täitmata

jäänud kohustustest kogusummas 677 872,64 eurot.

16. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on võlgnik täitnud kohustusi nõuetekohaselt ning

arvestades igakuise sissetuleku suurust, teinud proportsionaalseid makseid PankrS §

173 lg 3 ja 4 sätestatud ulatuses usaldusisiku kontole.

17. Lisaks märgitule on kohus tuginenud võlgniku selgitustele, mille kohaselt on viimane

otsinud tulutoovamat tegevust, kuid suurimaks takistuseks on pidevalt halvenev tervis

ja et kohtul puudub alus kahelda, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid sissetulekute

ja kohustuste täitmise kohta. Eelmärgituga maakohtu põhjendused asja lahendamisel

piirduvad.

3(8)

Tsiviilasi nr: 2-11-64031

18. Maakohus ei ole käesoleval juhul arvestanud PankrS § 175 lg 11 erandlikkust ega

hinnanud, kas võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses või

mitte. Maakohtu määrus on selles osas täiesti põhjendamata ning kogu ulatuses

üldsõnaline, kuigi TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja

põhjendatud. Maakohus on asja lahendamisel märkinud vaid, et võlgnik on kohustusi

nõuetekohaselt täitnud ning teinud proportsionaalseid makseid PankrS § 173 lg 3 ja 4

sätestatud ulatuses, kuigi Riigikohus on öelnud, et nimetatud asjaolud ei oma asja

lahendamisel tähtsust kui võlgnik ei ole rahuldanud võlausaldajate nõudeid

arvestatavas ulatuses.

19. Pankrotimenetluse lõpparuande kohaselt olid võlgniku tasumata kohustused

võlausaldajate ees kokku 696 637,40 eurot. Vaidlustatavas määruses avaldatud

asjaolude kohaselt on pankrotimenetluse lõpetamise järgselt võlgniku kohustuste seis

muutunud selliselt, et võlgnikul puudub kohustus BIGBANK AS, kuivõrd nimetatud

kohustuse võttis üle E. F.D.

20. Nimetatud asjaoludele tuginedes olid võlgniku kohustused võlausaldajate ees kokku

678 282,64 eurot, millest võlgnik on kolme aasta jooksul rahuldanud 410 eurot, s.o

0,06%, mida ei saa võlausaldaja hinnangul ega ka eelviidatud Riigikohtu ja

ringkonnakohtu praktika kohaselt mingil juhul pidada arvestatavaks ulatuseks PankrS

§ 175 lg 11 tähenduses. Seega puudub käesoleval juhul õiguslik alus võlgniku

ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks ja seetõttu ei ole võlgniku kohustustest

vabastamise taotluse lahendamise seisukohast tähtsust sellel, kas võlgnik on täitnud

oma kohustusi menetluse jooksul nõuetekohaselt.

21. Seadusandja on näinud ette, et tavapärane kohustustest vabastamise menetlus kestab

viis aastat ning pidanud võimalikuks teha erand siis, kui kolme aasta jooksul on

toimunud märkimisväärne nõuete rahuldamine, mida käesoleval juhul aga ei esine.

Seetõttu on maakohtu määrus vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga ning tuleb

tühistada. Maakohus ei ole hinnanud asja lahendamisel peamist asjaolu ning on väga

kergekäeliselt otsustanud võlgniku kohustustest vabastada.

22. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval hetkel

kahjustaks ebamõistlikult võlausaldajaid, kelle nõuded on endiselt väga suures

ulatuses rahuldamata. Võlgnik on võlausaldajate nõudeid rahuldanud kokku vaid 410

euro ulatuses, s.o 0,06% ning endiselt on rahuldamata võlausaldajate nõuded

kogusummas 677 872,64 eurot.

Menetluse edasine käik

23. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus võlausaldajatel esitada

seisukohad.

24. Võlausaldaja Stelling Kinnisvara OÜ leidis, et maakohtu määrus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks on ebaõige ja

põhjendamatu ning tuleb seetõttu tühistada ja määruskaebus rahuldada. Võlausaldaja

ei nõustu võlgniku ennetähtaegselt kohustustest vabastamisega. PankrS § 175 lg 1¹

sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid

arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi

menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas

ulatuses. Võlgnik aga ei ole oma kohustusi kolme (3) aasta jooksul nõuetekohaselt

täitnud, võlgnik on kolme aasta jooksul tasunud võlausaldajatele vaid 410 eurot, mis

moodustab alla 0,1% protsendi (arvutuste kohaselt 0,06%) võlausaldajate nõuetest,

mis näitab võlgniku soovimatust oma kohustusi täita. Teadaolevalt võlgnik töötab oma

tütrele kuuluvas kreperiis Tallinnas asukohaga XXX ja väidetavalt varjab oma

4(8)

Tsiviilasi nr: 2-11-64031

sissetulekuid. Kuna võlgniku usaldusisikuks on võlgnik ise, siis usaldusisiku teave

võlgniku sissetulekute kohta tõenäoliselt ei ole usaldusväärne. Võlgniku väited oma

pidevalt halvenevast tervisest ei ole tõendatud ja on tugevasti liialdatud. Stelling

Kinnisvara OÜ täielikult nõustub Swedbank AS määruskaebuses tooduga, et 0,06%

võlausaldajate nõuetest rahuldamist ei saa pidada arvestatavaks ulatuseks PankrS §

175 lg 1¹ tähenduses ning maakohus ei ole hinnanud asja lahendamisel peamist asjaolu

ning on väga kergekäeliselt otsustanud võlgniku kohustustest vabastada.

25. Võlausaldaja AS SEB Pank teatas vastuses määruskaebusele, et vastuväited ja

täiendavad seisukohad sellele puuduvad.

26. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

27. Tallinna Ringkonnakohus andis menetlusosalistele tähtaja menetluskulude

nimekirjade ja vastuväidete esitamiseks ning küsis TsMS § 664 lg 1 tulenevalt

määruskaebusele vastust Bigbank AS-lt, kes ei ole määruskaebusele vastanud.

Ringkonnakohtu põhjendused

28. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS §

657 lg 1 p-le 3, §-le 659, § 667 lg-le 2, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus

tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata asi uueks

läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise

lahendada. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgnevat.

29. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohtu määrus on

põhjendamata ning üldsõnaline, lisaks on maakohus menetlemisel rikkunud mitmeid

olulisi menetlusnorme.

30. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt on võlgniku kohustustest ennetähtaegne vabastamine

kohtu diskretsioonotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama

astme kohus on ületanud diskretsioonipiire.

31. Vaidlustatud määruses on maakohus asunud järgnevale seisukohale: 1) Kohtu

hinnangul on F.D täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning arvestades igakuise

sissetuleku suurust teinud proportsionaalseid makseid PankrS § 173 lg 3 ja 4

sätestatud ulatuses usaldusisiku kontole; 2) Võlgnik on 05.09.2016 andnud kohtule

vande kohustuste täitmise kohta. Võlgniku selgituste kohaselt on ta otsinud

tulutoovamat tegevust, kuid suurimaks takistuseks on pidevalt halvenev tervis. 3)

Kohtul puudub alus kahelda, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid sissetulekute ja

kohustuste täitmise kohta.

32. Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtul maakohtu diskretsiooni võimalik kontrollida,

kuivõrd määrus on põhjendamata ning maakohtu otsustuse kujunemine ei ole jälgitav.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud olulised asjaolud välja selgitamata

ning võlgniku kohustustest ennetähtaegselt vabastanud ennatlikult.

33. Maakohus on ebapiisavalt rakendanud ja ka rikkunud uurimisprintsiipi (TsMS § 477

lg 7) ning kohtulahendi põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8, § 436 lg 1 ja § 465

lg 2 p 8).

34. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma

varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas

võlausaldajatele välja maksma.

35. Määruses ei ole põhjendatud, mille alusel kohus järeldusele jõudis, et võlgnik on

teinud usaldusisiku kontole proportsionaalseid makseid ning oma kohustusi

nõuetekohaselt täitnud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teatas võlgnik 09.10.2014

maakohtule, et on võlausaldajate jaoks kontol EE47420478604393501 hoiustanud 410

5(8)

Tsiviilasi nr: 2-11-64031

eurot (II kd, tlk 261). Maakohtule 18.11.2014 esitatud konto väljavõttest nähtuvalt on

410 eurot 09.10.2014 kontole üle kantud Viigimari OÜ poolt (III kd, tlk 14).

36. Tsiviilasja materjalide kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

algatatud ja võlgnik iseenda usaldusisikuks määratud 01.04.2013 kohtumäärusega (I

kd, tlk 187 jj). Võlgnik on 09.10.2014 maakohtule teatanud võlausaldajatele

hoiustatud 410 eurost, kuid selle summa ulatuses väljamakseid teostanud asjas

05.09.2016 peetud istungi ja kohtule 16.09.2016 võlgnevuste tabeli (III kd, tlk 177)

esitamise vahepeal, kuivõrd veel istungil on võlgnik kinnitanud, et tema kontol on

deponeeritud 400 eurot (III kd, tlk 174 pöördel).

37. Sealjuures ei ole maakohus käsitlenud seda, kas väljamaksed võlausaldajatele on

tehtud vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele. Võlgnevuste tabelit ja võlgniku

poolt 20.11.2014 tehtud väljamaksete ettepanekut (III kd, tlk 11) võrreldes nähtub, et

Swedbank AS-le väljamakstud summa on ettepanekus toodud summaga võrreldes

vähenenud. Sellekohaseid selgitusi asja materjalid ei sisalda.

38. Lisaks ei selgu, millisel põhjusel on võlgnik 16.09.2016 võlgnevuste tabelis AS SEB

Pank nõude märkinud aegunuks ja kajastanud 0 euro suurusena. Tsiviilasja

materjalidest ei ole tuvastatavad ka võlgniku abikaasa poolt Bigbank AS nõude

ülevõtmist kajastavad tõendid.

39. Maakohtu määrusest ei selgu, millisel põhjusel on kohus otsustanud kajastada nii

võlausaldajate isikuid ja kui võlgniku kohustuste jääke erinevalt võlgniku poolt

16.09.2016 esitatust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik selgelt aru saada,

milline on lõplik kohustuste summa, millest vabastamist võlgnik taotleb. Võlgnevuste

tabeli järgselt on kohustuste kogusumma 656 324,01 eurot, maakohus on võlgniku

vabastanud kohustustest kogusummas 677 872,64 eurot (resolutsiooni punkt 2), kuid

määruses (asjaolud ja taotlused) märkinud, et seisuga 16.09.2016 on võlausaldajate

nõuded võlgniku vastu kokku summas 528 500,72 eurot.

40. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

41. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

42. Vaidlustatud määrusest ei selgu, kuidas maakohus eelnimetatud kohustuste täitmist

kontrollis ning mille alusel veendus nende nõuetekohases täitmises. Lisaks ei sisalda

määrus põhjendust, miks puudub kohtul alus kahelda, et võlgnik on oma sissetulekute

ja kohustuste täitmise kohta esitanud tõeseid andmeid.

43. Maakohus on küll määruse tegemisel tuginenud võlgniku selgitustele tulutoovama

tegevuse otsimise kohta, kuid jätnud tähelepanuta, et võlgnik ei ole sellekohaseid

tõendeid esitanud. Tsiviilasja materjalide kohaselt kohustas maakohus võlgnikku

04.05.2015 määrusega esitama kõik tõendid mõistlikult tulutoova tegevuse või

töökoha otsimise kohta (III kd, tlk 87). Tsiviilasjas 05.09.2016 peetud istungil kordas

Swedbank AS oma taotlust vastavate tõendite saamiseks, millele võlgnik vastas, et

midagi saab ta esitada (III kd, tlk 174 pöördel), kuid ei ole tõendeid kohtule esitanud.

Ringkonnakohtu hinnangul on seega ebaselge, kas võlgnik on tulutoovamat tegevust

otsinud või mitte.

44. Seoses kohustusega anda teavet oma sissetulekute ja vara kohta ning võlausaldajate

korduvate taotlustega saada võlgniku kõigi kontode väljavõtted alates 01.04.2013

juhib ringkonnakohus tähelepanu järgnevale. Ajutise halduri aruande kohaselt oli

võlgniku 2 pangakontot Swedbank AS-s ja 1 konto SEB Pank AS-s (I kd, tlk 99).

Maakohus kohustas võlgnikku esitama võlgniku kõigi arvelduskontode väljavõtted

6(8)

Tsiviilasi nr: 2-11-64031

perioodil 01.01.2013-04.03.2015 (III kd, tlk 87, 04.03.2015 määrus) ning perioodil

05.03.2015-27.04.2016 (III kd, tlk 152, 28.04.2016 kiri).

45. Väljavõtted nõutud perioodide kohta on sealjuures esitatud vaid võlgniku väitel

07.10.2014 avatud konto kohta, millel oli deponeeritud võlausaldajatele

väljamaksmisele kuulunud summa (III kd, tlk 11). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et

võlgnik oleks väljavõtted esitanud teise talle kuuluva konto (III kd, tlk 154,

05.05.2016 vastus maakohtule) kohta ajavahemikul 19.03.2015-06.10.2015. Lisaks ei

selgu võlgniku vastusest, mis on saanud kolmandast kontost, mille väljavõtteid on

võlgnik esitanud ainult perioodi 01.01.2013-21.03.2015 kohta (III kd, tlk 98-100).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega üheselt selge, kui palju kontosid võlgnikul

kohustustest vabastamise menetlusest alates olemas oli, menetluse jooksul kasutuses

on olnud ja kas kohtule on esitatud kõigi kontode väljavõtted.

46. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus

kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse

kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite

esitamist või kogub neid omal algatusel. Eeltoodust tulenevalt saab kohus käesolevas

menetluses mh teha järelepäringuid krediidiasutustele ja nende filiaalidele.

47. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud

võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne

kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma

kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid

arvestatavas ulatuses.

48. Tsiviilasja materjalide kohaselt on võlgnik maakohtule selgitanud, et seoses oma

terviseseisundiga ei ole tal olnud võimalik tasuvamat tööd leida või teha (II kd, tlk

261) ning et ta on alates 04.03.2016 haiguslehel (III kd, tlk 132).

49. Maakohus on võlgnikku 04.03.2015 määrusega kohustanud esitama tõendi tervisliku

seisundi kohta, millest nähtuks mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise takistus

(III kd, tlk 87) ning tõendi alates 04.03.2016 haiguslehel oleku kohta (III kd, tlk 152).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik esitanud erinevaid tõendeid tervisliku

seisundi kohta 2013.a., 2014.a. ja 2015.a. jaanuarikuus, kuid ei ole tõendanud väiteid

järjest halveneva tervisliku seisundi kohta edasisel perioodil ega haiguslehel olemise

kohta alates 04.03.2016. Ringkonnakohtu hinnangul on seega ebaselge, kas esinevad

võlgniku poolt nimetatud erilised asjaolud, mis takistavad objektiivselt tasuvama töö

leidmist ja tegemist.

50. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Swedbank AS palunud maakohtul hinnata, kas

võlgnik on tema tervislikku seisukorda arvestades teinud endast kõik oleneva

mõistlikult tasustava ametikoha leidmiseks või on võlgnik rikkunud sellekohast

pankrotiseadusest tulenevat kohustust (III kd, tlk 150). Maakohus vaidlustatud

määruses võlgniku terviseseisundiga seonduvat käsitlenud ei ole, jättes seega esitatud

taotluse lahendamata.

51. Riigikohus on PankrS § 175 lg 1¹ tõlgendamisel asunud seisukohale, et: /„Kolme aasta

jooksul võlausaldaja nõude rahuldamist üksnes 0,3% ulatuses ei saa pidada PankrS §

175 lg 1¹ tähenduses nõude täitmiseks arvestatavas ulatuses, vaid see on marginaalne

summa. Kui nõude täitmine arvestatavas ulatuses kui obligatoorne eeldus puudub, ei

ole võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamise seisukohast tähtsust

sellele, kas võlgnik on täitnud oma kohustusi menetluse jooksul nõuetekohaselt.

Samuti puudub vajadus tuvastada seda, kas esinevad PankrS § 175 lg 2 ja 4 järgsed

võlgadest vabastamise keeldumise absoluutsed alused.“/ (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-

1-19-16, p 13).

7(8)

Tsiviilasi nr: 2-11-64031

52. Arvestades eeltoodut tuli maakohtul põhjendada, miks on kohtu hinnangul käesoleval

juhul õigustatud võlgniku ennetähtaegne kohustustest vabastamine, kuigi võlgnik on

väljamakseid teinud vaid 410 euro ulatuses, mis moodustab vaidlustatud määruse

resolutsioonis märgitud võlakohustuste kogujäägist 0,06%.

53. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelmärgitud ebaselgeks jäänud asjaolud

välja selgitada, kogudes vajadusel ise tõendeid või nõudes neid võlgnikult. Maakohtul

tuleb võlgniku avalduse lahendamisel hinnata, kas võlgniku ennetähtaegne

kohustustest vabastamine on tema poolt nimetatud asjaoludest tulenevalt põhjendatud

ja võimalik.

54. Juhul, kui maakohus leiab, et võlgniku avaldust ei ole võimalik rahuldada, tuleb kohtul

lahendada võlausaldajate poolt esitatud taotlus uue usaldusisiku määramiseks ning

praeguse usaldusisiku vabastamiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et PankrS §

172 lg 6 2. lausest tulenevalt on kohtul kohustus kontrollida, kas võlgnik iseenda

usaldusisikuna täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS § 172 sätestatud

kohustuste täitmisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-31-16 p 18).

55. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel arutamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

8(8)