3-16-2563/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2563

Haldusasi

A.N.i

kaebus

prokuratuuri

tegevuse

õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada A.N.i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. A.N. on Tallinna Halduskohtule 12.12.2016 esitanud kaebuse, milles palub kohtul

tuvastada prokuratuuri tegevuse (kaebaja kuriteoteate ebaseaduslik märgukirjana käsitamine)

õigusvastasus. Ühtlasi palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks tema avaldusele vastamisel

tähtajast mittekinnipidamise.

2. Kaebusele on lisatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri 07.12.2016 vastus märgukirjale

nr PRP-13/16/319-(14). Vastusest ilmneb, et Riigiprokuratuuri dokumendiregistris registreeriti

kaebaja pöördumine, milles kaebaja kaebab Põhja Ringkonnaprokuratuuri 31.10.2016 vastuse

nr PRP-13/16/319-(11,12) peale. Pöördumises leidis kaebaja, et Põhja Ringkonnaprokuratuur

oleks tema poolt esitatud teabe pinnalt pidanud alustama kriminaalmenetluse. Samuti leidis

kaebaja Riigiprokuratuurile esitatud pöördumises, et Põhja Ringkonnaprokuratuur käsitles

kaebaja pöördumisi ebaõigesti märgukirjadena, mitte kuriteoteatena või -kaebusena.

3. Kohus leiab, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1

p 1 alusel tagastada. Kaebaja vaidlustab sisuliselt selle, et Põhja Ringkonnaprokuratuur luges

kaebaja esitatud kuriteoteated märgukirjadeks. Kaebaja eesmärgiks on seega, et algatataks ja

viidaks läbi kriminaalmenetlus.

4. Põhja Ringkonnaprokuratuur vastas kaebaja 28.09.2016 ja 30.09.2016 kaebustele

31.10.2016 vastusega nr PRP-13/16/319-(11,12), milles käsitas kaebaja pöördumisi

märgukirjadena, kuna pöördumiste sisust ei tulenenud viiteid võimalikule kuriteo

toimepanemisele. Vastusest ilmneb, et prokuratuur on kriminaalmenetluse alustamiseks aluse

puudumise osas 25.11.2016 seisukoha võtnud, jättes kriminaalmenetluse 16922500059

3-16-2563

2(2)

alustamata. Kaebaja esitas kriminaalmenetluse algatamata jätmise peale 30.11.2016 kaebuse,

mille ringkonnaprokurör Toomas Tomberg 02.12.2016 määrusega läbi vaatamata jättis.

5. Tegemist on olemuselt kriminaalmenetlust puudutava vaidlusega. Kuriteoteade esitatakse

uurimisasutusele või prokuratuurile (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 1), ent

kui esinevad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud, kriminaalmenetlust ei alustata

(KrMS § 198 lg 1 ja § 199). Kui kriminaalmenetlus jäetakse alustamata, on üksnes kannatanul

õigus edasikaebuse esitamiseks, kuid ka sel juhul võib kaebuse esitada prokuratuurile, seejärel

Riigiprokuratuurile ning lõpuks ringkonnakohtule (KrMS § 207, § 208), sh on õigus kaevata ka

mõistliku menetlusaja põhimõtte rikkumise peale (KrMS § 208 lg 2 p 5). Toimiku materjalidest

ilmnevalt ei ole kaebaja näol praegusel juhul tegemist kannatanuga ega isikuga, kes

kvalifitseeruks võimalikus kriminaalmenetluses menetlusosaliseks. Seega on kaebajal

menetlusvälise

isikuna

võimalik

kaevata

üksnes

toimuva

kriminaalmenetluse

menetlustoiminguid või määruseid (KrMS § 228 lg 1).

Ka kriminaalmenetluse käigus tehtud menetlustoimingute või määruste peale saab isik kaevata

üksnes juhul, kui ta leiab, et menetlusnõudeid on rikutud ning rikkumine on kaasa toonud isiku

õiguste rikkumise. Kaebusele lisatud prokuratuuri vastusest ilmneb, et seesuguseid väiteid

kaebaja oma pöördumistes esitanud ei ole. Ka kaebaja ise ei viita kaebuses, milles tema õiguste

rikkumine seisneb. KrMS § 228 lg 2 järgi on menetlusvälisel isikul õigus prokuratuuri poolt

tehtud menetlustoimingu vaidlustamiseks pöörduda kaebusega Riigiprokuratuuri poole ning

kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada

kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või

menetlustoiming on tehtud kooskõlas KrMS § 230 lg-ga 1.

Eelnevast tulenevalt puudub halduskohtul pädevus otsustada kriminaalmenetluse alustamata

jätmise õiguspärasuse üle, aga samuti kohustada uurimisasutust vaatama uuesti kuriteoteadet

läbi või alustama kriminaalmenetlust või hindama kaebaja pöördumiste menetlemise aja

õiguspärasust. Sellest tulenevalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

6. Isegi kui tõlgendada kaebaja nõuet väga üldisena ning eesmärgiga tuvastada prokuratuuri

tegevuse õigusvastasus kaebaja kuriteoteate ümberkvalifitseerimisel ja tema avalduse

menetlemisel tähtaega rikkudes, tuleks kaebus siiski tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamisnõude esitada üksnes

juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja õiguste kaitseks on olemas

tõhusamad vahendid (kriminaalmenetluse algatamata jätmise teate vaidlustamine). Ka ei oleks

tuvastamisnõude esitamine preventiivsest huvist lähtuvalt võimalik. Preventiivsel eesmärgil

tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes

edaspidigi õigusvastaselt käituda. Praegusel juhul puudub kohtu hinnangul reaalne oht, et Põhja

Ringkonnaprokuratuur võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. Ka hilisema

hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei annaks kohtu hinnangul õigust tuvastamiskaebuse

esitamiseks. HKMS § 45 lg 2 lause 3 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise

kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt

perspektiivitu. Kohtule ei nähtu, et kaebaja kuriteoteate ümberkvalifitseerimine oleks kaebajale

võinud tekitada varalist kahju või oleks kahjustanud hüvesid, mille puhul oleks alust

mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses.

7. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab

kaebuse läbivaatamatult, jätab kohus sisuliselt läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse, sest

vajadus selle lahendamiseks kaebuse tagastamise korral puudub. Samuti ei vaata kohus läbi

kaebaja muid menetluslikke taotlusi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ragne Piir