3-16-1114/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-1114

Haldusasi

Aleksei Bobrovnitski kaebus läbiotsimisel kambrist ära

võetud asjade tagastamise kohta Viru Vanglale

kohustava ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.07.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Bobrovnitski apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Aleksei Bobrovnitski

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.07.2016. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 26.01.2017, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse HKMS § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava

osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava

osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt

apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite

arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses,

kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses ning kohus

järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 1 ja

dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. Aleksei Bobrovnitski on esitanud kohustamiskaebuse, mille kohaselt palub kohustada Viru

Vanglat tagastama talle 08.04.2016 tema kambrist ära võetud 250 g musta teed Royal Blend ja

300 g pesupulbrit Ariel.

3. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla 27.04.2016. a vastuses nr 6-10/11381-4 (tl 6-7),

30.05.2016. a vaideotsuses nr 6-12/105-4 (tl 8-8p), kaebuse kohta 21.06.2016 esitatud

vastuses nr 1-8/16693-2 (tl 36-37) ning halduskohtu 28.07.2016. a otsuses (tl 49-50) on

ammendavalt selgitatud, miks kaebaja nõue rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub

nende põhjendustega ega korda neid.

4. Vastuseks A. Bobrovnitski apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Viru Vangla direktori

23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra p-s 7.1.39 sätestatud

keeld kinnipeetaval omada kotte, karpe, kaste, plastkaste või sarnaseid esemeid oleks

ülemäärane piirang. Riigikohus on leidnud, et vanglas esemete keelamine on lubatav

vangistusseaduse (VangS) § 15 lgs 2 loetletud põhjustel ning Riigikohtu praktikas on

tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu

määratlemisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-28-12, p 14).

Õigusteoorias leitakse, et VangS § 15 lg 2 sisaldab kooskõlas põhiseaduse § 32 lg-tega 1 ja 2

omandipõhiõigusesse sekkumise aluseid kinnipidamiskohas (vt L. Madise, P. Pikamäe,

J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2014“, lk 62). VangS § 15 lg 4

kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade

loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Viru Vangla kodukorra

seletuskirjas on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt ja usutavalt põhjendatud selliste

piirangute kehtestamise vajadust ning need piirangud vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud

tingimustele.

Viru Vangla on 27.04.2016. a vastuses kaebaja taotlusele ning vaideotsuses piisaval määral

põhjendanud, miks on kambris karpide omamise piirang vangla julgeoleku ja korra kaitsmise

eesmärgil vajalik ja proportsionaalne. Ainuüksi kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide,

et ta ei tea ühtegi juhust, kus kinnipeetav oleks karbikilluga kedagi rünnanud, ei anna alust

jõuda järeldusele, et nimetatud piirang võiks olla ebaproportsionaalne. Kaebaja väide ka selle

kohta, et Tallinna Vanglas, kus kaebaja viibis kuni 01.03.2016, ei võetud kinnipeetavatelt

mitteoriginaalpakendis esemeid ära, ei anna samuti alust jõuda järeldusele, et Viru Vangla

ametnike vaidlustatud tegevus oleks õigusvastane. VangS § 15 lg 4 alusel võivad ka

erinevates vanglates kehtida erinevad regulatsioonid keelatud esemete kohta. Käesoleval juhul

kehtivad siiski Tallinna Vangla direktori 31.01.2013. a käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna

Vangla kodukorra“ p 7.1.39 kohaselt Tallinna Vanglas kinnipeetavatele karpide omamise osas

sarnased reeglid Viru Vanglas kehtiva korraga. Kaebaja väite osas, et Viru Vangla ametnikud

oleksid pidanud olema võimelised tuvastama, mis ained purgis on, ning et need ei ole

keelatud ained, märgib ringkonnakohus, et kaebaja kambrist ei võetud ära neid esemeid mitte

seetõttu, et nendes oleks olnud keelatud ained, vaid seetõttu, et need ained olid pakendites,

mis ei olnud lubatud.

5. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja oli apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest menetlusabi korras vabastatud, jäävad

kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Tanel Saar

Tiina Pappel

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/