1-16-540/32 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-540

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. novembri 2016

määrus Igor Karbi (ik 37012230271) vangistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Igor Karp, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 25. novembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 03.02.2016 otsusega mõisteti Igor Karbile KarS § 329 järgi ja KarS § 65 lg 2

alusel karistuseks 2 aastat 3 kuud ja 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas

04.02.2016 ja lõpeb 14.05.2018.

2. Viru Vangla esitas 08.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I. Karbi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 25.11.2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Kinnipeetava iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine,

toimepandud kuriteo raskus, korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. I. Karpi on

korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning viimati

karistusasutusest põgenemise eest. Kokku on teda kriminaalkorras karistatud 12 korda.

Eelnevalt oli I. Karp määratud käitumiskontrollile neljal korral ning kõik need ebaõnnestusid,

kuna isik ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid ning pani katseajal toime uusi kuritegusid.

Ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud. Tema käitumine katseajal

võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse

eesmärgid jäävad täitmata. Arvestades kinnipeetava käitumist puudub maakohtul käesoleval

ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord elektroonilise järelevalve

kohaldamisega katseaja läbida rikkumisteta. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all

järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Arvestades kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ja vangistuses ei ole

maakohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal

elektroonilise järelevalve alla õigustatud.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I. Karp, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist. I. Karp on

seisukohal, et tema vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla

vabastamine annaks talle lisamotivatsiooni näitamaks, et ta on suuteline vabaduses elama

ühiskonna poolt kehtestatud reeglite järgi. Samuti palub süüdimõistetu arvestada asjaoluga, et

ta viibib kinnipidamiskohas juba alates 2012 aastast.

5. Samuti väidetakse määruskaebuses, et alates käesolevast aastast ei küsita enam prokuröridelt

arvamust ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks ning vangla on I. Karbi vabastamist

toetanud.

6. Süüdimõistetu leiab, et ennetähtaegne vabastamine ei tähenda seda, et vabanetakse

karistusest, vaid karistust kantakse edasi teistel tingimustel ning ainsagi eksimuse korral tuleb

karistuse kandmist jätkata kinnipidamiskohas. Juhul kui kohus ei vabasta I. Karpi

ennetähtaegselt, siis tähendab see seda, et tal tuleb karistus lõpuni kinnipidamiskohas ära

kanda ning tal ei oleks vabanemise korral kriminaalhoolduse tuge. Lisaks leiab I. Karp, et

tema tervislik seisund muutub vangistuse jooksul ainult hullemaks.

Ringkonnakohtu järeldused

7. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide ja esitatud määruskaebusega, ei vabasta

I. Karpi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid

asjaolusid hinnanud kogumis ja kohtukolleegium nõustub vaidlustatava määruse

põhjendustega. Seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.

8. I. Karbi vabastamist ei toeta KarS § 76 lg 4 toodud asjaolud kogumis. I. Karpi on

kriminaalkorras karistatud 12-l korral ning ta on korduvalt kandnud reaalset vanglakaristust.

Süüdimõistetu on toime pannud väga eriliigilisi kuritegusid. Muuhulgas on teda viiel korral

karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ning käesolevat karistust kannab I.

Karp karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest, kuna isik lahkus ilma loata avavanglast.

Vabanemise korral on isikul olemas küll elukoht, kuid tal puudub kindel töökoht. Kindla

töökoha puudumine suurendab ringkonnakohtu hinnangul majandusliku kasu saamise

eesmärgil varavastaste kuritegude toimepanemise ohtu, kuna isik on varasemalt ennetähtaegse

vabastamise korral koheselt hakanud toime panema vargusi.

9. Mis puudutab määruskaebuses väljatoodut, et I. Karbi tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamine ning tema kriminaalhooldusele allutamine annaks isikule lisamotivatsiooni

näitamaks, et ta on suuteline vabaduses elama ühiskonna poolt kehtestatud reeglite järgi, siis

nähtub kohtutoimiku materjalidest, et I. Karbile on antud korduvalt võimalusi kanda talle

mõistetud karistusi tingimisi vabaduses allutades ta kriminaalhooldusele, kuid I. Karp ei ole

talle mõistetud karistustest õigeid järeldusi teinud. Teda on neljal korral määratud

käitumiskontrollile, millest kõik on ebaõnnestunud kas käitumiskontrolli nõuete rikkumise

tõttu või seetõttu, et I. Karp pani katseajal toime uue kuriteo. Seega on I. Karbile antud

korduvalt võimalusi kanda talle mõistetud karistusi tingimisi vabaduses, kuid

käitumiskontrollile allutamine ei ole olnud piisav I. Karbi õiguskuulekale teele suunamiseks.

Just nendel põhjustel tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning

käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et I. Karp suudaks vabaduses olles

kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida. Tema

ennetähtaegseks vabastamiseks peab uute kuritegude toimepanemise risk olema minimaalne,

kuid see tingimus ei ole täidetud. Kuna uute kuritegude toimepanemise oht on endiselt väga

suur, siis ei ole mõistetud karistuse eesmärgid veel täidetud.

10. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et kuigi vangla on I. Karbi ennetähtaegse vabastamise osas

toetaval seisukohal, ei ole see kohtu jaoks siduv. Ainult kohus otsustab KarS § 76 lg-s 4

toodud asjaolusid kogumis arvestades, kas kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on

põhjendatud. Maakohtu vastav määrus on nõuetekohaselt põhistatud.

11. Mis puutub tervise väidetavasse halvenemisse, siis vajadusel saab neid küsimusi lahendada

KrMS §-s 425 ettenähtud korras.

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 25. novembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas