2-16-7363/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 26.07.2016 otsus osas, milles maakohus jättis välja

mõistmata viivise ja teha nimetatud osas uus otsus, millega mõista MK-lt ja JV-lt

solidaarselt välja korteriühistu Märjamaa Tehase 3 kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis 4 014,38 eurot ja alates 11.05.2016 lisanduv viivis 0,07%

põhinõudelt päevas kuni kohustuse täitmiseni.

2. Rahuldada korteriühistu Märjamaa Tehase 3 apellatsioonkaebus.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt MK ja JV kanda.

4. Mõista MK-lt ja JV-lt solidaarselt korteriühistu Märjamaa Tehase 3 kasuks välja

menetluskulu 728,60 eurot.

5. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

MK-l

ja

JV-l

tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

6. Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses:

6.1. Rahuldada hagi.

6.2. Mõista MK-lt ja JV-lt solidaarselt korteriühistu Märjamaa Tehase 3 kasuks

välja 6 330,07 eurot.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse kuupäev

26.01.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-7363

Kohtuasi

Korteriühistu Märjamaa Tehase 3 hagi MK (K) ja JV

(V) vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 26.07.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Märjamaa Tehase 3 apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

5 631,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja korteriühistu Märjamaa Tehase 3 (registrikood

80315404), hageja lepinguline esindaja Priit Pööbo

Kostja I MK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II JV (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

6.3. Mõista MK-lt ja JV-lt solidaarselt korteriühistu Märjamaa Tehase 3 kasuks

välja sissenõutavaks muutunud viivis 4 014,38 eurot ja alates 11.05.2016 lisanduv

viivis 0,07% põhinõudelt päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni.

6.4. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt MK ja JV kanda.

6.5. Mõista MK-lt ja JV-lt solidaarselt korteriühistu Märjamaa Tehase 3 kasuks

välja maakohtu menetluskulud 1 140 eurot. MK-l ja JV-l tuleb tasuda

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates menetluskulusid

kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

6.6. Mõista MK-lt ja JV-lt solidaarselt korteriühistu Märjamaa Tehase 3 kasuks

välja ringkonnakohtu menetluskulud 728,60 eurot. MK-l ja JV-l tuleb tasuda

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates menetluskulusid

kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Korteriühistu Märjamaa Tehase 3 (hageja) esitas 10.05.2016 hagi Pärnu Maakohtusse MK

(kostja I) ja JV (kostja II) vastu võlgnevuse 6 330,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

4 014,38 eurot ja lisanduva viivise 0,07% päevas alates 11.05.2016 kuni kohtuotsuse täitmiseni

väljamõistmiseks.

Kostjate omandis on korter (kinnistusraamatu registriosa nr 1592937) asukohaga Tehase 3-17,

Märjamaa. Korterile vahendab ja teostab haldus- ja kommunaalteenuseid hageja. Kostjad on

jätnud alates 16.04.2011 kuni 16.04.2016 tasumata arveid osutatud teenuse eest 6 330,07 euro

ulatuses. Vastavalt korteriühistuseadus (KÜS) § 7 lg-le 4 on arvete tasumisega viivitamisel

korteriühistu juhatusel õigus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud

summalt päevas. Seisuga 10.05.2016 on viivist maksmata arvete eest kogunenud 4 014,38 eurot.

KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike

toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele

kohustuslikud. Majandamiskulud on vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 korteriühistu vajalikud kulud

eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja

remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest,

sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe

ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg

1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid

koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Kostjad ei ole nimetatud kulutusi tasunud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg-le 1 võib

võlausaldaja olukorras, kus mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, nõuda kohustuse

täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt VÕS

§ 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi kuni kohase täitmiseni.

Vastuseks kostja I vastuväitele märkis hageja, et korteriomanike üldkoosolekul otsustati

häälteenamusega, et minnakse üle kaugküttesüsteemile. Üldkoosoleku otsust kostja ei

vaidlustanud, mistõttu on see kehtiv. Kui ka üldkoosoleku otsus ei kehti, ei lõpeta see kohustust

hageja ees, sest kostjad on saanud ja tarbinud hageja vahendatud teenust (soojusenergia).

Kostja I vastuväited

2. Kostja I vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja I nõustus hageja märgitud põhivõlgnevusega ja

selgitas, et see on tekkinud seoses maksejõuetusega ning märkis täiendavalt, et kostja II ei ela

aastast 2014 antud aadressil. Kostja I ei soostunud viivisenõudega. Kaugküttele ülemineku otsust

ei võetud vastu korteriühistu üldkoosolekul, sest puudus piisav arv osalejaid, mistõttu ei olnud

viivise suuruse määramine õiguspärane. Hageja üldkoosolekutel ei ole siiani olnud otsuste

vastuvõtmiseks piisavalt korteriomanikke kohal, mistõttu on kõik vastuvõetud otsused

õigustühised. Alati on käidud allkirju koosolekuväliselt kogumas. Kaugkütte teenuse osutaja ei

ole hagejale esitanud arvet viivise väljamaksmiseks ja sellises summas viivist ei kajasta ka

kostjale I esitatud arved. Hageja ei esitanud enne inkassofirma poole pöördumist teavitust

võlgnevuse kohta.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja

6 330,07 eurot. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt hageja

kasuks välja 1 140 eurot ning viivise menetluskuludelt kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Poolte vahel puudus vaidlus, et Märjamaal Tehase 3-17 paikneva korteri omanikud on kohustatud

sarnaselt teiste korteriomanikega tasuma elamu majandamiseks osutatud teenuste eest elamut

haldavale korteriühistule, kuid kostjad ei ole seda teinud. Kuivõrd kostjad olid oma kohustusi

rikkunud, oli hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist. Kuigi kostja I

selgitustest nähtuvalt ei elanud kostja II vaidlusaluses korteris, oli ka tema kinnistusregistri

andmete kohaselt korteri omanik ja vastutas korteriühistu ees võrdselt kostjaga I (KÜS § 5 lg 1).

Vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 võis hageja nõuda kohustuse täitmist mõlemalt kostjalt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt on rahalise kohustusega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda

viivist seaduses ettenähtud määras, kui lepingus ei ole kokkulepitud teisiti. Praegusel juhul oli

viivise määr sätestatud KÜS § 7 lg-s 4, millest lähtuvalt hageja viivise ka arvestas. VÕS § 113 lg

8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s

162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult

suur, võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada seda

mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud

huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Praegusel juhul oli mõistlik sissenõutavaks

muutunud viivist oluliselt vähendada, arvestades kostja I majanduslikku seisundit. Kuna korterit

kasutab ainult kostja I, kes teise omanikuga kokkuleppel oli kohustatud tasuma korteriga seotud

majandamiskulusid, oleks viivisenõue kostja II vastu ebaõiglane. Eelnevast tingituna tuli

sissenõutavaks muutunud viivis vähendada nullini, s.o jätta viivis välja mõistmata.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 jättis kohus menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda.

Menetluskulude nõue 1 140 eurot oli põhjendatud ja tuli kostjatelt välja mõista.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsus osaliselt tühistada, s.o osas, milles kohus jättis

rahuldamata hageja viivisenõude ja teha uus otsus, millega rahuldada hageja nõue viivise

väljamõistmiseks või saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse

normi ja rikkunud menetlusõigust.

Kohus väljus viivisenõude rahuldamata jätmisel tsiviilasja piiridest, sest kostjad I ja II ei ole

menetluse kestel esitanud kohtule taotlust viivisenõude vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel.

Seega rahuldas kohus taotluse, mida ei ole kohtule esitatud (TsMS § 4 lg 2). Eelnevale lisaks ei

selgitanud ega põhjendanud kohus, miks ta asus seisukohale, et kostja I majanduslik olukord ei

võimaldanud tal kohustusi täita, kuigi kostja I ei esitanud oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit.

