1-08-9484/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3)

Kriminaalasi nr 1-08-9484

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20 märts 2009 a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-08-9484

Täitmiskohtunik

Liivi Loide

Kohtuistungi sekretär

Viivi Kalme

Tõlk

Nadežda Bõstrova

Prokurör

Jüri Vissak

Taotlus

N.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu

N.L

Asukoht:

Tartu

Vangla,

elukoht

vabanemisel:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Jätta N.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

N.L on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 02.09.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-9484 KarS § 331 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.12.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 9 kuud 26 päeva vangistust, võrra, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.09.2008.a ja lõpeb 27.09.2009.a.

2 (3) Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 15.03.2009.a. N.L esitas 13.01.2009.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 03.03.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja elektroonilise valve kohaldamise otsustamiseks. 20.03.2009.a seisuga on N.L-i kandmata karistusaeg 6 kuud 7 päeva vangistust.

N.L on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral: 1) 22.09.1998.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2 järgi rahatrahv 1760 krooni; 2) 28.05.1999.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 4 - § 15 lg 2 järgi 6 aastat vabadusekaotust; 3) 24.03.2003.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 järgi 1 aasta vangistust, millest koheselt kuulus kandmisele 4 kuud vangistust, 7 kuud 22 päeva vangistust mõisteti tingimisi 3-aastase katseajaga; 4) 14.02.2005.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 8 kuud vangistus, liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 3 kuud 22 päeva vangistust; 5) 08.04.2005.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 4, 7 järgi 3 aastat vangistust, liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 4 aastat vangistust; 6) 13.12.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta vangistust, liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 4 aastat 3 kuud vangistust.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab N.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna N.L on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimased kuriteod toime pannud vangistuse ajal ja selle eest karistatud. Lisaks omab ta kehtivat distsiplinaarkaristust. Ta ei ole vangistuse ajal midagi teinud, et muutuda. N.L ise leiab, et ta tuleks vabastada, kuna ta on järeldused teinud, tal on vabaduses toetav perekond – naine ja laps, keda varem ei olnud. Ta leiab, et pole mingit alust tema edasiseks kinnipidamiseks.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. N.L on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et puudub alus N.L-i ennetähtaegseks vabastamiseks. N.L on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, viimati alles 2008.a lõpus korduvate kuritegude eest, millised on toime pandud vangistuse ajal.

Peale selle omab ta ühe kehtiva distsiplinaarkaristuse. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on kinnipeetav eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta

3 (3) peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. Alles sellisel juhul tekiks kohtul võimalus asuda seisukohale, et muutused on toimunud ja ennetähtaegne vabastamine asjakohane. Ainuüksi asjaolu, et kinnipeetaval on perekond ja elukoht, ei saa olla aluseks ennetähtaegsel vabastamisel. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik