1-17-358/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 25.01.2017.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Liis Landsmann

Prokurör Jürgen Hüva

Kaitsja süüdistatav on kaitsjast loobunud

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

I.G , ik: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel;

haridus: põhiharidus; töökoht või õppeasutus: AS XXXX; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend: ei ole kohaldatud.

süüdistuses KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi;

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega

I.G

4 (neli) kuud. Süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada teda vangistusega I.G

1 (üks) aasta 1 (üks) kuu. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta

3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta 3 kuu pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Kriminaalasi nr. 1-17-358

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 8 kohustada I.G’t käitumiskontrolli ajal:

- osalema sotsiaalprogrammis.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 25.01.2017.a.

Määrata I.G Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista I.G’lt riigituludesse:

- sundraha 705 eurot;

- kaitsjatasu summas 120 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda jooksul käesoleva kohtuotsuse

12 (kaheteistkümne) kuu jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99917700005878 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-17-358, I.G ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid ja salvestised:

- 1 CD-plaat salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 25.01.2017.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (25.01.2017.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

I.G süüdistatakse selles, et tema 13.09.2016 kella 19:00 paiku, viibides XXXXasuva maja köögis, haaras oma elukaaslasel XXXX kätega tugevasti õlevartest kinni ja tõukas jõuliselt, mille tagajärjel XXXX kukkus vastu pliiti ning lõi parema reie vastu pliidiukse käepidet, põhjustades kannatanule Tiina Saarele füüsilist valu ja tervisekahjustusi – reiekontusiooni.

Samuti tema, olles isikuks, kes on varem kehaliselt väärkohelnud oma elukaaslast, uuesti 10.11.2016 kella 22:30 paiku viibides XXXX asuva maja esikus, haaras elukaaslasel XXXX ühe käega kaelast ning kägistas ja teise käega haaras paremast õlavarrest ning pigistas ning surus

XXXX esiku põrandale pikali, mille tagajärjel XXXX lõi pea vastu trepiäärt, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – kurgu piirkonnas pindmised vigastused. Seega I.G pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes.

Samuti tema, 21.11.2016 kella 17:45 paiku, viibides XXXX asuva maja köögis ähvardas oma endist elukaaslast Tiina Saart tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega, lubades öeldes, et kui

XXXX ei ole reedeks oma avaldust prokuratuurist ära koristanud, siis hakaku hoolega oma seljatagust järgima, kannatanu XXXX tajus ähvardust reaalselt, kuivõrd ähvardamise ajal oli ta agressiivne XXXX suhtes ja varem korduvalt kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, siis XXXX võttis antud ähvardust reaalsena ja tundis ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, mistõttu kannatanu jooksis majast välja ja helistas politseisse. Seega I.G, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga on tekitatud kannatanule füüsilist ja moraalset kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht

I.G , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on I.G karistuseks KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust, KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 1 kuu vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel tuleb suurendada mõistetud üksikkaristusest raskemat ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.. Kokkuleppe järgi, KarS § 74 lg 1, 3 alusel tuleb määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui isik ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks tuleb KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada I.G’t katseajal:

- osalema sotsiaalprogrammis.

Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt I.G’lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 120 eurot; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata, et menetluskulud hüvitatakse ositi 12 kuu jooksul.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavate karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust.

Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava I.G’ süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et I.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti kuuluvad I.G’lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kokkuleppe kohaselt ja kriminaaltoimiku andmetel on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 120 eurot, mis kuuluvad temalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2017.a. on see 705 eurot, mis kuulub I.G’lt väljamõistmisele. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine.

Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada I.G ’lt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

Kriminaaltoimikus olev 1 CD-plaat salvestistega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Merle Parts kohtunik