3-16-2341/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2341

Haldusasi

Christian Eric Smith’i kaebus Viru Vanglas 07.03.2016

koostatud individuaalse täitmiskava ja 19.10.2016

vaide tagastamise kohta tehtud otsuse nr 6-12/204-5

tühistamiseks ning kriminogeensete riskide uue

hindamise läbiviimisele ja uue individuaalse

täitmiskava koostamisele kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22. novembri 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Christian Eric Smith’i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Christian Eric Smith

esindaja adv Helen Hääl

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. novembri 2016. a määrus

muutmata.

2. Jätta rahuldamata taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks

justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p 3 ja lg 2 osas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Christian Eric Smith esitas 5. juulil 2016 Viru Vanglale taotluse, et korrastataks tema

isiklik toimik, milles kaebaja hinnangul on andmed esitatud puudulikult ning puudulik sisu on

kahjustanud kinnipeetava iseloomustamist Viru Vangla poolt. Viru Vangla jättis 11. juuli 2016

vastusega taotluse rahuldamata, sest kaebaja toimik vastab nõuetele, sisaldab välisriigis tehtud

kohtuotsuste eestikeelseid kokkuvõtteid ning õigusaktidest ei tulene nõuet lisada välisriigis

tehtud kohtuotsuse osalist või terviklikku tõlget.

2. C. E. Smith esitas 9. augustil 2016 vaide, milles muuhulgas taotles 7. märtsil 2016

koostatud kinnipeetava isikliku tegevuskava (ITK) ja selle aluseks oleva riskihindamise

õigustühiseks kuulutamist. Vaide kohaselt on Viru Vangla riskihindamisel ja ITK koostamisel

tuginenud valikuliselt kohtuotsuses kajastatud süüdistuskokkuvõttele, mitte kohtuotsusele

tervikuna ning seetõttu on viimases ITK-s kaebaja tunnistatud „kõrgohtlikuks“.

3. Viru Vangla jättis pärast menetlustähtaja ennistamise taotlemise võimaldamist ja puuduste

kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmist 19. oktoobri 2016 otsusega nr 6-12-/204-5 vaide

esitamise tähtaja ennistamata ning tagastas kaebajale vaide läbivaatamatult. Põhjenduste

kohaselt ei saa vaide esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks lugeda seda, et ITK-s

puudus vaidlustamisviide ning seetõttu ei saanud kaebaja õigeaegselt aru, et ITK näol on

tegemist haldusaktiga, mida on võimalik vaidlustada.

4. Christian Eric Smith esitas 21. oktoobril 2016 Viru Vanglale teabenõude, milles palub

väljastada teave, millest nähtub, et kaebaja on süüdi mõistetud grupiviisilises narkokuriteos

suure rahalise kasu eesmärgil, kuna vangla kontaktisiku selgituste kohaselt on see põhjuseks,

miks kaebaja on kvalifitseeritud kõrgohtlikuks. Viru Vangla 27. oktoobri 2016 vastuses

teabenõudele selgitatakse, et kohtuotsusest nähtub, et kaebaja osas välja selgitatud teod ei ole

piisavad tõendamaks, et kaebaja tegutses organiseeritud grupeeringu liikmena ning ei nähtu

kuriteo käigus saadud tulu suurus.

5. Christian Eric Smith esitas esindaja vahendusel 18. novembril 2016 Tartu Halduskohtule

kaebuse Viru Vangla 19. oktoobri 2016 otsuse nr 6-12/204-5 vaide tagastamise ja

7. märtsil 2016 koostatud ITK tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks uuesti läbi

vaadata Christian Eric Smith’i riskide hindamine ja koostada uus ITK. Lisaks taotleb kaebaja

26. oktoobril 2015 ja 7. märtsil 2016 koostatud ITK-de aluseks olevate riskihindamiste

väljanõudmist Viru Vanglalt.

5.1. Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis Viru Vangla õigusvastaselt kaebaja vaide läbi vaatamata.

Kuna ITK ei olnud vormistatud haldusaktina ja puudus vaidlustamisviide, siis ei saanud

kaebaja aru, et ITK-de puhul on tegemist haldusaktidega, mida kaebajal on õigus oma õiguste

rikkumise korral vaide- või halduskohtumenetluses vaidlustada.

5.2. ITK on õigusvastane ja tuleb tühistada. ITK aluseks oleval kriminogeensete riskide hindamisel

ei ole järgitud menetlusnorme ning on toimitud vastuolus materiaalõigusega. Kaebajat ei ole

riskihindamise protsessis ära kuulatud, tal pole olnud võimalust esitada vastuväiteid ning

kaebajale on vaid põgusalt riskihindamise tulemusi selgitatud, kuid seda pole tehtud koheselt ja

puudub kaebaja allkiri tutvumise kohta. Lisaks on vastustaja riskide hindamisel tuginenud

asjakohatutele asjaoludele ning jätnud oluliste asjaoludega arvestamata.

5.3. ITK-s on põhjendamatult muudetud hinnangut kaebaja ohtlikkuse kohta ning selle tõttu ka

kaebaja avavanglasse paigutamise aega. Muudatust ei ole põhjendatud. Alusetu ja

põhjendamatu hinnang kaebaja ohtlikkuse kohta on lisaks avavanglasse paigutamise

edasilükkamisele kaasa toonud mitmete kaebaja lühiajalistele väljasõitudele lubamise taotluste

rahuldamata jätmise. Lisaks puuduvad ITK-s tõsiseltvõetavad kriminogeensete riskide

vähendamise abinõud.

6. Tartu Halduskohus tagastas 22. novembri 2016 määrusega C. E. Smithi kaebuse ITK ja

selle aluseks oleva kriminogeensete riskide hindamise osas kaebeõiguse puudumise tõttu ja

vaideotsuse tühistamise nõude osas kaebuse abil eesmärgi mittesaavutamise tõttu.

6.1. ITK ega selle turvalisuseriske puudutav osa ei ole üldreeglina iseseisvalt vaidlustatavad, kuna

ei vasta sisu poolest haldusakti tunnustele. Need sisaldavad vaid hinnanguid ja ei muuda ega

lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Kaebaja on esitanud nõude ITK

tühistamiseks, kuid HKMS § 37 lg 1 kohaselt saab nõuda üksnes haldusakti tühistamist.

ITK tühistamise nõue ei ole lubatav, mistõttu ei ole lubatavad ka kaebaja riskide hindamisele ja

uue ITK koostamisele kohustamise nõuded.

6.2. Kaebajale pole vajadust teha ettepanekut kaebuse nõude muutmiseks, ITK õigusvastasuse

tuvastamiseks, kuna ITK puhul puudub iseseisev vaidlustamisõigus ja see ei aita kaasa kaebaja

õiguste kaitsele. Ka juhul, kui kohus leiaks, et kaebaja ohtlikkusele antud hinnang on

õigusvastane, ei saaks kinnipeetav nõuda seetõttu avavanglasse ümberpaigutamist või

lühiajalistele väljasõitudele lubamise taotluste rahuldamist, kuna tegemist on vangla

kaalutlusotsustega ning kaebajal puudub selles osas subjektiivne nõudeõigus. Lisaks pole

kinnipeetavale antud kõrgohtlikkuse tase kohustuslikuks aluseks, mis tingimata tooks kaasa

ümberpaigutamisest või väljasõitudele lubamisest keeldumise.

6.3. Vaideotsuse tühistamise nõuet on põhjendatud vaid ITK vaidlustamise tähtaja ennistamata

jätmisega. Samas pole arvestatud, et tähtaja ennistamise nõude rahuldamata jätmise ja vaide

tagastamise otsuse tühistamine ei võimalda saavutada kaebuse eesmärki, milleks on

kriminogeensete riskide uus hindamine ja uue ITK koostamine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Christian Eric Smith esitas esindaja vahendusel 7. detsembril 2016 määruskaebuse, milles

nõuab Tartu Halduskohtu 22. novembri 2016 määruse tühistamist ja justiitsministri määruse

„Täitmisplaan“ § 17 lg-te 1 ja 2 kooskõla kontrollimist Eesti Vabariigi põhiseadusega.

7.1. Kaebaja on seisukohal, et ITK vastab osaliselt haldusakti tunnustele. ITK omab osas, milles see

muudab varem kehtestatud avavanglasse ümberpaigutamise tingimusi, vahetut regulatiivset

mõju ning piirab vahetult kaebaja õigusi.

Kaebaja hinnangul tekkis vastustajal 26. oktoobri 2016 ITK-s toodud avavanglasse

ümberpaigutamise tähtpäeva (26.01.2016) saabumisel kohustus kaaluda kaebaja

ümberpaigutamist ning kaebajal tekkis õigus nõuda, et vastustaja kaaluks tema

ümberpaigutamist avavanglasse. Vastustaja niisuguse kaalutluse teostamisest ja selle tulemusest

kaebajat ei teavitanud, kuid kehtestas 7. märtsil 2016 uue ITK, milles kaebaja ohtlikkuse tase

oli muudetud „kõrgohtlikuks“ ja täitmiskavast tulenevat avavanglasse ümberpaigutamise

kuupäeva oli edasi lükatud (27.05.2020) kuigi ohtlikkuse hinnangu põhjendused jäid sisuliselt

samaks. Kaebaja hinnangul on ITK muutmine ainsaks esialgses ITK-s avavanglasse

paigutamise tähtaja saabumise järel tehtud otsustuseks ning on sisuliselt käsitletav varasema

haldusakti muutmisena. Kaebajale ei ole teada, et avavanglasse ümberpaigutamise küsimuses

oleks antud muu eraldiseisev haldusakt või teostatud toiming. Kui ITK ei oleks vastavas osas

vaidlustatav saaks vangla soovi korral igal ajal ja mistahes kaalutlustel kinnipeetava

avavanglasse ümberpaigutamise tingimusi muuta või ümberpaigutamise täitmiskava alusel

üleüldse välistada.

7.2. Olukorras, kus halduskohus leidis, et ITK ei vasta üheski osas haldusakti tunnustele ja ITK

õigusvastasuse nõue ei ole seetõttu lubatav, tulnuks kaebus siiski menetlusse võtta ja teha

ettepanek kaebuse nõude muutmiseks.

Kaebaja leiab, et ITK õigusvastasuse tuvastamine oleks kaebaja jaoks kasulik ja aitaks edaspidi

kaebajat õiguste teostamisel ja kaitsmisel. See ei võimaldaks kaebajal küll nõuda avavanglasse

paigutamist, kuid kaebajal on võimalik nõuda, et seda kaalutaks ning et kaalumine toimuks

kooskõlas õigusaktide ja hea halduse tavaga. Samuti ei saa ka kaalutlusõiguse alusel tehtud

otsuste puhul välistada võimalikku kahjunõuet. Täitmiskava turvalisuseriske puudutava osa

õiguspärasust tuleb kontrollida, kui täitmiskava ohtlikkust puudutavas osas toodule on

tuginetud mistahes toimingu tegemisel.

7.3. Määruskaebusega taotletakse justiitsministri määruse „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p 3 ja lg 2

põhiseaduspärasuse kontrollimist. Kaebaja on seisukohal, et nimetatud sätted ei ole kooskõlas

vangistusseaduse (VangS) § 20 lg-st 3 tuleneva volituse piiridega ning sellega on kehtestatud

kinnipeetava ümberpaigutamisele VangS § 20 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga võrreldes täiendavaid

eeltingimusi. Sätted on volituse piire ületavas osas vastuolus põhiseaduse §-dega 3 ja 94 ning ei

pruugi olla kooskõlas põhiseaduse §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega.

8. Tartu Halduskohus võttis 8. detsembri 2016 määrusega C. E. Smith’i määruskaebuse

menetlusse ning kohustas Viru Vanglat määruskaebusele vastama.

9. Viru Vangla esitas 14. detsembril 2016 vastuse määruskaebusele, milles palub jätta

määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. novembri määruse muutmata.

10. Tartu Halduskohus jättis 15. detsembri 2016 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

edastas selle Tartu Ringkonnakohtule lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu 22. novembri 2016 määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid

vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei

anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks kaebaja määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

12. Määruskaebuses väidetakse, et ITK vastab osaliselt haldusakti tunnustele, omades osas,

milles see muudab varem kehtestatud avavanglasse ümberpaigutamise tingimusi, vahetut

regulatiivset mõju ning piirab vahetult kaebaja õigusi. Kaebaja toob määruskaebuses välja, et

teadaolevalt mistahes eraldiseisvat haldusakti või toimingut kaebaja avavanglasse paigutamise

küsimuses ei antud ega tehtud.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakti tunnuseks muuhulgas, et see

on suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele.

Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu, et kinnipeetaval ei ole õigust valida karistuse

kandmise kohta ja nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse. Tõlgendades vangistusseaduse

§-e 14, 16 ja 20 süstemaatiliselt, on leitud, et vangistusseaduse mõtte kohaselt prevaleerib

vangistuse kinnine täideviimine avatud täitmise ees (Vangistusseadus. Kommenteeritud

väljaanne, lk 43, 73).

13. Avavanglasse paigutamist reguleerib VangS § 20, mis annab selleks kolm iseseisvat alust:

individuaalsest täitmiskavast tulenev vangistuse kinnise täideviimise ebaotstarbekus, reaalselt

ärakandmisele kuuluva karistusaja vangistuse ajaline lühidus (vähem kui üks aasta) ja karistuse

kandmiselt vabanemise tähtpäeva lähenemine (ära kanda vähem kui 18 kuud). Loetletud

formaalsetel eeldustel on kinnipeetava üleviimine avavanglasse võimalik, kui võib põhjendatult

oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õigusrikkumisi (Vangistusseadus. Kommenteeritud

väljaanne, lk 74).

14. Määruskaebuses on leitud, et vanglal tekkis kohustus kaaluda avavanglasse

ümberpaigutamist kuupäeval, mil see oli vaid täitmiskavast tulenevalt võimalik. Kehtivast

seadusandlusest ei tulene vangla kohustust kaaluda mõne formaalse eelduse täitumisel

ümberpaigutamist. Niisugust kaalutlusotsuse tegemise kohustust ei tulene ka juhul, kui täidetud

on kõik formaalsed avavanglasse ümberpaigutamise tingimused.

15. Kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamine on vangla diskretsiooniotsus, milleks

küsitakse kinnipeetava arvamust ning mis vormistatakse iseseisva motiveeritud haldusaktiga.

Kehtiv seadusandlus ei välista kinnipeetava enda poolt taotluse esitamist avavanglasse

ümberpaigutamiseks, kui tema hinnangul on selleks kõik vajalikud tingimused täidetud.

Nimetatud taotluse mitterahuldamist on selle põhjendamatuse korral võimalik vaidlustada

ettenähtud korras. Riigikohus on öelnud, et kaebaja võib täitmiskavas esitatu ekslikkusele

viidata ka tulevikus ette tulla võival juhul, kus vangla tugineb täitmiskavale mõne toimingu või

haldusakti põhjendamisel (RKHKo 17. juuni 2010 nr 3-3-1-95-09, p 26).

16. Määruskaebuse kohaselt oleks pidanud halduskohus olukorras, kus kohtu hinnangul ei

olnud täitmiskava tühistamise nõue võimalik, tegema ettepaneku nõude muutmiseks ja minema

üle ITK õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud juhul,

kui isikul on kaebeõigus s.t see on isiku õiguste kaitseks vajalik ning puuduvad tõhusamad

õiguskaitsevahendid. Määruskaebuse kohaselt muudab kõrgohtlikkuse märge ITK-s

kinnipeetava õigusi, selle tulemina võidakse isik jätta ümber paigutamata avavanglasse.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ITK õigusvastaseks tuvastamine kaebajale õigust nõuda, et

kaalutaks kinnipeetava ümberpaigutamist, nagu väidetakse määruskaebuses. Ka juhul, kui

kehtiv ITK tunnistataks õigusvastaseks, järgneks sellele vangla kaalutluste tulemusena uue ITK

koostamine, milles ei saa kaebaja nõuda enesele meelepäraste hinnangute kajastamist. Isegi

juhul, kui vaidlusaluse märke tegemist oleks võimalik tunnistada õigusvastaseks, ei laiene

märke õigusvastasus järgnevatele kinnipeetava ohtlikkuse kohta tehtavatele sarnastele

otsustustele ning see ei määra võimalikke õiguskaitsevahendeid tulevikus.

17. Kaebaja sõnul tuleks Riigikohtu lahendi 3-3-1-95-09 p-ga 27 analoogselt kontrollida

täitmiskava turvalisuseriske puudutava osa õiguspärasust ka siis, kui selle muutmise tagajärjel

muutub ITK-s kinnipeetava võimaliku ümberpaigutamise kuupäev. Ringkonnakohtu arvates ei

ole analoogia siinkohal põhjendatud, kuna Riigikohtu analüüsitud vaidluses paigutati

täitmiskavale tuginedes ilma vastavat haldusakti andmata kinnipeetav eraldi lukustatud

kambrisse – seega materialiseerus isiku ohtlikkusele antud hinnang talle täiendavate

julgeolekuabinõude otseses kohaldamises. Käesoleva vaidluse puhul ei ole märge „kõrgohtlik“

kinnipeetava jaoks kuidagi materialiseerunud – märkele tuginedes ei ole käesoleva vaidlusega

seonduvalt tehtud tema suhtes ühtegi otsustust.

19. Kaebaja taotleb määruskaebuses justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“

§ 17 lg 1 p 3 ja lg 2 kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud normi põhiseaduslikkuse kontroll käesoleva

vaidluse raames põhjendatud. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus sätte põhiseaduspärasust

kontrollima eelkõige siis, kui norm on põhivaidluse lahendamisel asjassepuutuv. Piirav või

kohustav norm on asjassepuutuv siis, kui kohus peaks asja lahendades otsustama selle

kehtetuse korral teisiti kui selle kehtivuse korral (RKHKo 14. november 2012 nr 3-3-1-44-12, p

24 ja seal viidatud kohtupraktika). Norm, mille põhiseadusele vastavuse kontrolli kaebaja

taotleb, sätestab avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümberpaigutamise

üldtingimused. Käesoleva vaidluse esemeks on kaebaja ITK, mille tühistamist või uue

koostamist kaebaja taotleb. ITK-s tehtavate märgete üle peetavas vaidluses ei ole kinnipeetava

ümberpaigutamise tingimusi sätestav norm asjassepuutuv, kuna kaebajat ei ole „Täitmisplaani“

§ 17 lg 1 p 3 ja lg 2 tingimustele viidates hakatud ümber paigutama või nende alusel

ümberpaigutamisest keeldutud. Ka juhul kui määruse „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p 3 ja lg 2

osutuksid kehtetuks vastuolu tõttu põhiseadusega, ei mõjutaks see ITK-s kaebaja ohtlikkusele

antava hinnangu vaidlustamisõigust käesolevas vaidluses.

20. Eelnevast tulenevalt jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 22. novembri 2016 määruse muutmata.

Agu Timmi

Einar Vene

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/