Samuti jättis kohus motiveerimata, miks oli põhjendatud viivsenõude vähendamine nullini. Asjaolu,

et kostjad ei suutnud majanduskulusid tasuda ei ole iseenesest viivisenõude välja mõistmata jätmise

aluseks. Kui ka jõuda järeldusele, et viivisenõue on kostjatele liiga koormav, peab kõnealune

seisukoht olema otsuses motiveeritud. Vaidlusaluses otsuses seda aga ei põhjendatud. Eelnevale

lisaks jättis kohus kontrollimata kostja I väite, et kostja II ei ela vaidlusaluses korteris. Seega ei ole

tõendatud kohtu seisukoht, et kostja II suhtes oleks viivisenõue ebaõiglane, sest ta ei ela

vaidlusaluses korteris. Kuivõrd viivisenõude osas oli vaidlus üksnes selle seaduslikkuse üle, mitte

nende vähendamise osas ja hagejale ei antud võimalust avaldada arvamust viivisenõude

vähendamise osas, oli kohtuotsus üllatuslik.

Kostjad apellatsioonkaebusele ei vastanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole

vaidlustatud osas, milles maakohus hageja nõude 6330 euro 07 sendi saamiseks rahuldas ning otsus

on TsMS § 456 lg 4 kohaselt selles osas jõustunud.

Ringkonnakohus vaatab otsuse läbi hageja apellatsioonkaebuse alusel osas, milles kohus hagi

kostjatelt viivise saamiseks rahuldamata jättis. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega

ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 tuleb maakohtu otsus vaidlustatud

osas tühistada ja teha uus otsus, millega viivis kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. KÜS § 7 lg 4 kohaselt

võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult

viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest

majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on

hagiavalduse juurde lisanud viiviste tabeli (tl 70-75). Vastavalt esitatud tabelile on kostjad olnud

viivituses arvete maksmisega alates 17.04.2011, mistõttu on hagi esitamise hetkeks kogunenud

viiviseid kokku 4 014,38 eurot.

Kostja I seisukoha kohaselt ei ole viivise suuruse määramine õiguspärane, sest kaugküttele

ülemineku otsust ei võetud vastu korteriühistu üldkoosolekul. Kohus selgitab, et viivisenõude

õiguspärasust viimati nimetatud asjaolu sõltumata selle õigsusest või ebaõigsusest ei mõjuta.

Võlausaldajal on õigus nõuda viivist, kui esinevad järgmised eeldused: võlgnik on viivitanud

kohustusega täitmisega ja kohustus on rahaline (VÕS § 113 lg 1). Praegusel juhul on hageja

osutanud kostjatele igakuiselt teenuseid ja esitanud osutatud teenuste eest arved (tl 9-69). Arvetes

kajastuvad summad järgmiste kuluartiklite eest: üldelekter, küte, prügi, raamatupidamisteenus,

remondifond, vesi ja kanalisatsioon. Kostjad ei vaidlustanud esitatud arvetes kajastatud

summasid. Hoopis vastupidi, kostja I nentis, et on jätnud aastate vältel arved tasumata ja põhinõue

on õigustatud, mistõttu mõistis maakohus kostjatelt põhivõlgnevuse hageja kasuks välja. Seega

on viivisenõude väljamõistmise eeldused täidetud – kostjad on viivitanud rahalise kohustuse

täitmisega. Viivise väljamõistmist ei välista ka asjaolu, et kaugkütte teenuse osutaja (äriühing

Avoterm) ei ole hagejale esitanud arvet viivise väljamaksmiseks. Nimelt on kaugkütte teenuse

ostuajal lepinguline suhe korteriühistuga ja mitte iga korteriomanikuga eraldi. Asjaolu, et

kaugkütte teenuse ostuaja ei ole viivisenõuet hagejale esitanud, ei piira hagejal viivisenõude

esitamist kostjatele, kellega hagejal on erinev suhe kui kaugkütte teenuse ostuajaga. Samuti ei

piira viivisenõude esitamist asjaolu, et kogunenud viiviseid ei ole arvetele märgitud. Õigus viivist

nõuda tuleb seadusest ja nõndasamuti on seaduses fikseeritud ka viivise määr, mis oli omakorda

kostjatele esitatavatele arvetele märgitud.

Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 võib viivise maksmiseks

kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Seega saab kohus

viivist vähendada, kui (1) viivis on ebamõistlikult suur ja (2) viivise maksmiseks kohustatud

lepingupool vähendamist nõuab. Kusjuures vähendamisel tuleb lisaks arvestada kohustuse

täitmise ulatust võlgniku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku

seisundit. Praegusel juhul ei ole kostjad nõudnud viivise vähendamist ja maakohus kohaldas seda

omal initsiatiivil. Riigikohus on mitmel korral selgitanud, et VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi ei

vähenda kohus viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel (RKTKo 3-2-1-128-07, p

17, 3-2-1-24-11, p 17). Võlgnik ei ole menetluse kestel esitanud nõuet viivise vähendamiseks.

Võlgnik on küll kirjavahetuses kohtuga ja hagejaga andnud mõista, et on või on olnud

maksejõuetu (tl 101), tasub hetkel kohtutäituri ja inkasso nõudeid ning ei nõustu viivisenõudega

(tl 115), kuid eelnevat ei saa pidada viivise vähendamise taotluseks. Seega vähendas maakohus

viivise nullini materiaalõigust ebaõigesti kohaldades, kuivõrd praegusel juhul puudusid eeldused

viivise vähendamiseks – puudus viivise maksmiseks kohustatud lepingupoole nõue viivise

vähendamiseks. Kuna kostja I ei ole taotlenud viivise vähendamist, tuleb viivisenõue rahuldada

tervikuna.

Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotles viivise väljamõistmist

kindla summana kuni hagiavalduse esitamiseni 4 014,38 eurot ja alates kuupäevast 11.05.2016

0,07% põhinõudelt päevas kuni kohtuotsuse täitmiseni. Ringkonnakohus rahuldab nimetatud osas

hageja taotluse.

Vastuseks teistele apellatsioonkaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus, et nõustub

hagejaga, et nõudes viivise vähendamist tuleb nõudjal esile tuua asjaolud, mis annavad põhjuse

VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada ja neid tõendada, sest TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. Samuti tuleb kohtul diskretsiooni rakendades kaaluda poolte huve ning

siseveendumuse kujunemist otsuses kajastada.

Menetluskulud

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude

jaotuse. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse, jätab kohus menetluskulud solidaarselt

kostjate I ja II kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

menetluskuluks apellatsiooniastmes riigilõiv 425 eurot ja kulu lepingulisele esindajale kokku

369,60 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja

osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 2,8 tundi tunnitasuga 110 eurot, millele

lisandub käibemaks. Õigusabi osutamisel on tehtud järgmisi toiminguid: kohtuotsusega tutvumine

ja analüüs (0,15 tundi), kliendiga nõupidamine (0,15 tundi) ja apellatsioonkaebuse koostamine (2,5

tundi). Kostjad hageja taotlusele ei vastanud.

Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot, millele lisandub

käibemaks, on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Ringkonnakohus leiab hageja lepingulise

esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust hinnates, et hageja lepingulise esindaja ajakulu

kohtuotsusega tutvumiseks ja analüüsiks ning kliendiga nõupidamiseks kokku 0,3 tundi on

põhjendatud ja vajalik hageja õiguste efektiivseks kaitseks ning tuleb kostjatelt hageja kasuks välja

mõista. Samas leiab ringkonnakohus, et arvestades apellatsioonkaebuse mahtu, sh põhjendamatult

pikka sissejuhatavat osa ja asja vähest keerukust, on mõistlik ja vajalik õigusabi osutaja ajakulu

apellatsioonkaebuse koostamisele 2 tundi. Seega peab ringkonnakohus põhjendatud hageja

õigusabikuludeks apellatsioonimenetluses kokku 2,3 tundi, mis arvestades hageja lepingulise

esindaja tunnitasu suurust on kokku 303,6 eurot (2,3 x 110 + KM).

Ringkonnakohus mõistab menetluskulude hüvitiselt apellatsiooniastmes välja viivise vastavalt

TsMS § 177 lg-le 4 alates menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls-st 2 tulenevas määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu

Indrek Soots