Legislator Case Law & Legislation
3-16-2293/27 AI generated

3-16-2293/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-16-2293/27
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Igor Ogorodnikov esitas 5. septembril 2017 Viru Vanglale taotluse, milles palus võimaldada talle pikaajalist kokkusaamist oma abikaasaga. Viru Vangla jättis 27. septembri 2016. a vastusega

Legislator headnote

AI generated

3-16-2293/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Igor Ogorodnikov esitas 5. septembril 2017 Viru Vanglale taotluse, milles palus võimaldada talle pikaajalist kokkusaamist oma abikaasaga. Viru Vangla jättis 27. septembri 2016. a vastusega

Keywords

AI generated
authorization to sue locus standi right of access to documents lack of procedural indigence initial application for access lack of prosecutorial standing
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2293

Haldusasi

Igor Ogorodnikovi kaebus Viru Vangla 27. septembri

2016. a vastuse nr 6-7/25574-2 osaliseks tühistamiseks

ja asja uueks lahendamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Igor Ogorodnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Igor Ogorodnikov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Igor Ogorodnikov esitas 5. septembril 2017 Viru Vanglale taotluse, milles palus võimaldada talle

pikaajalist kokkusaamist oma abikaasaga. Viru Vangla jättis 27. septembri 2016. a vastusega

nr 6-7/25574-2 I. Ogorodnikovi taotluse abikaasat puudutavas osas rahuldamata. I. Ogorodnikov

esitas nimetatud vastusele vaide, kuid see jäeti Viru Vangla 28. oktoobri 2016. a vaideotsusega

nr 6-12/242-2 rahuldamata.

2. I. Ogorodnikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab, et tuvastataks Viru Vangla

27. septembri 2016. a vastuse õigusvastasus, tühistataks see tema abikaasat puudutavas osas ning

kohustataks asja uuesti lahendama.

3. Tartu Halduskohus võttis 7. detsembri 2016. a määrusega kaebuse menetlusse.

4. I. Ogorodnikov esitas 12. detsembril 2016 riigi õigusabi taotluse kaebuse täiendamiseks uute

dokumentidega.

5. Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2016. a määrusega jäeti I. Ogorodnikovi riigi õigusabi taotlus

rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt:

5.1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 järgi võib isiku taotlusel

menetlusabina muu hulgas määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras

määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Kaebaja

kontoväljavõttest nähtub, et ilmselt ei suuda ta ise advokaadi osutatud õigusteenuse eest tasuda. See

asjaolu ei tingi aga ilmtingimata riigi õigusabi taotluse rahuldamist.

5.2. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline

oma õigusi kaitsma. Halduskohus leidis, et kaebaja taotlus antud halduskohtumenetluses riigi

õigusabi saamiseks ei ole põhjendatud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on ka varasemalt

halduskohtusse pöördunud ning suutnud sealjuures kaebused ja taotlused iseseisvalt vormistada.

Käesolevas haldusasjas on kaebaja vormistanud ilma välise õigusabita nii kohtueelse menetluse

vaide kui ka kaebuse, mis on olnud piisavalt arusaadavad. Halduskohtul lasuva uurimispõhimõtte

kohaselt peab kohus vajadusel kaebajat suunama ja abistama. Halduskohtumenetluses ei ole

esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kaebaja on viidanud soovile esitada

täiendavaid dokumente, kuid seegi ei anna alust taotluse rahuldamiseks, sest vastav toiming ei vaja

juriidilisi teadmisi. HKMS § 59 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalisel ei ole võimalik oma väiteid

tõendada, saab ta ära näidata põhjused, miks ta ei saa ise tõendeid esitada, teatada nende asukoha

ning paluda kohtul tõendid asjaomaselt asutuselt välja nõuda. Uurimispõhimõttest tulenevalt

selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud,

seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. I. Ogorodnikov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2016. a

määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja pärast oma naisega

abiellumist temaga pikaajalisele kokkusaamisele saanud. Kaebaja ei ole käesolevas kohtuasjas ise

kohtueelset nõuet ega kaebust koostanud, vaid on selleks kasutanud teiste isikute abi. Kaebaja ei

valda eesti keelt. Kaebaja peab otsima inimesi, kes teda vajadusel aitavad, aga kuna inimesed

vahetuvad pidevalt, tuleb tal kogu aeg otsida neid, kes oleksid valmis teda aitama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks

korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

9. Asjaolu, et kaebajale ei ole võimaldatud pikaajalist kokkusaamist oma abikaasaga, ei oma riigi

õigusabi taotluse lahendamisel tähtsust, mistõttu ei tule sellekohaseid seisukohti arvesse võtta.

Hinnang sellele, kas pikaajaliste kokkusaamiste mittevõimaldamine on õiguspärane või mitte,

antakse asja sisulisel lahendamisel.

10. Konkreetne menetlusabi taotlus on esitatud seetõttu, et kaebaja soovib esitada asja juurde

täiendavaid dokumente. Nende esitamiseks ei ole kaebajal vaja määratud esindajat, kuna HKMS § 2

lg-st 4 tuleneva uurimispõhimõtte kohaselt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas

menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend

ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead

kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda

initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku

kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist

haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesoleva haldusasja

asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik, et teda esindaks

kohtumenetluses erialateadmistega isik, kuna kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud

kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega. Ka kaebaja

keeleoskus ei saa eelneva valguses olla määrava tähtsusega.

11. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 13. detsembri 2016. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene